Kui palju on karikatuurid lubatud? Selgitame illustratsioonide portreeõigusi

Kui teie fotosid või videoid postitatakse ilma loata SNS-i või videote jagamise saitidele, võib see tõenäoliselt rikkuda teie portreeõigusi.

Kuidas on aga lood illustratsioonide või karikatuuridega, mis on postitatud? Kas neid tuleks käsitleda samamoodi nagu fotosid ja videoid?

Selles artiklis selgitame illustratsioonide, karikatuuride ja portreeõiguste kohta.

Fotod, videod ning illustratsioonid ja karikatuurid

Fotode, videote, illustratsioonide ja karikatuuride vahel on suur erinevus.

See on seotud objekti taasesitamise täpsusega. Fotodel ja videotel kujutatakse objekti loomulikult võimalikult täpselt.

Teisalt on illustratsioonid ja karikatuurid erinevad – alates täpsest taasesitusest kuni moonutatud kujutisteni, seega on nende objekti taasesitamise täpsus võrreldes fotodega nõrgem.

Kas madalama taasesitamise täpsusega illustratsioonid ja karikatuurid võivad siiski rikkuda inimese portreeõigusi või muid õigusi, isegi kui need on vähem täpsed kui fotod?

Ma selgitan neid küsimusi, mis on seotud portreeõiguste rikkumise ja muude õiguste rikkumisega karikatuuride ja illustratsioonide kaudu.

Kuulsuste portreeõiguste kohta karikatuurides ja illustratsioonides

Portreeõigus on õigus, mida kõik inimesed põhimõtteliselt omavad, ja see tähendab õigust nõuda, et teised ei teeks teie fotosid ega avaldaks neid ilma loata.

Teiselt poolt on kuulsused nagu näitlejad, sportlased, poliitikud ja teised avaliku elu tegelased, ehk “avalikud isikud”, kaotanud osa oma privaatsusõigustest.

Avalikuks isikuks saanud inimesi võib vaadelda kui nõusolekut andnud isikuid enda kohta käivate artiklite avaldamiseks. Seetõttu on sageli võimalik kasutada avaliku isiku portreed, olgu see siis illustratsioon või foto, ilma nende loata.

Kuid näiteks kui keegi teeb pilti kuulsusest tema kodus ja avaldab selle, ei saa seda vaadelda kui nõusolekut, isegi kui tegemist on kuulsusega. Selline tegevus ei ole lubatud.

Viimasel ajal on ka sotsiaalmeedias illustraatoreid, kes joonistavad kuulsuste karikatuure ja avaldavad neid.

Kuna kuulsuste privaatsusõigused on osaliselt piiratud, peetakse selliste teoste loomist üldiselt vabaduse väljenduseks, kui need ei kahjusta inimese au või sotsiaalset usaldusväärsust.

Kuid sel juhul, kui avaldate karikatuuri, võib kuulsuse portreel olla teisi õigusi peale “portreeõiguse”, ja võite rikkuda neid õigusi.

Allpool selgitame portreeõigusest erinevaid õigusi.

Õiguste rikkumine illustratsioonide ja karikatuuride kaudu

Karikatuurid ja illustratsioonid ei riku ainult portreeõigusi, vaid võivad rikkuda ka avalikkuse huvi, privaatsusõigusi ja auõigusi.

Avalikkuse huvi rikkumine

Näitlejate, kuulsuste, sportlaste portreedel on kaubanduslik väärtus (klientide ligimeelitamise võime). Avalikkuse huvi on seaduslikult kaitstud, et vältida selle kasutamist ilma loata, käsitledes seda kui varalist väärtust.

Varasemates kohtuotsustes on öeldud, et kui eesmärk on peamiselt kasutada portree või muu kliendi ligimeelitamise võimet, siis see on ebaseaduslik avalikkuse huvi rikkumine. (Jaapani Ülemkohtu otsus 2. veebruaril 2012 (Heisei 24) – Pink Lady juhtum)

• Portree või muu kasutamine iseseisva reklaamina
• Portree või muu lisamine tootele eristamise eesmärgil
• Portree või muu kasutamine toote reklaamina

Üldiselt, kui ülaltoodud punktid ei kehti, ei ole see avalikkuse huvi rikkumine ja karikatuuri joonistamine ja selle avaldamine sotsiaalmeedias ilma isiku loata ei tohiks olla probleem.

Privaatsusõiguste ja auõiguste rikkumine

Privaatsusõigus on õigus kaitsta isiklikke asju, nagu isiku välimus ja teave.

Kuigi see ei ole Jaapani põhiseaduses sõnaselgelt tagatud, on see üks põhiõigusi, mida kaitstakse põhiseaduse artikli 13 tõlgendamise kaudu.

Seega, kui joonistate kuulsa inimese illustratsiooni või karikatuuri ja joonistate selle nii, et aadress on teada, või avaldate isiklikku teavet meelevaldselt, võib see olla privaatsusõiguse rikkumine.

Teiselt poolt, au kohta on Ülemkohus määratlenud, et “au on objektiivne hinnang, mida üksikisik või ettevõte saab ühiskonnalt oma iseloomu, vooruste, maine, usaldusväärsuse jms kohta” (Ülemkohtu otsus 11. juunil 1981 (Showa 61), Minshu vol. 40, nr 4, lk 872).

See tähendab, et “au” on “objektiivne hinnang, mida üksikisik või ettevõte saab ühiskonnalt”, ja kui see langeb kellegi väljenduse tõttu, on see auõiguse rikkumine.

Seega, kui joonistate satiirilise illustratsiooni, mis näitab, et inimene on kuriteo toime pannud, või midagi, mis vähendab inimese sotsiaalset hinnangut, võib see olla auõiguse rikkumine.

Niisiis, kuigi kuulsuste puhul on portreeõiguse rikkumise tõenäosus väike, tuleb illustratsioonide ja karikatuuride joonistamisel arvestada avalikkuse huvi, privaatsusõiguste ja auõigustega.

Kuni milleni portreeõigused kehtivad karikatuuride ja illustratsioonide puhul?

Illustratsioonid ja karikatuurid võib jagada kaheks suureks kategooriaks: need, mis kujutavad inimese välimust ja hoiakut realistlikult, ning need, mille autor on subjektiivselt tunnused tabanud ja teadlikult moonutanud.

Kui portree või foto kujutab inimese välimust ja hoiakut sama realistlikult ja täpselt, võib see rikkuda portreeõigusi.

Kuid kui autor on subjektiivselt tunnused tabanud ja teadlikult moonutanud, siis autorite tahe ja oskused on sekkunud ning see omab ka põhiseaduse paragrahvi 21 kohaselt väljendusvabaduse aspekti. Seega, isegi kui välimust ja hoiakut on kujutatud “nagu nad on”, ei riku see portreeõigusi.

Lisaks, kui joonistatud illustratsioon või karikatuur on kogu pildi kontekstis väga väike, ei riku see portreeõigusi.

Allpool tutvustame kohtuotsuseid, kus on nõutud kahjutasu portreeõiguste ja auõiguste rikkumise eest, ning selgitame, millistel juhtudel on nõuded tunnustatud ja millistel mitte.

Kohtusaalis tehtud fotod ja illustratsioonid ning portreeõigus

“Wakayama mürkidega segatud karriga seotud juhtumi” kohtusaalis toimus vahi all hoidmise põhjuse avalikustamise protseduur. Ajakirja fotograaf tõi kohtusaali kaamera varjatult kaasa, tegi fotosid süüdistatavast, kes oli käeraudades ja vöököisega, ilma kohtu loata ja süüdistatava nõusolekuta.

Kohtuasja käik (esimene ja teine juhtum)

Selle foto avaldamise tõttu nädalalehes, esitas kostja nädalalehele portreeõiguse rikkumise eest kahjutasu nõude (esimene juhtum).

Järgmisel nädalal, vastuseks sellele hagile, avaldas nädalaleht artikli pealkirjaga “Mis saab, kui see on joonistus?”, asendades foto kostja illustratsioonidega ja provotseerides veelgi.

Selles artiklis avaldasid nad väljaande, mis sisaldas märkusi nagu “Teie ootamatud teod ei ole algusest peale uued”, “Küsin teilt alandlikult, kuidas kavatsete kasutada kahjutasu, kui teil õnnestub kohtus võita?” ja teised, mis pilkasid kostjat.

Selle peale esitas kostja nädalalehele hagi, nõudes kahjutasu portreeõiguse ja auõiguse rikkumise eest (teine juhtum).

Kohtu otsus “fotode” suhtes (juhtum nr 1)

Selle vaidlusega mindi kuni kõrgeima kohtuni (Kõrgeima Kohtu otsus 10. novembril 2005 (Heisei 17)). Konflikt tekkis avaliku huvi ja portreeõiguse vahel seoses ajakirjandusliku tegevusega.

Kõrgeim kohus määras esimese juhtumi standardiks, kas “isiku isiklike huvide rikkumine ületab sotsiaalse elu taluvuse piiri”.

See tähendab, et

• fotografeeritava isiku sotsiaalne staatus
• fotografeeritava isiku tegevuse sisu
• fotografeerimise koht
• fotografeerimise eesmärk
• fotografeerimise viis
• fotografeerimise vajadus

Arvestades erinevaid aspekte, on fotografeerimine ja ajakirjanduslik tegevus ebaseaduslik, kui see on liiga karm.

Ja siis, viidates foto tegemise viisile ja asjaolule, et fotol on käerauad ja vöököis, tunnistas kohus, et “see rikub fotografeeritud isiku (fotografeeritud isiku) isiklikke huve üle sotsiaalse elu taluvuse piiri” ja tunnistas, et avaldatud foto rikub fotografeeritud isiku (fotografeeritud isiku) portreeõigust.

Kohtu otsus “illustratsioonide” suhtes (juhtum nr 2)

Teiselt poolt, teise juhtumi puhul erines otsus sõltuvalt illustratsiooni sisust.

Riigikohus leidis, et kui on kujutatud olukorda, kus isikule näidatakse dokumente või ta räägib žestikuleerides, siis sellise kohtusaalis toimuva süüdistatava tegevuse kujutamiseks illustratsioonide abil ja nende avaldamiseks ajalehtedes või ajakirjades on ühiskondlikult aktsepteeritud tegevus. See ei ületa isiklike huvide rikkumise taluvuspiiri, seega portreeõiguse rikkumist ei tunnistatud.

Tegelikult, kuna kohtuistungil ei saa kohtuniku loata kohtusaalis fotosid teha, joonistavad nn kohtukunstnikud kohtuistungite kulgu.

Seda peeti samaväärseks, nii et ilmselt tegi ajakiri sama otsuse ja avaldas illustratsiooni.

Teiselt poolt, kui on kujutatud olukorda, kus isik on käeraudadega kinni seotud, siis sellise illustratsiooni avaldamine on solvav ja rikub isiku au. Sellise illustratsiooni lisamine artiklisse ja selle avaldamine ajakirjas ületab taluvuspiiri ja rikub isiku isiklikke huve, seega tunnistati portreeõiguse ja auõiguse rikkumist.

Lisaks leidis Riigikohus illustratsioonide kohta, et

On mõistlik mõista, et inimesel on isiklik huvi, et tema välimust kujutavat illustratsiooni ei avaldataks meelevaldselt.
Illustratsioon, mis kujutab inimese välimust, peegeldab autori subjektiivsust ja tehnikat ning kui see avaldatakse, eeldatakse, et see on tõlgendatud autori subjektiivsuse ja tehnikaga.
Seega, kui hinnatakse, kas illustratsiooni avaldamine, mis kujutab inimese välimust, on ühiskondliku elu taluvuspiiri ületav ebaseaduslik tegevus, tuleb arvesse võtta illustratsiooni eripära, mis erineb fotost.

Riigikohtu otsus 10. november 2005 (Heisei 17)

ja leidis, et illustratsioon, mis kujutab inimese välimust, tekitab portreeõiguse samamoodi nagu foto, kuid foto, mis taastab isiku välimuse keemiliste meetoditega, ja illustratsioon, mis peegeldab autori subjektiivsust ja tehnikat, on erinevad omadused, mida tuleb arvesse võtta.

Selles juhtumis, isegi kui arvestada illustratsiooni eripära, on see solvav ja rikub au, seega on portreeõiguse rikkumine aset leidnud.

Seotud artikkel: Mis on au teotamise ja portreeõiguse rikkumise suhe? Tutvustame juhtumeid ja kohtupraktikat[ja]

Seotud artikkel: Selgitame kriteeriume ja protsessi, mille alusel nõutakse portreeõiguse rikkumise eest kahjutasu[ja]

Karikatuurid ja portreeõigus

On olnud juhtumeid, kus ülikooli õppejõud, kes on hageja, on nõudnud kahjutasu maksmist ja muud, tuginedes ebaseaduslikule tegevusele, väites, et tema au on solvatud ja tema portreeõigust on rikutud koomiksis, mille on joonistanud kostja ja mis on avaldatud ajakirjas ja raamatus, mida kostja ettevõte väljastab.

Kohtuasja taust

Hageja oli varem avaldanud raamatu, milles kritiseeris kostja koomiksit.

Kostja koomiksikunstnik märkis oma koomiksis, mis oli avaldatud ajakirjas ja raamatus ning milles oli tsiteeritud palju tema koomikseid, et:

• “Ta varastab minu pilte ilma loata ja kasutab neid kurjasti”
• “Ta on varas”
• “See on autoriõiguste rikkumise vargusraamat”
• “Ta teeb räpast äri”

Hageja väitis, et see annab üldisele lugejale mulje, et hageja on rikkunud autoriõiguse seadust, mis sarnaneb vargusega, ja et see koomiks alandab hageja sotsiaalset hinnangut ja solvab tema au.

Lisaks väitis hageja, et kostja on rikkunud tema portreeõigust, joonistades hageja karikatuuri ja kritiseerides teda. Inimesel on isiklik huvi, et tema portreed ei toodeta ega avaldata ilma loata. Kuna karikatuurid vastavad portree- ja välimusega seotud teabele, on inimese karikatuuri avaldamine koomiksis ilma loata ebaseaduslik.

Kohtu otsus

Kohus leidis esmalt, et au solvamise osas on väljendused “isikuna” sellised, mis alandavad hageja sotsiaalset hinnangut ja solvavad tema au. Kuid hageja väljendust tõlgendatakse kui “väidet, et see on autoriõiguse rikkumine”, mis on arvamus või kriitika, mis solvab au, ja selle aluseks olevad faktid on olulistes osades tõesed.

Ja kui vaadata koomiksi kogu konteksti, siis selles juhtumis ei saa öelda, et see ületab arvamuse või kriitika piire, ründab isikut või puudub asjakohasus. Seega, kuigi väljendus ise alandab hageja sotsiaalset hinnangut, ei ole see ebaseaduslik ja seega ei tunnistatud au rikkumist.

Portreeõiguse osas:

Portreeõiguse rikkumine peaks olema tegevus, mis hõlmab isiku välimuse või hoiaku otsest jäädvustamist, nagu fotograafia või videofilmimine, ning sellisel viisil jäädvustatud teabe avaldamine. Maalimine erineb fotograafiast ja videofilmimisest, mis jäädvustavad subjekti mehaaniliselt, kuna see hõlmab autori subjektiivset ja tehnilist sekkumist. Seega, välja arvatud juhul, kui portree on maalitud nii realistlikult ja täpselt kui foto, ei saa öelda, et karikatuur, mis on joonistatud autori tehnikaga subjektiivselt ja mis tabab iseloomu, rikub portreeõigust, kui see ei ole lihtne kindlaks teha, et karikatuur viitab konkreetsele isikule. Isegi kui võib esineda ebaseaduslikke tegevusi, mis rikuvad teisi isiklikke huve, nagu au ja privaatsus, ei saa öelda, et see rikub portreeõigust.

Tokyo District Court, May 28, 2002 (Gregorian calendar year)

Ja kui “karikatuur ise ei tee lihtsaks kindlaks, et see viitab konkreetsele isikule”, siis “on raske öelda, et see on jäädvustanud ja avaldanud selle isiku välimuse või hoiaku teavet”, seega ei ole see portreeõiguse rikkumine.

Selles juhtumis joonistati karikatuur hageja fotost, kuid see ei olnud mõeldud hageja välimuse või hoiaku täpseks kujutamiseks, vaid see oli karikatuur, mis oli joonistatud kostja koomiksikunstniku tehnikaga subjektiivselt ja mis tabas iseloomu, nagu teisedki tegelased. Seega, kuna karikatuur ise ei tee lihtsaks kindlaks, et see viitab hagejale, ei saa öelda, et see rikub hageja portreeõigust.

Kuidas toimida, kui olete sattunud illustratsioonide või karikatuuride portreeõiguste rikkumise ohvriks

Portreeõiguste rikkumine ei ole seadusega määratletud, seega see ei ole kuritegu ja teid ei saa selle eest vahistada. Siiski on võimalik nõuda eemaldamist või esitada hüvitise nõue.

Kui soovite nõuda eemaldamist, tuleb esmalt üldjuhul pöörduda saidi haldaja poole.

Kuigi standardid erinevad saitide lõikes, on tõenäoline, et kui suudate tõestada, et pildil olete teie, ja esitate põhjenduse, miks soovite pildi eemaldamist, siis vastatakse teie taotlusele.

Kui avaldamine ei peatu, võite kohtusse pöörduda ja saada ajutise korralduse, mis võimaldab postituse ajutiselt eemaldada.

Kui soovite esitada hüvitise nõude postitaja vastu, järgige järgmist protsessi:

1. IP-aadressi avalikustamise taotlus saidi haldajale
2. Postitaja teabe avalikustamise taotlus teenusepakkujale
3. Hüvitise arvutamine
4. Läbirääkimised või kohtuasjad postitajaga (postitaja)

Kuna postitaja isik on teadmata, peate esmalt saama postitaja teabe.

Kui teave on kindlaks tehtud, võite postitajale teatada ja alustada läbirääkimisi või esitada kohtus oma väiteid.

Kokkuvõte: Kui soovite nõuda hüvitist, pöörduge advokaadi poole

Nagu eespool mainitud otsustest nähtub, kui on postitatud karikatuur, mis kujutab subjektiivselt iseloomu, on portreeõiguse rikkumise tunnustamise tõenäosus madal.

Kui me laialdaselt tunnistame portreeõiguse rikkumist karikatuuride kaudu, võib see põhimõtteliselt muuta kõik teatud isikute kujutamise karikatuurideks ebaseaduslikuks, mis võib liigselt piirata väljendusvabadust.

Teisest küljest, kui tegemist on püüdlusega täpselt kujutada subjekti välimust või hoiakut, võib see olla portreeõiguse rikkumine.

Lisaks, isegi kui see ei ole portreeõiguse rikkumine, võib olla vajalik ettevaatlikkus, kuna võib tekkida ebaseaduslik tegevus, mis rikub isiklikke huve, nagu auõigus ja privaatsusõigus.

Seotud artikkel: Kas ma saan nõuda eemaldamist, kui minu mudelit kasutatakse animeeritud / koomiksi video avaldamiseks ilma loata?[ja]

Portreeõiguse otsustamine on kõrgelt spetsialiseeritud. Sotsiaalmeedia levikuga on kõigil lihtne postitada karikatuure ja portreeõiguste rikkumise juhtumid on järsult suurenenud. Portreeõiguste ignoreerimine on ohtlik.

Ja kui soovite kasutada mõnda õiguslikku vahendit, on see väga spetsialiseeritud protsess, nagu eespool mainitud, ja on raske otsustada, kas õigusi on rikutud või mitte, seega on soovitatav konsulteerida spetsialistiga.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Mobiiltelefonide leviku ja sotsiaalmeedia arenguga kaasneb oht, et kui portreeõiguste rikkumist ignoreerida, võib see levida ja põhjustada tõsiseid kahjustusi, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”.

Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” probleemile. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.

Seotud artikkel: Digital Tattoo[ja]