Kust algab mitteadvokaatlik tegevus? Selgitame õigusakte, mida saavad teha ainult advokaadid

Kui keegi, kes pole advokaat, võtab tasu ja teostab advokaadi tööd, võib see olla ebaseaduslik mitte-advokaadi tegevus.

See on sätestatud Jaapani advokaadiseaduse (Japanese Attorney Act) paragrahvis 72, kuid ainult seaduse teksti lugedes ei ole alati selge, millal tegemist on mitte-advokaadi tegevusega. Niisiis, millal täpselt kvalifitseerub tegevus “mitte-advokaadi tegevuseks”?

Näiteks, kuidas on lood IT-konsultatsioonifirmade poolt tehtavate mainekahju haldamise teenustega või kinnisvarafirmade poolt tehtavate üüri läbirääkimistega? Või viimasel ajal sageli mainitud “töölt lahkumise teenustega”?

Lisaks selgitame ka teisi mitte-advokaadi tegevusi, sealhulgas kohtusekretäri (Japanese judicial scrivener) mitte-advokaadi tegevusi.

Mis on mitteadvokaadi tegevus? Kui tasu ei võeta, ei loeta seda mitteadvokaadi tegevuseks

Mitteadvokaadi tegevus ja advokaadiseadus

Mitteadvokaadi tegevus tähendab, et inimene, kes ei ole advokaat, teostab advokaadi tööd korduvalt ja jätkuvalt tasu eest.

See tähendab, et kui te aitate sõpra tasuta, ei loeta seda mitteadvokaadi tegevuseks. Kuid kui tasu eest mainekahju vastu võitlev ettevõte teostab õigusteenuseid, siis see loetakse mitteadvokaadi tegevuseks.

Isik, kes ei ole advokaat või advokaadibüroo, ei tohi tasu eest tegeleda kohtuasjade, mittekohtulike asjade ja vaide esitamise, uuesti läbivaatamise taotluse, uuesti läbivaatamise taotluse ja muude üldiste õigusasjade hindamise, esindamise, vahendamise või muude õigusteenustega. Siiski, kui seaduses on erisätted, siis see ei kehti.

Advokaadiseaduse paragrahv 72

Lisaks on määratud, et mitteadvokaadi tegevust teostanud isikule võib määrata kuni kaheaastase vangistuse või kuni 3 miljoni jeeni suuruse trahvi. Mis siis on advokaadi töö, mida korduvalt ja jätkuvalt tehes loetakse mitteadvokaadi tegevuseks, ja mida “õigusasjade” all mõeldakse “õigusteenuste” kontekstis?

Lisaks, mida nõuandevad ettevõtted ja IT-ettevõtted võivad ja ei tohi teha mainekahju vastu võitlemise olukorras?

Mis on “õigusasjad” seoses “õigusteenustega”

Esiteks on olemas mõiste “õigusasjad ja -toimingud” advokaadiseaduse kontekstis. Lihtsamalt öeldes, “õiguste väitmise ja midagi nõudmise” tegevus loetakse “õigusasjaks ja -toiminguks”. Ja ainult isik ise ja seaduslikult volitatud isikud võivad neid tegevusi teostada.

Advokaat kuulub “seaduslikult volitatud isikute” hulka, kuid ka “isik ise” kuulub sinna. See on lihtsam mõista, kui mõelda kohtuasjadele.

Kohtuasja saab läbi viia ilma advokaadi abita, üksi. Seda nimetatakse “isiklikuks kohtuasjaks”.

Sama kehtib kohtuvälise nõude, näiteks saatmise vältimise nõude (kustutamise nõue) kohta.

Probleemi pole, kui teete seda ise. Kuid “esindajat” võib paluda ainult teatud isikutelt. Kustutamise nõue on töö, mida saab teha ainult advokaat.

Mitteadvokaatliku tegevuse näited

Siinkohal tutvustame konkreetseid näiteid mitteadvokaatlikust tegevusest, mis võivad tekitada probleeme: “kinnisvaramaaklerite mitteadvokaatlik tegevus”, “õigusnõustajate mitteadvokaatlik tegevus” ja “veebipõhiste IT-ettevõtete mitteadvokaatlik tegevus”.

Kinnisvaramaaklerite poolt teostatud mitteadvokaadi tegevused

Kinnisvaratehingutes, kus toimub suurte summade vahetus, on konfliktid kergesti tekkivad, seega peavad kinnisvaramaaklerid olema ettevaatlikud, et mitte teostada mitteadvokaadi tegevusi.

Võtame näiteks “üürisumma läbirääkimiste korraldamise”.

Kui kinnisvaramaakler saab omanikult ülesande läbi rääkida üürnikuga üüri ja muude tingimuste üle.

Selles olukorras, kui tegevus on korduv või kui on olemas rahaline vahetus (nt omanikult tasu saamine), siis see kvalifitseerub ebaseaduslikuks mitteadvokaadi tegevuseks.

Lisaks võivad “maa kokkuostmise läbirääkimised” ja “väljatõstmise läbirääkimised” samuti kvalifitseeruda mitteadvokaadi tegevuseks.

Kui nõutakse maa kasutaja väljatõstmist või üürikorteri väljatõstmise läbirääkimisi, mis on advokaadi töövaldkond, ja kui on olemas rahaline vahetus ning tegevus toimub sisuliselt esindajana, siis see kvalifitseerub mitteadvokaadi tegevuseks.

Muuseas, “kinnisvaramaaklerid”, kes tegelevad kinnisvaratehingutega, saavad pärast teatud koolituse läbimist ja nõuete täitmist kvalifikatsiooni saada ADR (Jaapani Kinnisvara Vahekohtu Instituut, mis on üks kohtuvälise vaidluse lahendamise meetod) vahendajaks.

ADR vahendaja kvalifikatsiooni saanud kinnisvaramaaklerid saavad vahendada kompromisse, mida tavaliselt ei saa teha, kuna need kvalifitseeruvad mitteadvokaadi tegevuseks.

Siiski on see piiratud ainult kohtuvälise ADR tegevusega.

Mitteadvokaatide tegevus kohtuniku poolt

Teiste erialade spetsialistide, nagu kohtunike, sotsiaaltöötajate, haldussekretäride jne tegevus, on sageli sarnane advokaatide tegevusega, mistõttu on mitteadvokaatide tegevus sageli probleemiks.

Näiteks, kui kohtunikuks on tunnustatud, võib ta esindada tsiviilasjades, mille väärtus on kuni 1,4 miljonit jeeni. See tähendab, et kui soovite kohtus nõuda 1 miljoni jeeni tagasimaksmist, võib kohtunikuks olla teie esindaja.

Kuid kohtunikuks saab olla ainult need kohtuasjad, mille väärtus on kuni 1,4 miljonit jeeni.

Halvustamise vastu võitlemine, kustutamisnõuded ja saatja teabe avalikustamise nõuded kohtumenetluses erinevad rahalaenudega seotud vaidlustest. Enamikul juhtudel on väga raske hinnata nõude summat ja seaduses on säte, et kui nõude summa on väga raske hinnata, loetakse see 1,6 miljoniks jeeniks.

Selle tulemusena ületavad need nõuded kohtuniku esindamiseks mõeldud 1,4 miljonit jeeni, seega ei saa kohtunikuks olla halvustamise vastu võitlemise juhtumitega.

Seotud artikkel: Mis on “saatja teabe avalikustamise nõue” kirjutaja tuvastamiseks?[ja]

Veebipõhiste IT-ettevõtete mitteadvokaatlik tegevus

IT-ettevõtete puhul on see veel selgem, nad ei ole algusest peale “professionaalid” ja neil ei ole mingil moel õigust esindada “õigusjuhtumeid” või “õigusasju”.

Seega ei saa IT-ettevõtted tegeleda ka mainekahju juhtumitega. Kuid kui tegemist on lihtsa jälgimise või vastupidise SEO-ga, mis ei kuulu “õigusjuhtumite” või “õigusasjade” alla, siis selles ulatuses võivad IT-ettevõtted “mainekahju vastumeetmeid” seaduslikult rakendada. Tegelikult on mitmeid ettevõtteid, kes seda teevad.

Konkreetselt:

• Kasutada kohtumenetlusi, nagu kohtuasjad või ajutised meetmed, lehekülje kustutamiseks
• Postitaja tuvastamine (ainult advokaadid saavad seda teha, kuna postitaja tuvastamist ei saa teha ilma advokaadi abita)
• Kohtumenetlust kasutamata lehekülje kustutamine läbirääkimiste või teatamise teel (allpool toodud)
• Google’i soovituste jms kustutamine kohtumenetluste või teatamise teel
• Google’i otsingutulemuste kustutamine

• Google’i soovituste jms kustutamine IT-vahendite abil
• Internetis leviva mainekahju jälgimine
• Niinimetatud vastupidine SEO

Ja nii edasi.

Mitteadvokaatlik tegevus lahkumisteenuse pakkujate poolt

Viimastel aastatel on üha rohkem inimesi kasutanud lahkumisteenuseid, et töölt lahkuda, kuid lahkumisteenused võivad sõltuvalt teenuse sisust olla mitteadvokaatlikud tegevused.

Kui esindate lahkumissoovijat ja esitate tema nimel lahkumisavalduse, siis probleemi ei ole.

Teiselt poolt, kui te võtate vastu tasu ja esindate lahkumisega seotud läbirääkimistel, siis see on mitteadvokaatlik tegevus.

Lahkumisega seotud läbirääkimised hõlmavad siin tasumata jäänud palkade ja ületundide nõudmist, puhkuse ja lahkumishüvitiste läbirääkimisi. Läbirääkimiste sisu ei ole oluline, kas see on seotud rahaga või mitte.

Kui kasutate lahkumisteenust, peate mõistma, et mitteadvokaadid saavad esindada ainult lahkumisavalduse esitamisel, nad ei saa läbirääkimisi pidada. Veenduge, et teenusepakkuja ei ole ebaseaduslik.

Kui keegi, kes ei ole advokaat, pakub läbirääkimisi lahkumisteenuse nimel, siis ärge nõustuge ja pöörduge nõu saamiseks oma piirkonna advokatuuri, politsei või advokaadi poole.

Kohtupraktika, mis käsitles konsultatsioonifirma artikli eemaldamist ebaseadusliku tegevusena

20. veebruaril 2017 (Heisei 29) tehti Tokyo ringkonnakohtus huvitav otsus, milles konsultatsioonifirma artikli eemaldamist peeti ebaseaduslikuks tegevuseks.

Hageja oli arst, kes oli umbes 2006. aastal (Heisei 18) seotud ülikooli meditsiiniteaduskonna tudengina väidetava teadustöö võltsimisega. Praeguseni kuvatakse otsingutulemustes lehekülgi, mis on seotud võltsimisega, kui otsida hageja nime. Hageja palus kostjal eemaldada tema au teotavaid artikleid.

Kostja oli konsultatsioonifirma, mis tegeles “laimu puhastamisega” ja pakkus teenuseid negatiivse teabe käsitlemiseks internetis.

Probleem tekkis, kui osa artiklitest ei eemaldatud.

Hageja väitis, et eemaldamise vahendaja tegevus on ebaseaduslik, kui seda teostab keegi teine kui advokaat, ja nõudis eemaldamise vahendusfirma poolt tasutud summa tagastamist. Tokyo ringkonnakohus nõustus hageja väidetega täielikult.

Tokyo ringkonnakohus uuris, kas leping (kostja artikli eemaldamise tegevus) rikub Jaapani advokaadiseaduse (Japanese Attorney Act) paragrahvi 72:

• On selge, et kostja ei ole advokaadibüroo
• Kostja nõue veebisaidi haldajatele eemaldada artiklid, tekitab olukorra, kus hageja isiksuseõiguste rikkumine eemaldatakse, ja see loob uue õigus- ja kohustussuhte, mis on seega “juriidiline sündmus”
• Veebisaitide poolt loodud teatamisvormide kasutamine veebisaidi haldajatele eemaldamise taotlemiseks tekitab eemaldamiskohustuse, mis on juriidiline mõju, ja see on hageja isiksuseõiguste säilitamise ja selgitamise küsimuse käsitlemine. Seega, kostja poolt tehtud tööd artiklite eemaldamiseks võib pidada “muudeks juriidilisteks toiminguteks”
• On selge, et kostja on korduvalt tegevust teostanud, kuna ta on loonud standarddokumendid, nagu hinnapakkumised ja taotlusvormid, teenuselepingud ja konfidentsiaalsuslepingud, ning teostab oma tegevust “laimu puhastamise” nime all, tegeledes negatiivse teabega internetis
• Kuna kostja on saanud hagejalt lepingu alusel eemaldamisteenuse eest tasu, võib öelda, et kostjal on “tasu saamise eesmärk”

Seega otsustas kohus, et “selle põhjal võib öelda, et leping on selline, mis sisaldab tegevust, mida advokaadibüroo, kes ei ole kostja, teostab tasu saamise eesmärgil ja kutsealaselt, käsitledes hageja juriidilist sündmust, ja tervikuna sisaldab see tegevust, mida keelatakse advokaadiseaduse paragrahvi 72 esimese lõike alusel”. Kohus tunnistas konsultatsioonifirma artikli eemaldamise ebaseaduslikuks tegevuseks.

Lisaks otsustas kohus, et tasu, mida kostja sai ebaseadusliku tegevuse eest, on ebaõiglane kasu, ja määras selle tsiviilseadustiku (Japanese Civil Code) paragrahvi 90 alusel kehtetuks ning nõudis kogu summa tagastamist.

Selle otsusega otsustati, et eemaldamise vahendamine on lubatud ainult advokaatidele.

Seega on internetis laialdaselt levinud “eemaldamise vahendajad” ebaseaduslikud.

Need, kes on varem palunud eemaldamise vahendajatel artikleid eemaldada või kelle probleemid on jäänud lahendamata, kuna artiklid on eemaldatud ainult osaliselt, võivad suure tõenäosusega saada tagasi makstud summa.

Ettevõtete poolt artiklite eemaldamine on ebaseaduslik tegevus

Nagu eespool toodud kohtupraktikast nähtub, on artiklite eemaldamise taotlemine konsultatsioonifirmadele või IT-ettevõtetele ebaseaduslik tegevus ja seda ei tohiks teha.

Eespool toodud otsus tunnustab makstud summa täielikku tagastamist.

Seega, kui seda vaadata konsultatsioonifirma vaatenurgast, võib juhtuda, et isegi kui nad saavad (näiteks) miljon jeeni ja teevad miljoni jeeni eest tööd, võidakse neilt hiljem nõuda kogu summa tagastamist.

Ettevõtte vaatenurgast on “ebaseaduslikult saadud raha” omamoodi “varjatud kohustus” ja see on väga ohtlik, seega “korralik” ettevõte ei tohiks seda vastu võtta. See tuleks kindlasti vältida.

Ettevõtted ei saa sekkuda kliendi ja advokaadi vahelisse suhtesse

Seega, väide, et “ainult advokaadid võivad seaduslikult lehekülgi kustutada jne”, tähendab, et ei aktsepteerita selliseid vabandusi nagu:

• Ettevõte on tellija, kuid selle ettevõtte nõustav advokaat tegeleb sellega, seega on see ohutu
• Ettevõte on tellija, kuid selle ettevõtte siseselt töötav advokaat tegeleb sellega, seega on see ohutu
• Ettevõte on tellija, kuid selle ettevõtte alltöövõtjana töötab advokaat, seega on see ohutu

See on reegel, mis ei luba selliseid vabandusi.

Teisisõnu, kuigi on üldiselt mõistetav, et “ainult advokaadid võivad kohtus esindajana tegutseda”, ei luba see reegel ka seda, et “kui tellite reklaamiagentuurilt, läheb selle reklaamiagentuuri alltöövõtjana advokaat kohtusse”.

Teatud mõttes tähendab fraas “ainult advokaadid võivad kohtus esindajana tegutseda”, et “ettevõtted ei tohi sekkuda lepingulisse suhtesse kliendi ja kohtusse mineva advokaadi vahel”.

Sama kehtib ka lehekülje kustutamise kohta maine kahjustamise korral. Ettevõtted, kes on tellimuse vastu võtnud, ei tohi kasutada nõustavaid advokaate, siseadvokaate ega väliseid advokaate.

Siseadvokaadid ei saa advokaadina tegutseda

Ülaltoodud näidete puhul on vaja veidi täpsustada siseadvokaatide kohta.

Advokaadid, kes soovivad kasutada oma “advokaadi” kvalifikatsiooni advokaadina tegutsemiseks, peavad kuuluma “õigusbüroosse”.

Kui nad on lihtsalt ettevõtte töötajad, ei saa nad üldse kohtus esindada ega lehekülgi kustutada jne.

Seega, ka “siseadvokaadid”, kes on ettevõtte töötajad, peavad advokaadina tegutsemiseks looma “õigusbüroo” ja tegutsevad tegelikult sel viisil.

Kokkuvõte: Kui soovite teada, kust tuleb mitteadvokaadi tegevus, pöörduge advokaadi poole

Nagu eespool mainitud, on advokaatidele väljaspool teatud õigusteenuseid pakkuda keelatud.

Mitteadvokaadi tegevuse eest võib määrata kuni kaheaastase vangistuse või kuni 3 miljoni jeeni suuruse trahvi. Kuid on raske otsustada, kas kavandatav tegevus või taotlus kuulub mitteadvokaadi tegevuse alla.

Kui pole selge, kas see kuulub mitteadvokaadi tegevuse alla, pöörduge esmalt advokaadi poole õigusbüroos.