Millises ulatuses on seaduslik ilma loata filmimine ja avaldamine? Selgitame nelja arutelupunkti

Ürituste toimumiskohtades ja turismiobjektidel puutume sageli kokku siltide ja teadaannetega, mis teavitavad, et “pildistamine ja filmimine on keelatud”. Milline on selliste keeldude õiguslik alus? Samuti, kui kontserdipaigas nõutakse “kaamera üleandmist” või “piltide kustutamist”, kas me peame sellele tingimata vastama?

Siin selgitame, millises ulatuses on lubatud filmida või pildistada ning jagada materjali sotsiaalmeedias, kui korraldaja või haldaja eelnevat luba ei ole saadud.

Kas fotografeerimise ja filmimise keelamiseks on õiguslik alus?

Fotografeerimise ja filmimise keelamise õiguslikuks aluseks võib olla neli peamist aspekti: “autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused”, “portreeõigus ja reklaamiõigus”, “rajatise haldamise õigus” ning “leping”.

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

Fotografeerimise või filmimise keelamise kõige levinum põhjus on autoriõigus. Teatrilavastustel, kontsertidel või kunstinäitustel tõstatub sageli autoriõiguse küsimus ning esinejatel on tihti autoriõigusega kaasnevad õigused.

Autoriõigus on õigus, mis kuulub teose loojale, võimaldades tal otsustada, kuidas tema teost kasutatakse. Autoriõigus on intellektuaalse omandi õiguse liik, mis kaitseb teoseid õiguslikult, et teisi isikuid ei saaks neid ilma loata kasutada.

Kui tegemist on autoriõigusega kaitstud teosega, ei tohi seda ilma loata pildistada. Jaapani autoriõiguse seadus (Japanese Copyright Law) keelab autoriõigusega kaitstud teoste volitamata kopeerimise, mis hõlmab ka teoste pildistamist. Seega võib teose pildistamine ilma autoriõiguse omaniku loata rikkuda autoriõiguse seadust.

Autoriõigusega kaasnevad õigused on õigused, mis antakse isikutele, kes ei ole teose loojad, kuid on andnud panuse teose levitamisse. Näiteks esituskunstnikel ja heliplaatide tootjatel on autoriõigusega kaasnevad õigused.

Muusika salvestamisel või filmimisel tuleb arvestada ka autoriõigusega kaasnevate õigustega. Kui tegemist on muusika esitusega, on vaja saada luba nii autoriõiguse omanikult kui ka esitajalt, kellel on autoriõigusega kaasnevad õigused.

Erandid kehtivad näiteks vanade meistriteoste puhul, mille autoriõigus on aegunud (autoriõigus kehtib põhimõtteliselt 70 aastat pärast autori surma). Lisaks sätestab Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) artikkel 30, et “kodus töövälisel eesmärgil kasutamiseks võib teost kopeerida. Sama eesmärgi puhul on lubatud ka tõlkimine, seadmine, muutmine ja kohandamine”, mis tähendab, et “privaatseks kasutamiseks kopeerimine” on lubatud.

Viide: Kultuuriamet | Autoriõiguse tekkimise ja kaitse perioodi kohta

Lisaks on avalikus ruumis püsivalt paigaldatud kunstiteosed ja arhitektuuriteosed (avalik kunst), mida Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) artikkel 46 kohaselt võib põhimõtteliselt vabalt pildistada ja filmida.

Seotud artikkel: Kas teiste omandi omavoliline pildistamine ja avalikustamine on lubatud?[ja]

Portreeõigus ja publitsiteediõigus

Järgnevalt käsitleme “portreeõiguse” teemat. Portreeõigus on õigus, mis kaitseb isikut selle eest, et tema nägu või kuju ei tohi ilma tema loata “pildistada” või “avalikustada”.

Kuna portree on isiku isiksuse sümbol, siis on inimesel õigus, mis tuleneb “isiksuse õigusest” ja mida ei tohi ilma loata kasutada (Jaapani Ülemkohus 2012. aasta 2. veebruari otsus), kuid see ei tähenda, et iga teise inimese pildistamine rikuks automaatselt portreeõigust.

Otsus sõltub ka sellest, kus pildistamine toimus. Turismiobjektidel või ürituste toimumiskohtades, kus on ette näha, et pildistamine on tõenäoline, on portreeõiguse rikkumise üle kaebamine keerulisem, isegi kui inimene juhtub pildile jääma. Samuti, kui pilt on udune ja isikut ei ole võimalik tuvastada, siis portreeõiguse rikkumist ei toimu.

Teisalt viitab “publitsiteediõigus” õigusele, mis võimaldab kuulsustel monopoliseerida majanduslikku väärtust, mis tuleneb nende nime või portree kliendiligitõmbavusest. Näiteks, kui pildistate väljas toimuval avalikul üritusel esinevat kuulsust isiklikuks lõbuks, on vähe tõenäoline, et see kujutab endast õiguste rikkumist. Siiski võib öelda, et viisakuse küsimusena peaks inimene säilitama mõõdukust.

Seotud artikkel: Portreeõiguse rikkumise korral kahjutasu nõudmise kriteeriumid ja protsess[ja]

Rajatise haldusõigus

“Rajatise haldusõigus” viitab õigusele, mis on seaduslikult tunnustatud hoone või kinnistu omanikule või haldajale. See õigus võimaldab näiteks keelata rajatises häirivat käitumist või nõuda häirivalt käitunud kasutajatel rajatisest lahkuda. Kui kuulutatakse välja teadaanne, et “pildistamine on keelatud, kuna see võib segada teisi külastajaid ja etendust”, põhineb see rajatise haldusõigusel.

See probleem ei piirdu üksnes ürituste toimumiskohtade või turismiobjektidega, vaid kehtib ka näiteks restoranides toidu pildistamise kohta. Tegelikkuses on aga sageli keeruline otsustada, kas õigusi on rikutud või mitte.

Kohtupraktikas on leitud, et avalikult kasutatavate rajatiste puhul, nagu näiteks kogunemiskohtadeks mõeldud hooned, on kodanike ja elanike vaba kasutamine põhimõtteliselt lubatud avalikkuse huvides, kuid samas tunnustatakse haldaja rajatise haldusõigust.

Teisalt, eravalduses olevate rajatiste puhul on tunnustatud piiranguteta rajatise haldusõigust. Näiteks on rajatise haldusõiguse osana lubatud “keelata rajatises pildistamine” ja kui pildistamine toimub loata, siis käsitletakse seda rajatise haldusõiguse rikkumisena.

Lepingud ja tingimused

Ürituse või etenduse pileti ostmine loob “lepingu”. Üldjuhul tähendab see, et olete nõustunud pileti tagaküljel või mujal kirjeldatud tingimustega ja sõlminud lepingu sisenemiseks ürituse toimumiskohta.

Tingimustes võib olla sätestatud “pildistamise keeld”. Näiteks kui ostate pileti veebis ja klõpsate nuppu, mis ütleb “Ostan tingimustega nõustudes”, siis on selge, et olete tingimustega, sealhulgas “pildistamise keeluga ilma loata”, nõustunud ja see nõusolek võib olla kehtiv.

Kui sisenemisel on suurelt kirjas “Pildistamine keelatud” ja te astute sisse seda märki nähes, siis võib eeldada, et olete “mitte pildistamise kokkuleppega” nõustunud. Kui on olemas kehtiv kokkulepe pildistamise keelu kohta, siis on põhimõtteliselt kohustus sellest kinni pidada.

Teisalt, isegi kui on olemas kehtiv kokkulepe pildistamise lubamise kohta, võib tekkida küsimusi selle ulatuse ja tingimuste kohta. Isegi kui pildistamine on lubatud, ei tähenda see, et kõik pildistamisega seotud tegevused on lubatud.

Lubatudeta pildistamine ja videote avaldamine

Pildistamise ja salvestamise õigusliku aluse kohta võime tuua välja eelnevalt mainitud neli punkti, kuid kuidas on lood siis, kui pildistatud või salvestatud materjali kasutatakse näiteks internetis avaldamiseks?

Autoriõigus ning isiku kujutise ja reklaamiõigus

Autoriõigus reguleerib ka materjali avalikku kasutamist. Kui materjali jagatakse näiteks sotsiaalmeedias piiratud sõpruskonnaga, võib see olla lubatud kui eraviisiline koopia või sellest tulenev nn “tolerantne kasutamine”. Kuid kui teos avaldatakse Twitteris või blogis, loetakse seda avalikuks edastamiseks, mis võib kujutada endast autoriõiguse rikkumist.

Isiku kujutise ja reklaamiõigus võivad samuti tekitada õiguslikke probleeme. Kui pildil on isik tuvastatav, siis ilma isiku kujutise muutmata võib see kaasa tuua isiku kujutise õiguse rikkumise ja võimaliku kohtuasja.

Seotud artikkel: Isiku kujutise õiguse rikkumise hüvitisnõude kriteeriumid ja protsess[ja]

Asutuse haldusõigus

Asutuse haldusõiguse osas on näiteks juhtum, kus maailmapärandi objekti Byōdō-ini (asub Uji linnas, Kyōto prefektuuris) Phoenixi saali pilti kasutati loata müüdavates pusledes, mille peale Byōdō-in nõudis mänguasjafirmalt müügi peatamist.

Byōdō-in keelab oma territooriumil tehtud fotode ärilise kasutamise ja see on selgelt välja toodud külastajatele jagatavates brošüürides ning digitaalsetes brošüürides on väiksem kirjas märge: “Territooriumil tehtud fotode äriliseks kasutamiseks on keelatud.” Kuna muid silmatorkavaid hoiatusi ei olnud, oli küsimus, kas mänguasjafirma oli tingimustega nõustunud. Varasemate kohtuotsuste valguses tundus, et asutuse haldusõigusega fotode hilisema kasutamise piiramine on üsna karm.

Kohtupraktikas on juhtumeid, kus salajase Buddha kuju, mida näidatakse avalikkusele ainult üks kord 60 aasta jooksul, fotode kasutamine raamatutes ja seinavaipades ilma loata on tunnistatud religioosse isiksuse õiguse rikkumiseks, mille tulemusena määrati toodete müügi keeld, fotode hävitamine ja hüvitis templile (Tokushima ringkonnakohtu otsus, 20. juuni 2018). Phoenixi saali piltide lõikumine võis samuti kujutada endast religioosse isiksuse õiguse rikkumist, kuid lõpuks jõuti Kyoto ringkonnakohtus 12. oktoobril 2020 kompromissile, kus mänguasjafirma nõustus hävitama 328 laos olevat toodet ja lubas tulevikus mitte kasutada Byōdō-ini pilte ilma nõusolekuta, samas kui Byōdō-in kattis hävitamiskulud umbes 170 000 jeeni ulatuses.

Lepingud ja tingimused

Kui lubamatu pildistamine või hilisem materjali kasutamine on selgelt keelatud, võib see kaasa tuua kahjutasu nõude, kuid kui keelud ei ole välja toodud, ei saa kohtus nõuda “lepingu täitmist” ega avaldamise peatamist.

Näiteks kontserdipaigas võib fotograafi kaamera hoiule võtta või nõuda pildistamisandmete kustutamist, sest autoriõiguse omanikul on õigus nõuda “õigusrikkumise tulemusel loodud materjali hävitamist” (Jaapani autoriõiguse seaduse § 112 lõige 2), kuid jõuga seda teha ei tohi. Tuleks piirduda vabatahtliku esitamise või kustutamisega.

Siiski, kui keegi keeldub sissepääsu juures toimuvast käsipagasi kontrollist või üritab sisse pääseda, hoolimata sellest, et tal on avastatud keelatud kaamera, või kui külastaja jätkab häiriva käitumisega ja ei lõpeta sellele vaatamata, võib teda teatud määral takistada või sundkorras välja saata.

Kokkuvõte: Autoriõiguste küsimustes pöörduge spetsialisti poole

Viimastel aastatel on suurenenud muuseumide ja kunstigaleriide, nagu Tokyo Rahvuslik Kaasaegse Kunsti Muuseum ja Rahvuslik Lääne Kunsti Muuseum, arv, kus on lubatud pildistamine ja jagamine sotsiaalmeedias. Selle taga on trend, et sotsiaalmeedias fotode ja videote postitamine ning jagamine on muutunud normiks, eriti kui jutt käib “Instagrami-väärilistest” piltidest. On juhtumeid, kus muuseumid on lubanud pildistamise, et saavutada “Instagrami-väärilisust”, misjärel on Twitteris jagamine toonud kaasa külastajate arvu märkimisväärse kasvu.

Sotsiaalmeedial on omadus, mis meelitab ligi sarnaste huvide ja hobidega kasutajaid. Seda omadust ära kasutades võib saavutada tõhusama reklaamiefekti kui kulutades suuri summasid meediareklaamidele. Ürituste ja turismiobjektide pildistamine ning jagamine on samuti muutunud uue ajastu viisakusreeglite osaks, ja kui tegemist on isikliku kasutusega, siis on see üha enam aktsepteeritud. See võimaldab paljudel inimestel oma kogemusi rohkem nautida.

Siiski, pildistamisel ja jagamisel on oluline arvestada, et ei rikutaks teiste isikute õigusi. Autoriõiguste ja muude sellega seotud küsimuste puhul soovitame konsulteerida advokaadiga.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimasel ajal on intellektuaalomandi õigused, sealhulgas autoriõigused, saanud palju tähelepanu. Meie büroo pakub lahendusi seoses intellektuaalomandiga. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused[ja]