Pärast NDA sõlmimist oma äri laiendamine 'salajase teabega'. Selgitame selle õiguslikke riske

Teise ettevõttega uue tehingu alustamisel on hädavajalik konfidentsiaalsusleping (NDA). NDA kohaselt on teil kohustus kasutada vastaspoolelt avalikustatud konfidentsiaalset teavet määratud eesmärgi raames.

Siiski võib pärast NDA sõlmimist tekkida olukord, kus soovite mingil põhjusel kasutada vastaspoolelt avalikustatud konfidentsiaalset teavet oma ettevõtte tegevuseks. Selline konfidentsiaalse teabe kasutamine on NDA-ga vastuolus, seega on oluline mõista seotud õiguslikke riske.

Seega selgitame, milliseid õiguslikke riske peaks konkreetsemalt arvestama, ning räägime riskide sisust ja ulatusest.

Saladuslepingu (NDA) eesmärgivälise kasutamise keeld

NDA-s on tavaline, et kehtestatakse sätted, mis keelavad vastaspoolelt avalikustatud salajase teabe kasutamise eesmärgiväliselt, nagu näiteks järgnevas klausli näites.

A ja B ei tohi kasutada teiselt poolelt avalikustatud konfidentsiaalset teavet muul eesmärgil kui A ja B vahelise ärikoostöö kaalumisel.

Teabe avalikustaja jaoks on see teave ettevõtte äritegevuse jaoks oluline. Seega ei eelda nad loomulikult, et avalikustatud teavet kasutatakse NDA-s määratud avalikustamise eesmärgist väljaspool. Kui avalikustatud salajane teave on seotud avalikustaja äritegevuse tuumaga, võib teabe lekkimine konkureerivale ettevõttele põhjustada saatuslikke kahjusid. Seetõttu kehtestatakse NDA-s eesmärgivälise kasutamise keeld, nagu eespool toodud klausli näites.

Kui teabe vastuvõtja kasutab või lekitab teavet NDA-s määratud eesmärgist väljaspool, peab ta hüvitama avalikustajale tekitatud kahju. Kahju hüvitamise kohustuse kohta on NDA-s tavaliselt kehtestatud järgmised sätted.

Kui A või B avaldab või lekitab teise poole konfidentsiaalset teavet ilma teise poole kirjaliku eelneva nõusolekuta ja tekitab sellele kahju, võib teine pool nõuda A-lt või B-lt selle kahju hüvitamist.

Märkusena, mõnes NDA-s võib kahju hüvitamise kohustuse ulatus olla piiratud. Näiteks võib NDA-s olla ette nähtud kindel summa kahju hüvitamiseks või piirata kahju hüvitamise ulatust tavaliselt tekkida võivate kahjudega, jättes erandlike asjaolude tõttu tekkinud kahjud, kaudsed kahjud, saamata jäänud kasum jne kahju hüvitamise objektist välja.

Muude saladuslepingu klauslite näidete kohta leiate üksikasjalikuma selgituse allpool toodud artiklist.

https://monolith.law/corporate/checkpoints-nondisclosure-agreement[ja]

Salajase teabe kasutamisest tulenevad riskid oma äritegevuses

Kui kasutate teise poole salajast teavet NDA-s määratletud avalikustamise eesmärgist väljaspool, millised riskid võivad tekkida? Siin on kolm peamist riski:

1. Teenuse peatamine
2. Kahjude hüvitamise nõue
3. Advokaaditasude ja muude kulude katmine seoses punktidega 1 ja 2

Peamised punktid on 1 ja 2. Nende kahe puhul on kaks vastutust: NDA enda lepingurikkumise alusel ja ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus) rikkumise alusel.

Vastutus NDA enda lepingurikkumise alusel

Kui kasutate oma äritegevuses teise poole teavet, mis kuulub NDA-s määratletud salajase teabe alla, rikute NDA-s sätestatud salajase teabe kasutamise keeldu. Seega, teoreetiliselt võtate endale lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse. Lisaks võib teise pool nõuda ka teenuse peatamist, mis kasutab vastavat salajast teavet.

Vastutus ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse rikkumise alusel

Kui kasutate teise poolelt saadud salajast teavet ilma loata eesmärgil, mis ei ole ette nähtud, võib seda tegevust pidada ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus) artikli 2 lõike 7 alusel ebaausaks konkurentsiks. Sama seaduse artikkel 2 lõige 7 määratleb “ebaõiglase kasu saamise eesmärgil või ärisaladuse omanikule kahju tekitamise eesmärgil ärisaladuse kasutamise või avalikustamise” kui “ebaausa konkurentsi”.

Ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse artikkel 3 sätestab, et “kui ebaaus konkurents rikub või võib rikkuda ärikasu, võib nõuda selle tegevuse peatamist”. Lisaks sätestab sama seaduse artikkel 4, et kui keegi tekitab tahtlikult või hooletuse tõttu ebaausa konkurentsi ja rikub teise isiku ärikasu, võib nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

Salajase teabe eesmärgivälise kasutamise riski tase

Väidete tõendamise kohustus tsiviilkohtumenetluses

Kui konfidentsiaalset teavet kasutatakse eesmärgiväliselt, on teoreetiliselt olemas risk, nagu eespool mainitud, et võidakse nõuda kahjude hüvitamist või teenuse kasutamise lõpetamist. Siiski tuleb märkida, et nende nõuete tunnustamiseks kohtus peab pool, kes väidab, et konfidentsiaalset teavet kasutati eesmärgiväliselt, väitma ja tõendama asjaolusid, mis vastavad nõude tingimustele.

Tsiviilkohtumenetluses on süsteem selline, et isegi kui konfidentsiaalse teabe eesmärgiväline kasutamine on tõsi, ei saa kohus nõuet tunnustada, kui pool, kes nõuab kahjude hüvitamist või kasutamise lõpetamist, ei suuda esitada tõendeid selle toetuseks.

Riskid, mis tulenevad NDA (konfidentsiaalse teabe avalikustamise lepingu) enda lepingurikkumisest

Kui soovite nõuda kahjutasu põhjusel, et konfidentsiaalset teavet on kasutatud eesmärgist väljaspool, peab nõudja tõendama kahju suurust. Sel juhul on kahju suurus see, millise kahju on teine pool kannatanud seetõttu, et konfidentsiaalset teavet on kasutatud eesmärgist väljaspool, ehk see on kasum, mida teine pool oleks saanud, kui teavet poleks kasutatud eesmärgist väljaspool.

Kuid praktikas ei ole lihtne väita ja tõendada, et “kui teavet poleks kasutatud eesmärgist väljaspool, oleks teine pool teeninud rohkem kui ●● eurot”. Seega, isegi kui kohtu poolt tunnistatakse, et teavet on kasutatud eesmärgist väljaspool, on suur tõenäosus, et kahjutasu ei tunnistata, kuna kahju suurust ei suudeta tõendada, või on see väga väike.

Lisaks ei ole lihtne tõestada, et konfidentsiaalse teabe avalikustamise lepingu (NDA) alusel teavet saanud pool on teavet kasutanud eesmärgist väljaspool. Isegi kui pärast NDA alusel teabe avalikustamist alustab teine pool teenuse pakkumist, mis võib kasutada seda teavet, ei ole tavaliselt lihtne järeldada, et teavet on kasutatud eesmärgist väljaspool. See on seetõttu, et ei saa välistada võimalust, et teine pool on saanud sarnast teavet mõne muu kanali kaudu, mis ei ole seotud NDA-ga.

Seega, NDA lepingurikkumise tõttu kahjutasu või keelumääruse tunnustamise tõenäosus ei ole väga suur ja tegelikud õiguslikud riskid, mis tulenevad konfidentsiaalse teabe kasutamisest eesmärgist väljaspool, ei ole suured.

Riskid seoses ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse rikkumisega

Kahju hüvitamise või peatamise nõude esitamiseks ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse rikkumise tõttu peab nõude esitaja tõendama, et eesmärgiväliselt kasutatud konfidentsiaalne teave vastab ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel “ärisaladusele”.

“Ärisaladus” on määratletud kui tootmisviis, müügiviis või muu äritegevusele kasulik tehnoloogiline või äriteave, mida hoitakse saladuses ja mida ei ole avalikult teada (Ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus, artikkel 6). Selle definitsiooni lahti võttes peab ärisaladus ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel vastama järgmistele nõuetele:

• Kasulikkus
• Salajasuse haldamine
• Mitteavalikkus

Kasulikkus tähendab, et teave ise on objektiivselt kasutatud äritegevuses või selle kasutamine aitab säästa kulusid, parandada juhtimise tõhusust jne. Mitteavalikkus tähendab, et teavet ei saa üldiselt omandada väljaspool omaniku kontrolli all olevat teavet.

Eriti keeruline on tõendada salajasuse haldamist. Ärisaladuse haldamise nõuete täitmiseks peab ärisaladust omav ettevõte selgelt näitama oma töötajatele, et ta kavatseb teavet salajas hoida, ja tagama, et töötajad saavad sellest aru.

Konkreetsemalt öeldes, on vaja, et ettevõte piiraks juurdepääsu teabele ettevõttes ja märgiks dokumendid näiteks “konfidentsiaalseks”, et näidata, et teave on salajane. Kuid reaalsus on see, et paljud ettevõtted ei võta neid meetmeid piisavalt, mistõttu on raske tõestada, et teave on ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel “ärisaladus”.

Seega, ettevõtted, kes on kasutanud konfidentsiaalset teavet eesmärgiväliselt ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse rikkumise tõttu, ei pruugi kanda suurt õiguslikku riski. Kohtuasjade puhul, kus on vaidlustatud, kas teave vastab ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel “ärisaladusele”, on üksikasjalikum selgitus allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/corporate/trade-secrets-unfair-competition-prevention-act2[ja]

Kokkuvõte

NDA-le vastu eksides ja konfidentsiaalset teavet eesmärgiväliselt kasutades on tegemist ilmse lepingurikkumisega, seega ei saa öelda, et juriidilist riski pole. Siiski, tegelikkuses ei ole lepingurikkumise alusel kahjutasu nõudmise või ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel peatamise nõudmise risk tõestamisraskuste tõttu eriti suur. Kuigi konfidentsiaalset teavet avaldades on NDA sõlmimine oluline, on oluline ka teada selle mõju. Soovitame konsulteerida spetsialiseerunud advokaadiga ja saada nõu.

Teave lepingute koostamise ja ülevaatamise kohta meie büroos

Monolis õigusbüroo pakub oma tuge IT, interneti ja äriõiguse valdkonnas, pakkudes mitte ainult konfidentsiaalsuslepinguid, vaid ka erinevate lepingute koostamise ja ülevaatamise teenuseid meie nõustatavatele ettevõtetele ja klientidele.

Kui olete huvitatud, vaadake kindlasti allpool toodud üksikasju.

https://monolith.law/contractcreation[ja]