Mis on maine kahjustamiseks vajalik sotsiaalse hindamise langus? Advokaat selgitab

Au maine, mida nimetatakse maine kahjustamiseks, on väline au ja see tähendab ühiskonna poolt inimesele antud hinnangut. Seega tähendab au kahjustamine inimese sotsiaalse hinnangu alandamist, mis on sama nii kriminaal- kui ka tsiviilõiguses.

Teisisõnu, isegi kui ohver mõtleb, et “ma ei taha, et mind nii nimetatakse”, või kui öeldu ei ole tõsi, ei saa maine kahjustamist toimuda, kui ei tunnistata, et “seda nimetatakse, vähendab ohvri sotsiaalset hinnangut”.

See on teema, mis tõuseb esile maine kahjustamise kohtuasjades. Näiteks, mis siis, kui kirjutatakse, et teatud ettevõtja “sõidab luksusliku välismaise autoga”? Tegelikult on see ettevõtja raha säästev tüüp, kes sõidab kodumaise autoga, ja ta ei taha, et teda nimetatakse “luksusliku välismaise auto sõitjaks”, ja see on ka tõele vastupidine. Kuid isegi kui see on nii, kas “luksusliku välismaise auto sõitjaks” nimetamine vähendab “sotsiaalset hinnangut”? Kui selles osas tehakse otsus, et “sotsiaalne hinnang ei vähene”, siis maine kahjustamist ei toimu.

Mis on “sotsiaalse hindamise langus”?

Karistusseadustikus peetakse au teotamise kuritegu “abstraktseks ohuks”. See tähendab, et pole vaja tõestada, et on tegelikult alandanud kellegi sotsiaalset hinnangut või tekitanud selle konkreetset ohtu. Näiteks, kui keegi ütleb, et “see inimene on seksuaalse ahistamise pidev süüdlane”, pole vaja intervjueerida tuttavaid küsimusega “Kas teie arvamus temast langes, kui kuulsite, et ta ahistab seksuaalselt?” Piisab sellest, kui öelda, et “üldiselt, kui keegi ütleb, et te ahistate seksuaalselt, on oht, et teie hinnang langeb”. Kuna sotsiaalset hinnangut on raske mõõta, on tegeliku sotsiaalse hindamise languse tõestamine keeruline.

Ka tsiviilõiguses ei nõuta tegelikku sotsiaalse hindamise langust, piisab selle ohu tekitamisest. Kuid millal siis tegelikult otsustatakse, et “sotsiaalne hindamine on langenud”? Vaatame tsiviilkohtu protsesse ja mõtleme tüüpilistele juhtumitele, kus otsustatakse, et “sotsiaalne hindamine on langenud”.

Kuritegusid toime pannud isiku laimamise juhtumid, mis on alandanud sotsiaalset hinnangut

Kui isik on kuriteo toime pannud, siis, välja arvatud juhul, kui kuritegu on väga väike, peetakse seda tavaliselt laimamiseks, mis alandab sotsiaalset hinnangut.

1978. aasta veebruaris (Showa 53) arreteeriti Aomori politseijaoskonnas naine, kes oli süüdistatud tulekahju süütamises Aomori linnas asuvas spaahotellis. Ta oli süüdistatud samas kuriteos Aomori ringkonnakohtu poolt ja 1985. aasta juulis (Showa 60) mõisteti ta õigeks. Aomori politseijaoskonna kriminaalosakonna juhataja, kes rääkis ajakirjanikule, et ta peab naist endiselt süüdlaseks ja et ta on rohkem kui lihtsalt inimene, rohkem kui maffia, mõisteti 1993. aasta 16. veebruaril (Heisei 5) Aomori ringkonnakohtus au teotamise eest süüdi ja mõisteti 500 000 jeeni suurusele kahjutasule. Kohtuotsuses öeldakse, et “kõnealune jutt on ilmselgelt au teotav, kuna see paneb tavalised inimesed kahtlustama, kas hageja, kes on saanud õigeksmõistva otsuse, on tõesti süüdi tulekahju süütamises ja pettuses”.

Sarnase juhtumina on olemas juhtum, kus Nifty Serve’i arvutiside “Modern Thought Forum” elektroonilises konverentsiruumis tehtud avaldust peeti au teotamiseks.

Tokyo kõrgem kohus määras 2001. aasta 5. septembril (Heisei 13), et “foorumis saab liige, kellele on suunatud kriitika või vastuväide, sellele kohe vastata või seda täielikult ignoreerida”, kuid avaldused nagu “majanduslikel põhjustel tapab ta imikuid” ja “on väga tõenäoline, et ta on rikkunud USA sisserände- ja väljarändeseadust. Ta on täielik kurjategija” on au teotavad, kuna need sisaldavad väiteid, et kostja on toime pannud imikute tapmise ja ebaseadusliku viibimise kuriteod, mis alandavad sotsiaalset hinnangut, ja määras 500 000 jeeni suuruse makse. Tokyo kõrgem kohus on öelnud, et need avaldused “ei toeta mingil moel väiteid ega saa neid mõista kui vastuväiteid kostja väidetele, vaid need on lihtsalt sõnad, mis räpaselt sõimavad kostja avalikustatud fakte kui kuritegusid, ja selliseid avaldusi ei saa lubada sõnavabaduse nimel”.

Teiste inimeste hooletu nimetamine kurjategijateks ilma piisavate põhjusteta uskuda, et faktid on tõesed, ei ole lubatud. Lisateavet au teotamise ja selle loomise nõuete kohta leiate meie veebisaidi järgmisest artiklist.

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

Lahutuse ja abielurikkumise uudiste mõju mainele

Tänapäeval, kus lahutused on üha sagedasemad, ei pruugi lahutuse fakt iseenesest kohe mõjutada osapoolte sotsiaalset mainet. Seega võib lahutuse mõju sõltuda sellest, kuidas seda käsitletakse. Kuid abielurikkumise suhtes on ühiskondlik ja moraalne hinnang endiselt negatiivne. Eriti kui väikeste lastega ema on abielurikkumises, on selge, et see mõjutab tema mainet koduperenaisena.

24. detsembril 2013 (Heisei 25) toimus Tokyo ringkonnakohtus otsus kohtuasjas, kus näitlejanna Eiko Koike ja tema agentuur nõudsid kahjutasu Sports Hochi ajalehelt, väites, et nad olid kahjustanud tema mainet ja seganud tema tööd, teatades “lahutuse ohus”.

Tokyo ringkonnakohus leidis, et kuigi lahutuse fakt ei pruugi tingimata mõjutada osapoolte sotsiaalset mainet, oli Koike saavutanud populaarsuse näitlejana ja talendina, kes suutis säilitada harmoonilise abielu. Kohtu hinnangul oli Koike sunnitud muutma oma peamisi tegevusvaldkondi ja töö sisu pärast artiklite avaldamist. Seetõttu leidis kohus, et Sports Hochi ajalehe artiklite avaldamine ei kahjustanud mitte ainult Koike mainet, vaid segas ka tema tööd näitlejana ja talendina, põhjustades talle seeläbi asjakohast kahju. Kohus mõistis ajalehelt Koike kasuks 2,2 miljonit jeeni (umbes 17 000 eurot) ja tema agentuurile 1,1 miljonit jeeni (umbes 8 500 eurot) kahjutasu.

Näitlejanna Ryoko Hirosue nõudis kahjutasu Shogakukanilt, kes on ajakirja “Josei Seven” väljaandja, väites, et ta oli kahjustanud tema sotsiaalset mainet, teatades, et ta on abielulahutuse keskel ja on suhtes teise mehega.

Apellatsioonikohtu otsus tehti 9. detsembril 2008 (Heisei 20). Tokyo kõrgem kohus leidis, et artiklid jätavad lugejatele mulje, nagu oleks Hirosue taasühinenud mehega, kellega tal oli varem olnud suhe, samal ajal kui ta oli abielulahutuse keskel. Kohus leidis, et see kahjustas mitte ainult Hirosue mainet koduperenaisena, vaid ka tema mainet näitlejana, ületades isegi “vaba hingega näitlejanna” mainet. Lisaks leidis kohus, et artiklid olid põhjendamatud. Kohus mõistis Shogakukanilt Hirosue kasuks 2,3 miljonit jeeni (umbes 18 000 eurot) kahjutasu.

Juhtumid, kus kutsealase maine laimamine on alandanud sotsiaalset hinnangut

Nagu me oleme tutvustanud meie saidi teises artiklis, on juhtumeid, kus Mariko Kotani, autor raamatust “Püha Ema Evangelion” (聖母エヴァンゲリオン), on kirjutanud raamatus “Alternatiivkultuur Jaapani versioon” (オルタカルチャー日本版), et tema pseudonüüm on tema abikaasa oma, mis viis eksiarvamuseni, nagu oleks tema abikaasa kirjutanud “Püha Ema Evangelion”, ja ta nõudis kahjutasu kolumnisti, toimetaja, meediaettevõtte MediaWorks ja kirjastaja Shufu no Tomo vastu, kes raamatu avaldasid.

Tokyo Kohus määras 25. detsembril 2001 (Heisei 13), et kostja kirjeldus on “täielik eitus sotsiaalsele hinnangule, mida kostja on saavutanud laiaulatusliku tegevusega, sealhulgas loengud, esinemised, vestlused, arutelud jne, kirjutades feminismi ja ulmekirjanduse kriitikat pseudonüümi “Mariko Kotani” all ja võites Jaapani Tõlkeauhinna mõttekategoorias ja Jaapani Ulmeauhinna”, ja määras Kotanile 3,3 miljoni jeeni suuruse kahjutasu.

Seoses ajakirja “Weekly Gendai” artikliga, mis käsitles sumomaadluse kahtlusi, lükkas kõrgeim kohus tagasi nii kirjastaja Kodansha kui ka vabakutselise kirjaniku apellatsioonid 21. oktoobril 2010 (Heisei 22). Kohus tunnistas maine kahjustamist ja määras kokku 44 miljoni jeeni suuruse kahjutasu ning nõudis ajakirjalt vabandusreklaami avaldamist. Teise astme kohtuotsus kinnitas, et endise yokozuna Asashoryu ja teiste, kes väidetavalt korduvalt pettustega tegelesid, ning sumo assotsiatsiooni, kes seda teadis, kuid ei sekkunud, sotsiaalne hinnang on langenud, ja märkis, et “uurimistöö oli äärmiselt hooletu ja maine kahjustamise tegevus oli kuritahtlik”.

On loomulik, et selliseid laimamisi, mis põhjalikult õõnestavad kutsealaste inimeste usaldusväärsust, käsitletakse rangelt.

Internetis levitatud laimamise juhtumid, mis on alandanud sotsiaalset hinnangut

On olnud juhtumeid, kus ülikooli dotsent on nõudnud kahjutasu, kuna ta on “2channer” (Jaapani internetifoorum) anonüümselt kirjutanud üliõpilaste poolt, et “ära tee ahistamist nii lõbusaks” ja “ilma võimuharassimise ja seksuaalse ahistamiseta ei saa vaimset tervist säilitada”, mis on rikkunud tema au.

Yokohama ringkonnakohus tunnistas 24. aprillil 2014 (Heisei 26), et need väljendid viitavad sellele, et kostja, kes oli ülikooli dotsent, tegeles ahistamisega, ja et need artiklid annavad üldisele lugejale mulje, et kostja on ülikooli dotsendina puuduliku kvalifikatsiooni ja võimekusega isik, mis võib alandada kostja sotsiaalset hinnangut. Seega, kostja kirjutamistegevus on ebaseaduslik tegevus, mis rikub kostja au. Kohus tunnistas, et kostja peab maksma 1 miljon jeeni hüvitist ja umbes 700 000 jeeni uurimiskulusid, kokku umbes 1,8 miljonit jeeni.

Mehe, kelle kohta oli “Yahoo! foorumis” laimav artikkel, nõudis anonüümselt “2channer” (Jaapani internetifoorum) artikli ümberpaigutamiseks “ümberpaigutaja” saatja teabe avalikustamist, pöördudes selleks läbipääsupakkuja poole. Tokyo kõrgem kohus otsustas 6. septembril 2013 (Heisei 25), et “ümberpaigutamine levitab teavet ja alandab veelgi sotsiaalset hinnangut” ning “anonüümne ühepoolne ümberpaigutamine ilma konkreetse aluseta on au rikkumine ilma avaliku huvita” ning käskis avalikustada ümberpaigutaja teabe. See oli esimene otsus, mis tunnistas, et isegi kui artikkel on teise internetifoorumisse “ümber paigutatud”, on see au rikkumine.

Kui “isegi ümberpaigutamine on au rikkumine”, siis Twitteri ja SNS-i postitused ning isegi kokkuvõttesaidid võivad samuti olla au rikkumise all. Kopeerimine ja kleepimine ning ümberpaigutamine on ohtlikud, kui neid tehakse kergemeelselt ja naljaga pooleks.

Twitteri ja SNS-i laimamise kohta leiate üksikasjalikku teavet meie veebisaidi järgmistest artiklitest.

https://monolith.law/reputation/spoofing-portrait-infringement-on-twitter[ja]

https://monolith.law/reputation/measures-against-defamation-on-facebook[ja]

Kokkuvõte

On palju juhtumeid, kus on raske otsustada, kas on tunnustatud, et “sotsiaalne hinnang on langenud”. Palun konsulteerige kogenud advokaadiga. Saate ka üksikasjalikku selgitust kohtuasja väljavaadete ja menetluse kohta.

https://monolith.law/reputation/calculation-method-of-compensation-for-damages[ja]

https://monolith.law/reputation/compensation-for-defamation-damages[ja]

Kui soovite selle artikli sisu videona näha, vaadake meie YouTube’i kanali videot.

https://youtu.be/tDB9hch81u8[ja]