Mis tüüpi laimamised kujutavad endast auväärsuse rikkumist? Seletame 7 konkreetset näidet

Sotsiaalmeedia arengu ja leviku tõttu on internetis kõigil võimalik vabalt sõna võtta. Samal ajal on anonüümsete foorumite ja sotsiaalmeedia kaudu leviv laim muutunud ühiskondlikuks probleemiks.

Kui sellise laimamise eest tahetakse seaduslikku vastutust nõuda, on võimalik seda teha mitte ainult au teotamise tõttu toimepandud õigusrikkumise eest vastutuse nõudmise kaudu, vaid ka au tunnete rikkumise väite esitamise kaudu. Isegi kui au teotamise toimepanemist ei tunnistata, võib mõnel juhul nõuda kahjutasu, väites, et on toime pandud au tunnete rikkumine.

Seega selgitame käesolevas artiklis konkreetsemalt au teotamise ja au tunnete rikkumise erinevusi ning juhtumeid, kus tunnistatakse õigusvastane vastutus au tunnete rikkumise eest.

Sotsiaalne au ja subjektiivne au

Au rikkumise (au kahjustamine) ja au tunnete rikkumise eristamiseks on vaja mõista au rikkumise “au” ja au tunnete rikkumise “au tunnete” erinevust.

Au rikkumise “au” on kohtupraktikas määratletud kui “objektiivne hinnang, mida ühiskond annab inimese iseloomule, voorustele, mainele, usaldusväärsusele jne” (Jaapani Ülemkohtu otsus 1986. aasta (Showa 61) 11. juunil, tsiviilkoodeksi 40. köide, 4. number, lk 872).

Seega, kui teiste inimeste hinnang (sotsiaalne au) teile on kahjustatud laimamise tõttu, võib au rikkumise eest vastutusele võtmist tunnistada õigusrikkumisena.

Seevastu au tunnete rikkumise “au tunne” on määratletud kui “subjektiivne hinnang, mida inimene annab oma isiklikule väärtusele” (Jaapani Ülemkohtu otsus 1970. aasta (Showa 45) 18. detsembril, tsiviilkoodeksi 24. köide, 13. number, lk 2151).

Seega, kui teie eneseväärikus või uhkus (subjektiivne au) on kahjustatud laimamise (alavääristamise) tõttu, võib au tunnete rikkumise eest vastutusele võtmist tunnistada õigusrikkumisena. Teisisõnu, isegi kui ei tunnistata, et sotsiaalne hinnang langeb selliste väljendite nagu “loll” või “idioot” tõttu, kui saab öelda, et teie eneseväärikus või uhkus on kahjustatud, on võimalik au tunnete rikkumise väidet esitada ja saada leevendust.

Juhtumid, kus tunnustatakse ebaseaduslikku tegevust, mis tuleneb au tunnete rikkumisest

“Au tunnete” all mõistetakse, nagu oleme juba selgitanud, subjektiivset au, nagu eneseuhkus või uhkus. Au tunnete rikkumine võib olla paratamatu, kui arvustatakse teisi, kuna see võib kahjustada nende eneseuhkust. Kui isegi väike au tunnete rikkumine võib kaasa tuua ebaseadusliku tegevuse vastutuse, võib see piirata vabadust arvustada teisi.

Seetõttu on vaja, et ebaseadusliku tegevuse vastutus, mis tuleneb au tunnete rikkumisest, oleks tunnustatud ainult siis, kui see on “solvang, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri” (Jaapani Ülemkohtu otsus 13. aprillil 2010 (2010) – tsiviilkogumik 64, nr 3, lk 758).

Kuidas siis määratakse, millised asjaolud on arvesse võetud, kui tunnistatakse, et tegemist on “solvanguga, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri”? Allpool vaatleme, milliseid asjaolusid võetakse arvesse, kui ebaseadusliku tegevuse vastutus tunnistatakse, ja milliseid asjaolusid võetakse arvesse, kui seda ei tunnistata, tuginedes tegelikele kohtupraktikatele.

Asjaolud, mida võetakse arvesse, kui tunnistatakse ebaseadusliku tegevuse vastutust

Näiteks kui kasutatakse väljendeid, mis eitavad ohvri olemasolu, nagu “ma tahan, et sa sureksid”, ja kui solvangu iseloom on tugev, kiputakse otsustama, et see on solvang, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri (Tokyo District Court otsus 7. november 2019).

Lisaks, kui samas postituses korratakse pidevalt teiste inimeste solvamist, kiputakse ka tunnistama ebaseadusliku tegevuse vastutust (Tokyo District Court otsus 25. september 2020).

Veelgi enam, kui üldised lugejad saavad aru, et probleemne postitus on suunatud ohvrile (kui on tunnustatud identifitseerimisvõimalus), võetakse arvesse, et solvav postitus võib jõuda suure hulga inimesteni, ja kiputakse tunnistama ebaseadusliku tegevuse vastutust (Fukuoka District Court otsus 26. september 2019).

Asjaolud, mida võetakse arvesse, kui ebaseadusliku tegevuse vastutust ei tunnistata

Kui solvavat väljendit kasutatakse ainult üks kord või kui see jääb lihtsalt arvamuseks või muljeks ilma erilise põhjenduseta, kiputakse otsustama, et see ei ole solvang, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri (Jaapani Ülemkohtu otsus 13. aprillil 2010 (2010) – tsiviilkogumik 64, nr 3, lk 758).

Lisaks, kui jääb ainult “ebaseadusliku” märkimiseni ja väljendil puudub konkreetne tähendus või see on ebaselge, kiputakse ka ebaseadusliku tegevuse vastutust mitte tunnistama (Tokyo District Court otsus 12. märts 2020).

Seitse näidet otsustest, mis puudutavad laimamist ja auhaavamist

Kuidas siis otsuseid konkreetselt analüüsitakse? Vaatame, kuidas üksikuid postitusi hinnatakse tegeliku kohtuotsuse näitel (Tokyo District Court, 15. jaanuar 2019 (Heisei 31)).

Juhtumi ülevaade

Hageja avaldas blogis artikleid ilu, tervise, kohtingute, armastuse ja abielu teemadel. Kostja tuvastas hageja nime blogis avaldatud näofotode põhjal ning postitas hageja täisnime koos laimavate kommentaaridega internetifoorumi “5ch” teemadesse. Seetõttu esitas hageja nõude kahjutasu saamiseks seitsme sellise postituse eest.

Allpool vaatleme üksikasjalikult, kuidas iga postituse suhtes otsustati.

Kuna postitused tehti anonüümselt, tuvastas hageja postitaja nime ja aadressi saatja teabe avalikustamise kaudu ning esitas seejärel postitajale kahjutasu nõude. Saatja teabe avalikustamise kohta leiate lisateavet järgmistest artiklitest.

Seotud artikkel: Mis on saatja teabe avalikustamine? Advokaat selgitab, kuidas seda teha ja mida silmas pidada[ja]

Seotud artikkel: Mis on “saatja teabe avalikustamine”, et tuvastada postituse tegija?[ja]

“Rumal” postitus

Esiteks, seoses kostja postitusega, milles ta väitis, et kahtles hageja blogipostituse “absurdsuses”, kas see on õhku (kujuteldav) või mitte, ei peetud seda “ületavaks ühiskondlikult aktsepteeritava piiri alandava tegevusena”, kuna see “väljendab ainult kostja muljeid pärast hageja blogi lugemist”.

Seevastu, seoses postitusega, milles hagejat nimetati “rumalaks naiseks”, peeti seda “ületavaks ühiskondlikult aktsepteeritava piiri alandava tegevusena”, kuna see on “kirjutis, mis kritiseerib hageja isiksust ennast” ja on võimalik tuvastada, et see viitab hagejale.

Postitused, mis sisaldavad sõnu “koledad” ja “vastikud”

Kohtuotsuses tunnistati, et postitused, milles viidatakse hagejale kui “koledale” või nimetatakse hagejat ja tema partnerit “vastikuks”, ületavad ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire. Sõna “kole” tähendab “välimuselt ebameeldivat” ja sõna “vastik” viitab “vastumeelsusele”. Seega tunnistati need postitused solvavaks käitumiseks, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire.

Postitus, milles nimetatakse armastatut “koledaks”

Kohtuotsuse kohaselt ei peetud solvavaks postitust, milles viidati hageja armastatule kui “lühike, rumal ja kole noor inimene”. See ei olnud suunatud otse hageja vastu ning üldiselt ei mõjuta suhtlemine sellise isikuga inimese isiklikku hinnangut. Seega ei ületanud see ühiskondlikult aktsepteeritavat solvamise piiri.

Samuti ei peetud solvavaks postitust, milles hageja armastatu üle uhkeldamist nimetati “häbiväärseks”. Kuigi seda ei saa nimetada mõõdukaks väljenduseks, ei ületanud see üldises kontekstis hageja käitumise suhtes väljendatud arvamuse piire, seega ei ületanud see ühiskondlikult aktsepteeritavat solvamise piiri.

Postitus, milles kasutatakse sõna “koletis” 1

Kohtuotsuse kohaselt ületas postitus, milles viidati hagejale sõnadega nagu “isegi töödeldud pilt on koletu, mis see siis on w”, sotsiaalselt aktsepteeritava piiri. Seda seetõttu, et kasutati sõna “koletis”, mis on sünonüüm sõnaga “inetu”, kokku neli korda, lõpus kasutati naerumärki “w”, mis mõnitab hagejat, ning hageja mainimine oli selgelt tuvastatav.

“Kole” nimeline postitus 2

Kohtuotsuse kohaselt ületas postitus, milles viidati hagejale kui “koletisele” või “kurb, tõesti… tundub, et iga päev on raske”, ühiskondlikult aktsepteeritava piiri alandava käitumise osas. “Kole” postitust peeti samasuguseks solvavaks tegevuseks nagu teisedki postitused.

Teiselt poolt ei peetud osa, kus hagejat kirjeldati kui “kurb”, solvavaks tegevuseks, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri. Põhjuseks on see, et see ei ole konkreetne laim hageja välimuse või muu kohta, vaid lihtsalt kostja oletus.

Postitused nagu “kergejalgne”

Postituste kohta, nagu “lasin koju lühikest ja inetut, kes on ainult seksi peal väljas” või “kui sa ei paranda oma kergejalgset käitumist, siis sul, inetul, ei ole tulevikku”, võib tõlgendada, et “ainult seksi peal väljas” tähendab kontekstis “seksuaalsuhteid otsima ainult selle eesmärgiga”. Need postitused viitavad sellele, et hageja on inimene, kes astub kergemeelselt seksuaalsuhetesse ja on inetu. Seega tunnistati need ühiskondliku tava järgi lubamatute solvangutena.

Postitus, milles väidetakse, et kellegi näojooned näevad välja nagu “kartul”

Kohtuasja algataja suhtes tehti postitus, milles väideti, et tema näojooned näevad välja nagu “kartul” ning et hoolimata suurtest näojoontest, mis ei ole proportsionaalsed, näeb ta välja “väga inetu”. Selline postitus, mis toob välja kohtuasja algataja välimuse konkreetsed omadused ja nimetab teda “inetuks”, ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri ja on tunnistatud solvavaks tegevuseks.

Kohtuotsuste kokkuvõte

Selles kohtuotsuses uuritakse üksikasjalikult postituse sõnastuse pahatahtlikkust, konkreetset taset, sagedust jne, et otsustada, kas see on “solvang, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri”. Ja nende elementide kaalumise viis on kooskõlas suundumustega teistes kohtuotsustes, mida oleme juba tutvustanud.

Nii saame mõista konkreetsete postituste suhtes tehtud otsuste suundumusi ja mõista, millistele elementidele peaksime eelnevalt tähelepanu pöörama, et tunnistada ebaseaduslikku vastutust au tunnete rikkumise eest.

Seotud artikkel: Mis on au tunnete rikkumine ja kuidas reageerida “loll” ja “koletis” postitustele?[ja]

Õiguslik vaade kuulsuste suhtes tehtavale inetuks nimetamisele

Vahel võib meelelahutussaadetes näha, kuidas kuulsusi nimetatakse inetuks.

Teatud isikute suhtes “inetu” või muu sarnase pilkava väljendi kasutamine võib üldjuhul ületada ühiskondlikult aktsepteeritava piiri ja seda võidakse tunnistada solvavaks tegevuseks.

Siiski, kui isik on nõus sellega, et teda nimetatakse “inetuks”, kas siis otseselt või kaudselt, võib see asjaolu mõjutada otsust, kas see ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri, ja võib eitada õigusvastase teo eest vastutust.

Seetõttu võib eeldada, et küsimus, kas kuulsus on nõus saates “inetuks” nimetamisega, on oluline tegur otsustamaks, kas ta vastutab õigusvastase teo eest või mitte.

Au maine kahjustused

Au maine korral võib kahju sisuks olla hüvitis (vaimne kahju), advokaaditasud ja kulud, mis on seotud saatja info avalikustamisega.

Sellest tulenevalt võetakse hüvitise summa määramisel arvesse mitmesuguseid tegureid, nagu postituste arv ja sisu, kas postitusi saab vaadata suvaline hulk inimesi, kas oli olemas solvava kavatsus jne.

Näiteks juba mainitud kohtuotsuses (Tokyo District Court, 15. jaanuar 2019 (Heisei 31)) võeti arvesse, et postitusi oli mitu, need olid postitatud internetifoorumisse, mida igaüks saab lugeda, ja postituste sisuks olid solvavad märkused nagu “koletis” või “inetu”, mis ründasid hageja välimust. Hüvitise summa määrati 200 000 jeeni.

Samuti määrati Tokyo District Court otsusega 4. märts 2023 (Reiwa 4) hüvitiseks 80 000 jeeni, võttes arvesse, et postituse sisu oli halb, hageja solvamise kavatsus oli selge, kostja ei olnud hagejale vabandanud ja teiselt poolt, et postitus ei sisaldanud konkreetseid fakte, vaid oli lihtsalt solvavate väljendite loetelu, mis ei ulatunud au teotamiseni, ja au maine rikkumine oli lühike.

Nagu näha, määratakse hüvitise summa iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse konkreetseid tegureid, kuid sageli ei ole hageja rahul saadud summaga. Seetõttu on oluline esitada veenvaid argumente ja tõendeid vaimse kahju aluseks olevate asjaolude kohta kohtumenetluse ajal.

Muuseas, advokaaditasude ja saatja info avalikustamisega seotud kulude kohta saate lugeda järgmistest artiklitest.

Seotud artikkel: Kuidas arvutatakse kahjutasu summa laimajale?[ja]

Kokkuvõte: Konsulteerige advokaadiga internetis leviva laimamise korral

Selles artiklis selgitasime, et internetis leviva laimamise õigusliku vastutuse uurimisel on kasulik kaaluda mitte ainult au teotamist, vaid ka samaaegselt au tunnete rikkumisest tulenevat õigusvastast vastutust.

Kui uuritakse au tunnete rikkumisest tulenevat õigusvastast vastutust, on oluline, kas probleemiks olev laimamine “ületab ühiskondlikult aktsepteeritavad piirid”. Nagu me juba selgitasime, “ühiskondlikult aktsepteeritavate piiride ületamise” uurimisel tuleb arvesse võtta mitte ainult sõnastuse pahatahtlikkust, vaid ka sisu konkreetset olemust, sagedust jne.

Lisaks on vaja põhjalikult uurida, millist tähendust omavad need erinevad elemendid uurimisel, võrreldes kohtupraktikaga, ja konsulteerimine spetsialiseerunud advokaadiga on kasulik. Kui teil on probleeme internetipostitustega, pöörduge kindlasti spetsialiseerunud advokaadi poole.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolithi õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse mõlemal küljel kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel võib internetis levitatud mainekahju või laimava teabe ignoreerimine põhjustada tõsiseid kahjustusi. Meie büroo pakub mainekahju ja põlengute vastaseid lahendusi. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.

Monolithi õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Mainekahju vastumeetmed[ja]