Kas võib nõuda avalikustamist ka veebimängudes esineva vägivaldse sõimu ja laimu puhul? Selgitame, kuidas kohtumenetluses vastaspoole tuvastada.

Online-mängude kasvava kasutajatevahelise suhtluse kõrval muutub üha tõsisemaks probleemiks kasutajate omavaheline laimamine ja solvamine. Online-mängudes esinevad sõimu- ja laimujutud võivad samuti kaasa tuua kriminaalvastutuse, sealhulgas au teotamise, solvamise ja ähvardamise eest.

Käesolevas artiklis käsitleme konkreetseid näiteid laimu ja muude rikkumiste kohta online-mängudes ning selgitame, kuidas toimub info edastaja avalikustamise taotlemise protsess. Tutvustame ka meetodeid, kuidas toimida, kui olete online-mängus laimu või solvamise ohvriks langenud.

Online-mängudes esinev laimamine

Online-mängude leviku kasvades on kasvanud ka kasutajatevaheline suhtlus, mis on toonud kaasa laimamise probleemi. Meie poole pöörduvad nii need, kes on laimu ohvriks langenud, kui ka need, kes on kogemata laimavaid postitusi teinud.

Postitaja tuvastamise nõue on juriidiline protseduur anonüümse postitaja isiku kindlakstegemiseks, mis võimaldab postitaja tuvastamise järel nõuda kahjutasu või esitada kriminaalsüüdistus.

Tuvastamise nõude rahuldamise tingimusteks on, et laim peab olema sisult selline, mis alandab sotsiaalset hinnangut, olema alusetu ja suunatud konkreetse isiku vastu.

Kasutajanime ja tegeliku isiku seostamine on võtmetähtsusega

Online-mängudes on oluline, et mängusisene tegelane oleks seotud tegeliku mängijaga. Kui seda seost ei suudeta tõestada, võib olla keeruline nõuda avalikustamist, kui on toimunud au haavamine.

Näiteks juhul, kui ühes online-mängus sai mängija oma kaaslastelt isikliku teabe avalikustamise osaliseks, postitati tema näopilt ja laimav sisu X-i (endine Twitter) ja ohver pöördus advokaadi poole, kes esitas X-ile (endine Twitter) avalikustamise nõude. Sellistel juhtudel, kus isiklik teave on avalikustatud, on avalikustamise nõude rahuldamise tõenäosus suurem.

Teisalt, kui mängija eemaldati mängugrupist ja teda laimati, kuid tema tegelaskuju nimi ei olnud seotud tema pärisnimega, siis au haavamist ei tunnistatud ja avalikustamise nõuet ei saanud esitada. Sellistes olukordades ei jää muud üle, kui blokeerida vastane või teavitada mängu haldajaid.

Online-mängus toimunud laimu vastu õiguslikke meetmeid võttes on oluline, et tegelaskuju nimi oleks selgelt seotud isikuga.

Võimalikud kriminaalkaristused online-mängudes esineva laimu eest

Online-mängude puhul on sageli näha, kuidas mängijad muutuvad vestluses või häälvestluses kuumaks ja paiskavad välja solvanguid. Siiski ei tähenda see, et online-mängus öeldu oleks automaatselt lubatud.

Tegelikult võivad online-mängudes esitatud laimavad või solvavad kommentaarid viia kohtuprotsessini ja käsitletakse kui kuritegu. Alljärgnevalt selgitame kriminaalkaristusi, mis võivad kaasneda au teotamise, solvamise ja ähvardamise eest.

Aukohtu kahjustamine

Paragrahv 230: Avalikult faktide esitamine ja isiku au kahjustamine toob kaasa kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni (umbes 3 800 eurot) suuruse trahvi, sõltumata faktide tõesusest.

Jaapani kriminaalseadustiku paragrahv 230[ja]

Kui teie väljaütlemised alandavad kellegi sotsiaalset staatust, näiteks öeldes “XX kasutab mängudes pettust” või “XX on teiste mängijate suhtes petturlik”, võib see kvalifitseeruda aukohtu kahjustamise kuriteoks.

Aukohtu kahjustamise kuriteo toimepanemisel võib määrata kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahvi. Internetis tehtud avaldustes tuleks vältida teiste inimeste au haavavaid tõeseid väiteid.

Seotud artikkel: Aukohtu kahjustamine Youtube’is teiste isikute või ettevõtete laimamise korral[ja]

Solvang

Paragrahv 231: Isikut, kes avalikult teotab teist isikut, ilma et toob välja fakte, võib karistada aresti või rahatrahviga.

Jaapani kriminaalkoodeksi paragrahv 231[ja]

Kui teete internetis kellegi kohta solvavaid või alandavaid märkusi, võib see kvalifitseeruda solvanguna. Näiteks väljendid nagu “sure”, “loll”, “idioot” või “rahaahne” võivad olla asjakohased.

Erinevus laimamise ja solvamise vahel seisneb “faktide esitamise olemasolus”. Faktide esitamine viitab sellele, kas on toodud välja konkreetseid asjaolusid. Seega, kui sisu on konkreetne, võib tegemist olla laimuga, kui aga sisu on abstraktne, siis solvanguga. Siin mainitud “faktid” ei pea tingimata olema tõesed.

Internetis tehtud avalduste puhul tuleb olla ettevaatlik, kuna avalik solvamine ilma faktide esitamiseta võib kvalifitseeruda solvanguna. Solvangute kohta leiate rohkem teavet järgnevast artiklist.

Seotud artikkel: Mis on solvang? Konkreetsete sõnade näited ja erinevused laimuga[ja]

Ähvardamiskuritegu

Artikkel 222 (第二百二十二条): Kui isik ähvardab teist inimest kahju tekitamisega elule, kehale, vabadusele, auväärsusele või varale, võib teda karistada kuni kahe aasta pikkuse vangistuse või kuni 300 000 jeeni (umbes 2300 euro) suuruse trahviga.

Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 222[ja]

Olgu see online-mängus või mujal, väljendid nagu “Ma tapan sind kuupäeval X” kujutavad endast ähvardamist ja võivad kaasa tuua kuni kaheaastase vangistuse või kuni 300 000 jeeni suuruse trahvi.

Online-mängudes on oluline alati säilitada rahulikkust ja käituda sobivalt. Kui probleemid tekivad, tuleb neid koheselt ja asjakohaselt lahendada. Ähvardamiskuriteo kohta saate rohkem lugeda järgnevast artiklist.

Seotud artikkel: Radikaalsed internetipostitused võivad kujutada endast ähvardamist – kas “Ma tapan sind” või “Sure” võivad olla ähvardamised?[ja]

Online-mängude laimamise avalikustamise taotlemise protsess

Laimava informatsiooni levitaja vastu kahjutasu nõudmiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha levitaja isik.

Levinud eksiarvamus levitaja informatsiooni avalikustamise taotlemise protsessi kohta on see, et taotluse esitamisel tuvastatakse levitaja ühe korraga (levitaja aadress, nimi jms info avalikustatakse). Tegelikkuses on vajalik järgida kaheastmelist protsessi, et jõuda levitaja informatsioonini, nagu allpool kirjeldatud.

• Veebilehe haldaja vastu esitatav taotlus
• Internetiteenuse pakkuja vastu esitatav taotlus

Veebilehe haldaja vastu esitatav taotlus

Esmalt esitatakse online-mängu operaatorile ajutise määruse alusel taotlus levitaja kommunikatsioonilogi ja muu sellise info avalikustamiseks. Online-mängu operaatoritel on sageli levitaja IP-aadress ja edastamise aeg, seega palutakse esmalt avalikustada IP-aadress.

Levitaja informatsiooni avalikustamise taotlusega saadakse järgmine info (kommunikatsiooni ajalugu logi) avalikustamiseks:

• Levitaja IP-aadress
• Mobiilseadme internetiühenduse teenuse kasutaja tuvastamisnumber
• SIM-kaardi tuvastamisnumber
• Edastamise aeg (ajatempel)
• IP-aadressiga seotud pordi number

Üldiselt kasutatakse põhikohtuasja algatamise asemel ajutist määrust, kuna läbiva internetiteenuse pakkuja kommunikatsioonilogi säilitatakse vaid mõne kuu jooksul ja põhikohtuasja ajal võib logi kustutatud saada.

Internetiteenuse pakkuja vastu esitatav taotlus

Järgmisena, ajutise määruse alusel saadud IP-aadressi põhjal tuvastatakse “läbiv internetiteenuse pakkuja” (internetiteenuse pakkuja) ja esitatakse sellele levitaja informatsiooni avalikustamise taotlus.

Selles protsessis saadakse avalikustamiseks järgmine informatsioon internetiteenuse pakkuja lepingulise kasutaja, ehk levitaja kohta:

• Aadress
• Nimi
• E-posti aadress

Internetiteenuse pakkujale esitatav avalikustamise taotlus nõuab üldjuhul põhikohtuasja algatamist, kuna säilitamise vajadust on raskem tõestada.

Lisaks, enne informatsiooni avalikustamise protsessi alustamist või selle ajal on võimalik esitada kohtule läbiva internetiteenuse pakkuja vastu levitaja informatsiooni kustutamise keelamise ajutise määruse taotlus.

Nii on online-mängus levitaja tuvastamiseks vaja läbida mitu etappi ja igal etapil on oluline järgida õigeid protseduure. Täpsemalt on see selgitatud alljärgnevas artiklis.

Seotud artikkel: Mis on levitaja informatsiooni avalikustamise taotlus? Uute protseduuride loomine seadusemuudatuse järgselt ja nende protsessi selgitab advokaat[ja]

Kokkuvõte: Kui olete online-mängus laimu või solvangute ohvriks langenud, pöörduge nõu saamiseks advokaadi poole

Online-mängude populaarsuse kasvades on kasvanud ka kasutajatevaheline suhtlus, mis on kaasa toonud laimu ja solvangute probleemi esiletõusu. Online-mängudes esinev laimamine ja solvamine on tõsine probleem ning advokaadibüroodesse pöörduvad abi saamiseks mitte ainult täiskasvanud, vaid ka alaealised, nagu põhikooli- ja keskkooliõpilased.

Kui olete laimu või solvangute ohvriks langenud, on vaja anonüümse ründaja tuvastamiseks teha info avalikustamise taotlus, kuid see protsess ei taga ründaja tuvastamist esimese taotlusega.

Alguses tuleb online-mängu pakkujalt nõuda ajutise meetmena kasutaja kommunikatsioonilogide avalikustamist ning seejärel teha internetiteenuse pakkujale taotlus ründaja aadressi ja nime teadasaamiseks. Need protseduurid nõuavad mitme etapi läbimist ning igal etapil on oluline järgida õigeid protseduure.

Lisaks võivad online-mängus tehtud avaldused kujutada endast laimu, solvanguid või ähvardusi, mis on karistatavad kuriteod, seega on esmase sammuna oluline konsulteerida advokaadiga, et saada nõu sobiva tegevuskava kohta.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimasel ajal on internetis levivad mainekahjustused ja laim muutunud “digitaalseks tätoveeringuks”, põhjustades tõsist kahju. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Allpool olevas artiklis on toodud üksikasjalikum teave.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Digital Tattoo[ja]