【Reiwa 6 (2024) aasta aprillis jõustuvad】Millised on olulised punktid Jaapani kaubamärgi- ja disainiseaduse muudatustes? Olulised muudatused, mida peaks teadma

Reiwa 5. aastal (2023) muudeti osaliselt kaubamärgi- ja disainiseadusi ning need jõustusid Reiwa 6. aastal (2024) aprillis. Seoses Reiwa 5. aasta muudatustega võib muutuda ka kaubamärkide ja disainide haldusstrateegia, mistõttu on oluline mõista muudatuste eesmärki ja detaile.

Käesolevas artiklis selgitame muudatuste sisu ja praktilises töös arvestatavaid punkte. Tutvustame kaubamärgi- ja disainiseaduse peamisi muudatusi, nii et kasutage seda kindlasti viitena.

Ülevaade Reiwa 6 (2024) aasta aprillis jõustunud kaubamärgi- ja disainiseaduse muudatustest

Reiwa 5 (2023) aasta kaubamärgi- ja disainiseaduse muudatused on peamiselt suunatud õigussüsteemi kohandamisele vastavalt hiljutisele digitaliseerimisele ja rahvusvahelistumisele.

Kaubamärgiseaduse peamised muudatused on järgmised kaks punkti:

• Konsensusmehhanismi juurutamine
• Teise isiku nime sisaldava kaubamärgi registreerimise nõuete leevendamine

Samuti on disainiseaduse oluliseks muudatuseks uudsuse kaotuse erandite nõuete leevendamine.

Need muudatusettepanekud avaldati Reiwa 5 (2023) aasta 14. juunil ja jõustusid Reiwa 6 (2024) aasta 1. aprillil. Disainiseaduse muudatused aga jõustusid juba Reiwa 6 (2024) aasta 1. jaanuaril.

Muudatus 1: Nõusolekusüsteemi kehtestamine (Jaapani kaubamärgiseadus)

Nõusolekusüsteem on süsteem, mis võimaldab hilisemal sarnase kaubamärgi registreerimisel saada eelnevalt registreeritud kaubamärgi omaniku nõusolekut. Selline süsteem, mis oli kaubamärkide puhul juba varem kaalumisel, on nüüd selle muudatusega kehtestatud. Vaatame lähemalt, miks selline muudatus tehti.

Kehtivate sätete sisu

Jaapani kaubamärgiseaduse (商標法) kohaselt ei ole võimalik kaubamärki registreerida järgmistel juhtudel:

(Kaubamärgid, mida ei saa registreerida)
Artikkel 4: Järgnevaid kaubamärke ei saa eelmise artikli sätetest hoolimata registreerida:

11. Teise isiku kaubamärk, mis on registreeritud enne vastava kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise päeva või sellele sarnanev kaubamärk, ja mida kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis on määratletud või sarnanevad kaupade või teenustega, mis on määratletud vastavalt artikli 6 lõike 1 (kaasa arvatud juhul, kui seda kohaldatakse vastavalt artikli 68 lõike 1) sätetele. (Edaspidi kasutatakse sama terminoloogiat.)

Kaubamärgiseadus | e-Gov õigusaktide otsing[ja]

Kaubamärgiõigus on, lihtsalt öeldes, õigus eksklusiivselt kasutada kaubamärki, mis on toodete või teenuste tunnusmärk. Äritegevuses on oluline, et ettevõtte tooteid või teenuseid eristataks teiste ettevõtete omadest, kasutades selleks tunnusmärki. See tunnusmärk on “kaubamärk” ja õigus seda tunnusmärki eksklusiivselt kasutada on kaubamärgiõigus.

Jaapani kaubamärgiseaduse artikli 4 lõige 1 punkt 11 kehtestab sätte, mis keeldub registreerimast kaubamärke, mis rikuvad eelnevalt registreeritud kaubamärke, ja seda võib pidada loomulikuks sätteks.

Selle sätte eesmärk on:

1. Eelnevalt registreeritud kaubamärgi omaniku õiguste kaitse
2. Kaupade ja teenuste päritolu segaduse vältimine

nii öeldakse.

Muudatuste taust

Muudatuste taustal on järgmised probleemid varasemates sätetes:

1. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise korral tekkivate suurte vastavuskulude probleem
2. Probleemid globaalsete lepingutega

Varasemas süsteemis oli probleemiks see, et kui taotletav kaubamärk lükati tagasi olemasoleva identse või sarnase eelregistreeritud kaubamärgi tõttu, siis vastavusmeetmete võtmine oli koormav.

Kui registreerimisest keeldutud kaubamärgi puhul ei ole võimalik teha vastuolulist sisu korrigeerimist, on vajalik esitada vastuväiteid või algatada eelregistreeritud kaubamärgi õiguste tühistamise hagi. Registreerimise uuesti heakskiitmiseks on vaja investeerida aega ja raha, mis on suur koormus.

Lisaks on Euroopa ja Ameerika Ühendriikides süsteem, mis võimaldab kahe kaubamärgi kõrvuti registreerimist, kui eelregistreeritud kaubamärgi omanik on andnud oma nõusoleku, isegi kui taotletav kaubamärk on vastuolus kellegi teise eelregistreeritud kaubamärgiga.

Kuna Jaapani õiguses ei ole lubatud nõusolekusüsteemi (Consent System), ei ole võimalik sõlmida kahe kaubamärgi kõrvuti eksisteerimise kokkulepet, mis on toonud kaasa probleeme globaalsete lepingutega.

Seetõttu, arvestades ettevõtete vajadusi ja rahvusvahelise süsteemi ühtlustamist, otsustati ka Jaapanis nõusolekusüsteemi kasutusele võtta.

Muudatuse sisu

Ülaltoodud tausta arvestades on kehtestatud järgmised sätted.

Jaapani kaubamärgiseaduse (商標法) § 4 lõige 4
Isik, kes on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse ja kes vastab Jaapani kaubamärgiseaduse § 1 lõike 11 punktile, võib saada kaubamärgi registreerimise, kui ta on saanud nimetatud punkti kohase teise isiku nõusoleku ja kui kaubamärgi kasutamine kaupadel või teenustel ning nimetatud punkti kohase teise isiku registreeritud kaubamärgi omaniku, ainukasutusõiguse või tavakasutusõiguse omaniku kaupadel või teenustel ei tekita segadust. Sellisel juhul ei kohaldata nimetatud punkti sätteid.

Kaubamärgiseadus | e-Gov seaduste otsing[ja]

Selle sätte kohaselt on selge, et kaubamärgid, mis vastavad Jaapani kaubamärgiseaduse § 4 lõike 1 punktile 11, võivad saada kaubamärgi registreerimise, kui nad täidavad järgmisi kahte tingimust:

1. On saadud eelnevalt registreeritud kaubamärgi omaniku nõusolek.
2. Ei ole segaduse tekitamise ohtu eelnevalt registreeritud kaubamärgiga.

Lisaks, et tagada § 4 lõike 1 punkti 11 eesmärkide täitmine, on välja töötatud järgmised süsteemid:

• Ühe kaubamärgi omanik võib nõuda teiselt kaubamärgi omanikult segaduse vältimiseks teavituse lisamist (Jaapani kaubamärgiseaduse § 24 lõige 4 punkt 1).
• Kui üks kaubamärgi omanik kasutab kaubamärki ebaausa konkurentsi eesmärgil, et tekitada segadust, võib igaüks taotleda kaubamärgi registreerimise tühistamist (Jaapani kaubamärgiseaduse § 52 lõige 2).

Kuigi nõusoleku süsteemi kasutuselevõtt on heaks kiidetud, tuleb tähelepanu pöörata eelkõige eelnevalt registreeritud kaubamärgi õiguste kaitsele ja segaduse vältimisele.

Konkurentsiseaduse muudatuste mõju

Kaubamärgiseaduse muudatustega kooskõlas on osaliselt muudetud ka Japanese Ebaausa Konkurentsi Vastast Seadust (不正競争防止法).

Probleem seisneb selles, et kui üks kahest kooseksisteerivast kaubamärgist, mis on tekkinud kontsentsüsteemi juurutamise tulemusena, omandab Japanese Ebaausa Konkurentsi Vastase Seaduse artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tuntuse või kuulsuse, tekib keeruline olukord.

Tuntuse saavutanud kaubamärgi omanik võib teise kaubamärgi omaniku vastu esitada Japanese Ebaausa Konkurentsi Vastase Seaduse alusel lõpetamisnõudeid. Kuid kui selline nõue rahuldatakse, võib see takistada kontsentsüsteemi sujuvat kasutamist.

Seetõttu on sätestatud, et mõlemad kontsentsüsteemi kaudu kooseksisteerivad kaubamärgi omanikud ei saa teineteise vastu esitada Japanese Ebaausa Konkurentsi Vastase Seaduse artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 põhinevaid lõpetamisnõudeid, nagu on kirjas Japanese Ebaausa Konkurentsi Vastase Seaduse artikli 19 lõike 1 punktis 3.

Japanese Ebaausa Konkurentsi Vastase Seaduse muude muudatuste kohta leiate lisateavet allpool toodud seotud artiklist.

Seotud artikkel: 【2024. aasta aprillis jõustub】Muudetud Japanese Ebaausa Konkurentsi Vastase Seaduse olulised punktid – olulised muudatused, mida peaksite teadma

Muudatus 2: Teiste inimeste nimedega kaubamärkide registreerimise nõuete leevendamine (Jaapani kaubamärgiseadus)

Reiwa 5. aastal (2023) tehtud muudatustega leevendati teiste inimeste nimedega kaubamärkide registreerimise nõudeid.

Selgitame muudatuse tausta ja selle sätteid.

Varasemad sätted

Varasema kaubamärgiseaduse kohaselt ei olnud teiste inimeste nimede või muude sarnaste kaubamärkide registreerimine lubatud vastavalt seaduse § 4 lõike 1 punktile 8.

(Kaubamärgid, millele ei saa registreerimist anda)
§ 4 Järgnevate kaubamärkide puhul ei saa eelmise paragrahvi sätetest hoolimata kaubamärki registreerida:

8. Teiste isikute portreed või nimed või tuntud pseudonüümid, lavanimed või kirjanikunimed või nende lühendid, mis sisaldavad kaubamärki (välja arvatud juhul, kui on saadud nende isikute nõusolek).

Kaubamärgiseadus | e-Gov seaduste otsing[ja]

Selle sätte eesmärk on kaitsta teiste isikute isiklikke õigusi. Teisisõnu, et vältida olukorda, kus inimese nimi või nimetus kasutatakse kaubamärgina ilma tema nõusolekuta.

Muudatuse taust

Kuigi on oluline kaitsta teiste isikute isiklikke õigusi, on probleemiks peetud asjaolu, et ettevõtjate või disainerite nimede kasutamine kaubamärgina ei ole võimalik, kui kaubamärki ei saa registreerida.

Kuigi teiste isikute nõusolekul on kaubamärgi registreerimine võimalik, ei ole reaalselt võimalik saada nõusolekut kõigilt samanimelistelt isikutelt. Kui kaubamärgiõigust sellistel juhtudel ei tunnustata, võib öelda, et nimel põhinevate kaubamärkide kaitse on puudulik.

Sellele probleemile on lääneriikides vastatud, seades teiste inimeste nimedega kaubamärkidele tuntuse nõude. Rahvusvahelise süsteemi ühtlustamise nimel oli kaubamärgiseaduse § 4 lõike 1 punkti 8 muudatus vajalik.

Muudatuse sisu

Kaubamärgiseaduse § 4 lõike 1 punkt 8 muudeti Reiwa 5. aastal (2023) järgmiselt:

Kaubamärgiseaduse § 4 lõige 1
8. Teiste isikute portreed või nimed (piiratud nendega, mis on kaubamärgi kasutamise kaupade või teenuste valdkonnas laialdaselt tuntud) või tuntud pseudonüümid, lavanimed või kirjanikunimed või nende lühendid, mis sisaldavad kaubamärki (välja arvatud juhul, kui on saadud nende isikute nõusolek), või kaubamärgid, mis sisaldavad teiste isikute nimesid, kuid ei vasta valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele

Kaubamärgiseadus | e-Gov seaduste otsing[ja]

Selle muudatusega on võimalik registreerida kaubamärke, mis sisaldavad teiste isikute nimesid, kui need nimed ei ole kaubamärgi kasutamise kaupade või teenuste valdkonnas laialdaselt tuntud.

Lisaks on sätestatud, et kaubamärke, mis sisaldavad teiste isikute nimesid, kuid ei vasta valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele, ei saa registreerida. Tulevikus on oluline jälgida valitsuse määruse sisu.

Lisaks on kaubamärgi süsteemi alamkomitee öelnud, et isegi kui teiste isikute nimed ei ole piisavalt tuntud, lükatakse tagasi taotlused, mis rikuvad teiste isikute isiklikke õigusi.

Valitsuse määruse ja muude sätetega, mis kaitsevad isiklikke õigusi, säilitatakse selle sätte algne eesmärk.

Muudatus 3: Disainiseaduse (Japanese Design Law) uudsuse kaotuse erandite nõuete leevendamine

“Disainiõigus” on üks intellektuaalomandi õigustest, mida saab kasutada võitluses koopiakaupade ja sarnaste toodete jäljendamise vastu. Disainiõiguse saamiseks on vajalik selle uudsus. Kui avaldate disaini registreerimisele eelnevalt trükistes või veebisaidil, võib see kaotada oma uudsuse ja seetõttu ei pruugi disaini registreerimist tunnustada. Siiski, teatud tingimustel võib lugeda, et disaini uudsus ei ole kadunud. Käesoleva muudatusega leevendati uudsuse kaotuse erandite nõudeid.

Vaatame lähemalt muudatuse tausta ja sisu.

Varasemate sätete sisu

Isikul, kellel on õigus taotleda disainilahenduse registreerimist, ei loeta uudsust kaotatuks, kui tema tegevusest tulenevalt on kaotatud uudsus, kuid järgmised sätete sisud on täidetud.

(Disainilahenduse uudsuse kaotuse erandid)
Paragrahv 4
2. Disainilahendus, mis on kaotanud oma uudsuse isiku tegevusest tulenevalt, kes omab õigust disainilahenduse registreerimiseks, ja mis vastab kolmanda paragrahvi esimese lõigu esimesele või teisele punktile (välja arvatud need, mis on avaldatud leiutise, kasuliku mudeli, disainilahenduse või kaubamärgi kohta avalikus väljaandes ja seetõttu vastavad nimetatud punktidele), loetakse uudsuse säilinuks, kui disainilahenduse registreerimise taotlus esitatakse aasta jooksul alates päevast, mil disainilahendus vastavusse jõudis, ning kohaldatakse sama paragrahvi ja järgmise lõigu sätteid nagu eelmises lõigus.

3. Isik, kes soovib eelmise lõigu sätete kohaldamist, peab esitama Patendiameti peadirektorile kirjaliku avalduse, milles on märgitud taotluse esitamise soov, koos disainilahenduse registreerimise taotlusega, ning lisaks peab esitama tõendava dokumendi (edaspidi selles ja kuuekümnendas artiklis seitsmes “tõend”), mis kinnitab, et kolmanda paragrahvi esimese lõigu esimesele või teisele punktile vastav disainilahendus on selline, millele võib kohaldada eelmise lõigu sätteid, ja seda tuleb teha kolmekümne päeva jooksul alates disainilahenduse registreerimise taotluse esitamisest.

Disainilahenduse seadus｜e-Gov õigusaktide otsing[ja]

Need sätted on ette nähtud olukordadeks, kus isik avalikustab oma disainilahenduse näiteks näitustel, väljaannetes või veebisaitidel ja seejärel esitab disainilahenduse registreerimise taotluse.

Eesmärk on mitte piirata disainilahenduse looja tegevust, mis on mõistetav kui sama ulatusega tegevus väljendina.

Muudatuste taust

Varasemates sätetes oli välja toodud, et Jaapani Disainiseaduse (Japanese Design Law) artikli 4 lõike 3 kohase “erandite kohaldamise tõendi” esitamine oli taotlejate jaoks suureks koormaks.

Viimasel ajal on SNS-i ja e-kaubanduse saitide kasutamine reklaami ja müügi jaoks üha levinum, mis on toonud kaasa disaini avalikustamise viiside mitmekesistumise ja keerukustumise. Samuti on üha sagedasem, et tooteid arendatakse avalikult, näiteks avaldatakse disain esmalt rahvahulga rahastamise platvormidel enne toote turule toomist.

Sellises olukorras on kõigi avalikustamistegevuste hõlmamiseks vajaliku tõendi koostamine 30 päeva jooksul taotlejate jaoks suur koormus.

Seetõttu lõdvendati Reiwa 5 (2023) aasta muudatustega artikli 4 lõike 3 nõudeid.

Muudatuse sisu

Jaapani Disainiseaduse (意匠法) § 4 lõige 3 on Reiwa 5. aastal (2023) tehtud muudatusega järgmiselt muudetud:

Disainiseaduse § 4
3　Kes soovib kasutada eelmise lõike sätteid, peab esitama vastava kirjaliku avalduse koos disaini registreerimise taotlusega Patendiameti peadirektorile ja lisaks tõendama kirjalikult, et disain, mis on muutunud eelmise lõike sätetele vastavaks vastavalt § 3 lõike 1 punktile 1 või 2, on selline, mis võib saada eelmise lõike sätete kohaldamist. Tõend (edaspidi nimetatud “tõend” käesolevas ja § 60 lõikes 7) tuleb esitada Patendiameti peadirektorile 30 päeva jooksul alates disaini registreerimise taotluse esitamise päevast. Kui aga on toimunud mitu tegevust, mis on viinud sama või sarnase disaini § 3 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaseks muutumiseni, piisab tõendi esitamisest ühe tegevuse kohta, mis toimus kõige varasemal kuupäeval.

Disainiseadus | e-Gov seaduste otsing[ja]

Enne muudatust oli vajalik luua erandkohaldamise tõend, mis hõlmab kõiki avalikustatud disaine. Selle muudatusega piisab esimese avalikustatud disaini kohta tõendi esitamisest, et saada kasu uudsuse kaotuse erandkorra kohaldamisest.

See muudatus on vähendanud taotleja koormust ja samal ajal on esimese avalikustatud disaini lisamine tõendisse arvestanud ka kolmandate isikute ettenägelikkusega.

Muudatuste mõju praktikale ja võetavad meetmed

Oluline on täielikult mõista Reiwa 5 (2023) aasta Jaapani kaubamärgi- ja disainiseaduse muudatuste sisu. Eriti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et mõned seonduvad määrused ja läbivaatamise kriteeriumid ei pruugi veel välja töötatud olla. Tulevaste õigusaktide väljatöötamist tuleks hoolikalt jälgida.

Lisaks võib öelda, et need muudatused muudavad kaubamärkide ja disainide kasutamise laiemalt kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Eriti kaubamärgiseaduse muudatus suurendab võimalusi kaubamärkide registreerimiseks, mis seni ei oleks registreerimist võimaldanud. Oodatakse, et ettevõtjad arendavad edaspidi laiemat brändistrateegiat.

Kui jõuab kätte aeg, mil muudetud sätted muutuvad asjakohaseks, veenduge, et olete muudatuste sisu põhjalikult mõistnud, et saaksite sätteid tõhusalt rakendada.

Kokkuvõte: Kaubamärgi- ja disainiseaduse muudatustele reageerimisel konsulteerige spetsialistiga

Jaapani kaubamärgi- ja disainiseaduse muudatused Reiwa 5. aastal (2023) viidi läbi digitaalse arengu ja rahvusvahelistumise taustal, eesmärgiga uuendada õigussüsteemi.

Kaubamärgiseaduses on suurendatud võimalusi registreerida kaubamärke, mis varem registreerimisele ei kuulunud, ja disainiseaduses on muudetud disainiavalduste esitamine lihtsamaks. Nende muudatuste tõhusaks kasutamiseks ja äritegevuse laiendamiseks on hädavajalik mõista muudatuste sisu korrektselt.

Kuna kaubamärgi ja disaini registreerimine mõjutab oluliselt ettevõtte äristrateegiat, on vajalik kiire ja kindel tegutsemine. Kui teil on muudatuste osas küsimusi või kahtlusi, soovitame konsulteerida spetsialistiga.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on õigusteenuste pakkuja, mis omab kõrgetasemelist spetsialiseerumist IT valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas. Viimasel ajal on intellektuaalomandi õigused, eriti kaubamärgi- ja disainiseadused, saanud palju tähelepanu. Meie büroo pakub lahendusi seoses intellektuaalomandi õigustega. Allpool toodud artiklis on kirjeldatud üksikasju.

Monolith õigusbüroo teenindusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused[ja]