Juriidiline selgitus töötajate rendilepingu põhikokkuleppe koostamise olulistest punktidest

IT-ettevõtted on valdkond, kus töötajate rentimine on suhteliselt sagedane. Töötajate rentimise põhilepingu mall on suhteliselt standardne, kuid paljud klauslid põhinevad Jaapani töötajate rentimise seadusel. Seega, töötajate rentimise põhilepingu koostamiseks on hädavajalik omada põhiteadmisi Jaapani töötajate rentimise seadusest.

Seetõttu selgitame töötajate rentimise põhilepingus tüüpilisi klausleid, samuti seonduvat Jaapani töötajate rentimise seadust.

Mis on töötajate lähetamise leping

Töötajate lähetamine tähendab, et töötaja sõlmib töölepingu lähetava ettevõttega (lähetaja) ja töötab seejärel teises ettevõttes (lähetuskoht), kus ta saab tegelikult juhiseid. Komandeeringu, lähetuse, poolautonoomse määramise, alltöövõtu, varjatud alltöövõtu ja tööjõu pakkumise erinevusi selgitatakse üksikasjalikult allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/corporate/difference-contract-dispatch-loan-labor-supply[ja]

Lähetatud töö puhul on oluline eripära see, et ettevõte, kellega sõlmitakse tööleping, ja ettevõte, kus tegelikult juhiseid järgitakse, on erinevad. Samuti tuleb märkida, et lähetatud töötaja ja lähetuskoha ettevõtte vahel ei ole lepingulist suhet.

Varasemalt oli töötajate lähetamisel kaks tüüpi: “konkreetne töötajate lähetamise äri”, mida nimetatakse registreerimistüübiks, ja “üldine töötajate lähetamise äri”, mida nimetatakse püsivaks tüübiks. Esimene oli lubade süsteem, teine aga teatamissüsteem. Kuid 2015. aastal (Gregoriuse kalendri järgi) jõustunud töötajate lähetamise seaduse muudatusega kaotati see eristus ja nüüd on kõik töötajate lähetamise ärid lubade süsteem.

Märkusena, päevapalga lähetamine, mida kasutati silmatorkavalt noorte seas, muutus seadusemuudatuse tulemusena sotsiaalseks probleemiks ja on nüüd põhimõtteliselt keelatud.

Samuti selgitatakse allpool toodud artiklis üksikasjalikult varjatud alltöövõtu kohta, mis on IT-sektoris sageli probleemiks ja mis on sarnane lähetamisega.

https://monolith.law/corporate/criteria-for-disguised-contract[ja]

Töötajate lähetamise põhilepingu olulised punktid

Kui lähetaja saadab töötaja lähetuskohta, on tavaline, et lähetaja ja lähetuskoht sõlmivad töötajate lähetamise põhilepingu ning seejärel sõlmivad eraldi lepingu konkreetse lähetustöö kohta. Siin selgitame töötajate lähetamise põhilepingu olulisi punkte. Järgnevas klauslite näites viitab “A” lähetuskohtale ja “B” lähetajale.

Üksiklepingu klauslid

A ja B sõlmivad iga kord, kui B saadab töötajaid A-le, töötajate lähetamise seaduse (töötajate lähetamise seadus) paragrahvi 26 lõike 1 kohaselt töötajate lähetamise lepingu (edaspidi “üksikleping”), mis määrab kindlaks lähetatud töötajate tööülesanded, töökoha, tööaja ja muud töötajate lähetamiseks vajalikud üksikasjad.

Töötajate lähetamise leping tähendab “lepingut, milles lepingu üks osapool lubab teisele osapoolele töötajaid lähetada” (töötajate lähetamise seaduse paragrahv 26 lõige 1). Töötajate lähetamise leping sõlmitakse lähetava ettevõtte ja lähetusettevõtte vahel.

Enamikul juhtudel sõlmivad lähetaja ja lähetuskoht töötajate lähetamise põhilepingu ning määravad iga lähetamise korral üksikasjalikult töötingimused jne üksiklepingus. Tuleb märkida, et töötajate lähetamise seaduse paragrahv 26 viitab mitte põhilepingule, vaid üksiklepingule.

Üksiklepingus tuleb määrata kindlaks seadusega ettenähtud küsimused. Järgnevalt on toodud mõned näited, kuid üksiklepingus määratavate küsimuste ulatus on lai.

• Lähetatud töötajate tööülesanded
• Nimetus ja asukoht ning muud töökohad, kus lähetatud töötajad teevad lähetamisega seotud tööd
• Küsimused, mis on seotud isikutega, kes annavad otse korraldusi lähetatud töötajatele töö ajal teenuse saaja nimel
• Töötajate lähetamise periood ja päevad, mil töötajad teevad lähetustööd
• Lähetustöö algus- ja lõpuaeg ning puhkeaeg, ohutus- ja terviseküsimused

Sätte klausel töötajate rentimise perioodi kohta

A ja B lepivad kokku, et nad ei võta vastu ega saada töötajaid rentimise teel üle kolme aasta (kui perioodi on pikendatud arvamuste kuulamise protseduuri kaudu, siis selle perioodi jooksul) iga äriühingu või muu töötajate rentimise koha (edaspidi “äriühing jne”) tööülesannete jaoks. See ei hõlma töötajate rentimist, mis ei kuulu perioodi piirangute alla (need, mis vastavad Jaapani töötajate rentimise seaduse (Worker Dispatch Law) 40.2 lõike 1 punktidele).

2015. aastal (Heisei 27) jõustunud töötajate rentimise seaduse muudatus sätestas reegli, et ühe renditöötaja töötamise periood ühes renditöökohtades peab olema põhimõtteliselt kuni kolm aastat. See töötajate rentimise perioodi käsitlev reegel hõlmab konkreetsemalt järgmisi kahte punkti:

• Renditöökoht ei saa sama renditöötajat vastu võtta rohkem kui kolm aastat samas organisatsiooniüksuses
• Renditöökoht ei saa töötajaid rentida rohkem kui kolm aastat samas asutuses

Siiski on renditöökohtadel võimalik pikendada kolmeaastast töötajate rentimise perioodi, kui nad kuulavad ära üle poole asutuse töötajate liidu või esindajate arvamused vähemalt üks kuu enne rendiperioodi lõppu.

Seda klauslit on kehtestatud vastuseks töötajate rentimise seaduse reguleerimisele, mis käsitleb töötajate rentimise perioodi.

Raha käsitsemise ja autode kasutamise klauslid

Kui A peab laskma tööle saadetud töötajal käidelda sularaha, väärtuspabereid, muid sellega sarnaseid väärtpabereid ja väärtuslikke esemeid või laskma tal töötada autoga või muul erilisel töökohal, määratakse A ja B vahel eraldi vajalik käitumine A juhtimis- ja järelevalvevastutuse all.

Tavaliselt lepitakse eraldi kokku, et tööle saadetud töötaja võib tööandja juures raha käidelda või autot kasutada, kui see on tööandja tööülesannete täitmiseks vajalik.

Kui tööle saadetud töötaja peab käitlema raha või väärtuslikke esemeid ja kaotab raha või muu, võib tööle saatja olla kohustatud hüvitama kahju. Samuti võib tööle saatja olla kohustatud hüvitama kahju, kui töötaja põhjustab auto kasutamisel liiklusõnnetuse.

Seetõttu on tööle saatja tavaliselt keelanud tööle saadetud töötajatel raha käidelda ja autosid kasutada, kuid lubab seda eraldi kokkuleppel, kui see on vajalik.

Kohase tööhõive tagamise klausel

1. Pool A tagab, et töölepingu seaduse ja muude seaduste ning käesoleva lepingu ja individuaalse lepingu alusel määratud töötingimusi järgitakse töötajate suhtes, ning teeb kõik endast oleneva, et tagada nende sujuv ja korrektne töö. Selleks pöörab ta tähelepanu seksuaalse ahistamise ennetamisele ning püüab võimaldada töötajatel kasutada selliseid rajatisi nagu meditsiinikeskused ja toitlustusrajatised.
2. Pool A teeb kõik endast oleneva, et toetada Pool B poolt töötajatele antavat koolitust, mis hõlmab teadmisi, oskusi, tehnikaid jne, ning tööohutuse ja -tervise koolitust ning töötajate iseseisvat arengut. Lisaks püüab ta tagada, et töötajad on kaasatud samasse koolitusse, mida antakse Pool A töötajatele, kes tegelevad sama tüüpi tööga.

Võib juhtuda, et töötajate lähetamise põhilepingus on sätestatud, et lähetusettevõte peab hoolitsema seksuaalse ahistamise ennetamise eest ja tagama, et töötajad saavad sama koolitust kui lähetusettevõtte töötajad.

Töötajate lähetamise seaduse (Jaapani töötajate lähetamise seadus) artikkel 40 sätestab, et lähetusettevõte peab püüdma säilitada töötajatele sobivat töökeskkonda. Konkreetselt tähendab see, et kui töötaja esitab kaebuse töötingimuste kohta, peab lähetusettevõte sellest teavitama lähetajat ja tegelema kaebuse lahendamisega. Lisaks peab lähetusettevõte püüdma säilitada sobivat töökeskkonda, sealhulgas seksuaalse ahistamise ennetamist. Klausli 1 lõige kinnitab seda kohustust töötajate lähetamise põhilepingus.

Samuti sätestab töötajate lähetamise seaduse (Jaapani töötajate lähetamise seadus) artikkel 40, et lähetusettevõte, kes võtab tööle lähetatud töötajaid, peaks püüdma tagada, et nende koolitus ja heaolu oleksid samal tasemel kui lähetusettevõtte töötajatel. Klausli 2 lõige vastab sellele kohustusele.

Ületunnitöö ja muude tööaega puudutavate sätete kohta

A-pool võib saata töötajaid tööle ületunnitööna ja puhkepäevadel, lähtudes tööstandardite seaduse (Jaapani tööstandardite seadus) paragrahvist 36 ja B-poolt esitatud kokkuleppest (36. kokkulepe), mis on kooskõlas individuaalse lepinguga.

Töötajate rentimisel määratakse töötajate töötingimused rendileandja ja rendilevõtja vahel sõlmitud töölepingus. Enamikul juhtudel sisaldab töötajate rentimise põhileping ainult abstraktseid punkte ja konkreetseid detaile määratakse individuaalse lepinguga.

Rendilevõtja peab järgima töölepingus määratud töötingimusi. Lisaks on rendilevõtjal kohustus järgida tööstandardite seadusest tulenevaid ületunnitöö, puhkeaja ja puhkepäevade nõudeid.

Tööstandardite seaduse kohaselt, kui töötajatelt nõutakse ületunnitööd rohkem kui 8 tundi päevas või 40 tundi nädalas, on vaja nn 36. kokkuleppe teatist. Töötajate rentimisel on rendileandja see, kes peab kandma 36. kokkuleppe teatise ja muude selliste kohustuste koormat, kuid tegelikult on ületunnitöö ja muude selliste asjade haldamise eest vastutav rendilevõtja, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Kahjude hüvitamise klausel

Kui tööle lähetatud töötaja tekitab tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahju A-le või kolmandale isikule, võtab B endale kohustuse hüvitada A-le tekitatud kahju. Siiski, kui kahju on tekkinud juhtimiskorraldaja või muu A poolt kasutatava isiku (edaspidi “juhtimiskorraldaja jne”) korralduste tõttu lähetatud töötajale (sealhulgas juhul, kui ei ole antud vajalikke ettevaatusabinõusid või juhiseid), ei kehti see piirang.

Kui tööle lähetatud töötaja tekitab kahju kolmandale isikule, näiteks lähetusettevõttele või kliendile, võib tekkida küsimus kahju hüvitamise vastutuse kohta. Klausli näites on põhimõtteliselt lähetaja kohustatud kahju hüvitama, kuid kui kahju on tekkinud lähetusettevõtte juhtimiskorralduste tõttu, ei pruugi lähetusettevõte olla kohustatud kahju hüvitama või võib tema vastutus olla väiksem.

Lisaks, kui lähetatud töötaja tegeleb rahaliste vahenditega või kasutab autot, võib kahju hüvitamise summa olla liiga suur, seega on mõistlik määrata kahju hüvitamise summa ülempiir.

Kokkuvõte

Töötajate rentimise põhilepingu osas on paljud klauslid määratletud töötajate rentimise seaduse alusel. Kuna töötajate rentimise seadust muudetakse sageli, on oluline alati kontrollida viimast seadust. Eriti IT-sektoris on töötajate rentimine tavaline, seega on vaja mõista töötajate rentimise seaduse põhiosasid.

Meie büroo poolt lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuste tutvustus

Monolis õigusbüroo pakub oma tugevusi IT, interneti ja äriõiguse valdkonnas, pakkudes mitte ainult töötajate lähetamise põhilepingute koostamist, vaid ka erinevate lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuseid meie nõustatavatele ja klientidele. Kui olete huvitatud, vaadake kindlasti allpool toodud üksikasju.

https://monolith.law/contractcreation[ja]