Stalkerite reguleerimise seaduse muudatuste punktid selgitatud - GPS-seadmete kasutamine

Stalkerite reguleerimise seadus on seadus, mis reguleerib stalkerite “jälgimist jne”, mille ametlik nimi on “Seadus stalkerite tegevuse jne reguleerimise kohta”. See seadus jõustus 2000. aasta novembris (2000. aasta Gregooriuse kalendri järgi) pärast eelmisel aastal toimunud “Okegawa stalkerite mõrvajuhtumit”.

Seda stalkerite reguleerimise seadust on ajastu muutuste, eriti interneti arenguga seoses stalkerite tegevus muutunud ja seetõttu on seda kaks korda muudetud. 18. mail 2021 (2021. aasta Gregooriuse kalendri järgi) kiideti alamkoja täiskogu istungil heaks kolmas muudatus, mis jõustus ja hakkas täielikult kehtima augustis.

Sel korral tehti muudatusi järgmistes neljas punktis:

1. GPS-seadme abil asukoha teabe hankimine ilma nõusolekuta
2. Vahtimine jne, kus teine ​​pool asub praegu
3. Dokumentide saatmine hoolimata keeldumisest
4. Keelumääruse jne meetoditega seotud sätete täiustamine

Ma selgitan stalkerite reguleerimise seaduse muutmise punkte, sealhulgas “GPS-seadme abil asukoha teabe hankimine ilma nõusolekuta” ja “vahtimine jne, kus teine ​​pool asub praegu”.

Stalkerite reguleerimise seadus ja varasemad muudatused

Stalkerite reguleerimise seaduses määratletakse stalkimine kui teatud isiku korduvat “jälitamist jms”, mida tehakse armastuse või muu positiivse tunde rahuldamiseks või kättemaksuks selle eest, et see tunne ei ole rahuldatud.

“Jälitamine jms” hõlmab jälitamist, varitsemist, tungimist elukohta või muusse kohta, tiirutamist elukoha või muu koha ümbruses, jälgimist, kohtumiste või suhtlemise nõudmist, vägivaldset käitumist, vaikimist või korduvaid telefonikõnesid, rämpsposti või loomade surnukehade saatmist, au solvamist, seksuaalse häbi tekitamist jne.

Seda stalkerite reguleerimise seadust on muudetud iga kord, kui reguleerimata tegevused on muutunud probleemiks.

2012. aastal Kanagawa maakonnas Zushi linnas toimunud “Zushi stalkerite mõrvajuhtum” oli põhjuseks, miks seadust muudeti 2013. aastal. Sellega lisati reguleerimisele e-kirjade korduv saatmine.

Samuti lisati 2016. aasta seadusemuudatusega, mis tehti pärast “Koganei stalkerite mõrvakatse” toimumist Tokyo Koganei linnas 2016. aastal, reguleerimisele ka Twitteri ja muude sotsiaalmeedia platvormide korduvad postitused ning blogidesse korduvate kommentaaride postitamine ehk internetistalkimine.

Koos sellega muudeti seadust nii, et varem oli vaja ohvri kaebust, kuid nüüd ei ole ohvri kaebust enam vaja.

Kuid isegi pärast neid muudatusi on tehnoloogia arenguga kaasnenud stalkimise viiside muutumine. Näiteks on tekkinud juhtumeid, kus endise partneri auto külge on salaja kinnitatud GPS-seade, et jälgida tema asukohta.

Politsei on selliseid GPS-seadmete kasutamise juhtumeid käsitletud kui “valvamist elukoha või muu koha ümbruses”. Kuid 2020. aasta juulis otsustas Jaapani kõrgeim kohus esmakordselt, et GPS-seadmete kasutamine ei kuulu stalkerite reguleerimise seadusega keelatud “valvamise” alla, mistõttu on selle seadusega GPS-seadmete kasutamise reguleerimine muutunud keeruliseks ja seadusemuudatus on muutunud kiireloomuliseks.

https://monolith.law/reputation/stalker-regulation-law[ja]

Sellekordne muudatus ja “valve”

Jaapani “Stalkerite reguleerimise seaduse” (ストーカー行為等の規制等に関する法律) paragrahv 2 lõige 1 punkt 1 sätestab:

“Stalkerite tegevuse ja muu reguleerimise seadus”
(Definitsioonid) Artikkel 2
Selles seaduses tähendab “jälitamine jne” tegevust, mida tehakse eesmärgiga rahuldada armastustunnet või muud positiivset tunnet teatud isiku suhtes või viha tunnet selle vastu, et neid tundeid ei ole rahuldatud. See hõlmab järgmisi tegevusi, mida tehakse teatud isiku, tema abikaasa, otseste sugulaste või kaaselanike või teiste isikutega, kellega tal on tihedalt seotud sotsiaalne elu:
1. Jälitamine, varitsemine, tee blokeerimine, valve pidamine elukoha, töökoha, kooli või muu tavalise asukoha läheduses (edaspidi “elukoht jne”), elukoha jne pealesurumine või elukoha jne läheduses suvaliselt ringi liikumine.

Küsimuse all oli seekord “valve” tegevuse reguleerimine “elukoha, töökoha, kooli või muu tavalise asukoha läheduses”.

Probleemiks olnud juhtum

Probleemiks olnud juhtum oli see, kus süüdistatav oli umbes 10 kuud, alates 2016. aasta 23. aprillist (Heisei 28) kuni järgmise aasta 23. veebruarini (Heisei 29), paigaldanud salaja GPS-funktsiooniga elektroonilise seadme ohvri (tol ajal 28- või 29-aastane) autole, mida ohver kasutas, rohkem kui 600 korda, näiteks ilusalongi parklas Nagasaki maakonnas Sasebo linnas, ja jälgis ohvri liikumist, jälgides auto asukohta.

See ilusalong oli koht, mida ohver oli varem kasutanud, ja ohver peatus seal enne tööle minemist baaris, kus ta töötas osalise tööajaga, et end valmis seada. Kui ta salongi kasutas, parkis ta oma auto selle parklasse. Lisaks parkis ohver oma auto seal ka siis, kui ta töötas osalise tööajaga teises baaris alates 2016. aasta juunist (Heisei 28) kuni 2017. aasta detsembri lõpuni (Heisei 29) ja isegi pärast seda, kui ta aeg-ajalt seal töötas.

Kuna selle GPS-seadme aku võis kesta kuni 240 tundi pärast umbes 2-tunnist laadimist, käis süüdistatav umbes iga nädal koos sõbraga ilusalongi parklas ja kontrollis, kas auto on seal või mitte. Ta võttis GPS-seadme ohvri auto küljest ettevaatlikult, et ohver teda ei märkaks, laadis seadme oma kodus ja paigaldas selle uuesti ohvri autosse. Ta kordas seda protsessi mitu korda.

Kui süüdistatav eemaldas või paigaldas GPS-seadme, kontrollis tema sõber autos, mida nad kasutasid sündmuskohale jõudmiseks, kas keegi ei tule lähedale või kas politseiauto ei liigu läheduses.

Esimese astme otsus

Esimeses astmes väitis kaitsja, et süüdistatava tegevus ei kuulu “Jaapani jälitustegevuse ja muude seonduvate tegevuste reguleerimise seaduse paragrahv 2 lõige 1 punkt 1” alla, mis käsitleb “valvepidamist elukoha või muu sarnase koha läheduses”. Kuid kohus leidis, et

GPS-seadme paigaldamine autole ja ohvri asukoha positsiooniinfo otsimine on samuti “valvepidamise” tegevuse üks vorme.
Seega, kuigi “valvepidamise” tegevus on seaduse tekstis määratletud kui “elukoha, töökoha, kooli või muu sarnase (kindla isiku) tavalise asukoha läheduses” toimuv tegevus, erineb ohvri igapäevaselt kasutatav auto “elukoha, töökoha, kooli” asukohast liikumise mõttes. Kuid kui GPS-seade on autole paigaldatud, nagu antud juhul, saab kindla isiku asukoha positsiooniinfo igal ajal otsida ja mõista. Seega, niikaua kui auto on kindla isiku igapäevase liikumise vahend, on mõistlik pidada autot “muuks tavaliseks asukohaks”.

Saga piirkondlik kohus, 22. jaanuar 2018 (2018)

Kohus leidis, et süüdistatav oli kuritegeliku tegevuse algataja, kes kaasas kaasosalisi, ja et ta oli umbes 10 kuu jooksul mitmel korral jälginud, mis on jälitustegevus.

Samuti leidis kohus, et ohvrile tekitatud hirmu- ja ebamugavustunnet ei saa eirata. Süüdistatav oli hoolimata varasematest erinevatest süütegudest 2013. aasta oktoobris (2013) varguse eest mõistetud 1,5 aastase vangistuse ja 3-aastase tingimisi karistuse saanud, kuid hakkas sellest hoolimata karistusaja jooksul kuritegusid toime panema, mis näitab selgelt tema suhtumist normide eiramisse. Seetõttu mõisteti talle 6-kuuline vangistus.

Süüdistatav ei nõustunud selle otsusega ja esitas apellatsiooni.

Apellatsioonikohtu otsus

Apellatsioonikohus tunnustas prokuratuuri poolt esitatud “faktide tuvastamise” argumente, kuid jõudis erinevale järeldusele. Esiteks, seoses faktide tuvastamisega, tunnistas kohus, et süüdistatav oli umbes 10 kuu jooksul korduvalt otsinud GPS-seadme asukoha andmeid, saades seeläbi teavet ohvri kodu, töökoha, ilusalongi parkla ja A-piirkonna läheduse ning ohvri poolt külastatud erinevate asukohtade kohta Nagasaki ja Saga maakondades. Seejärel tegi kohus järgmise otsuse “jälgimise” kohta.

“Jälgimine” tähendab üldiselt sihtmärgi liikumise jälgimist visuaalsete ja muude meelte abil. Nagu eespool mainitud, piirab seadus “jälgimise” ohvri elukoha läheduses toimuvatele tegevustele. Seega, selles juhtumis, GPS-seadme paigaldamine autosse ja selle asukoha otsimine, et mõista ohvri liikumist, ei ole “jälgimine” seaduse mõistes, kuna see toimub ohvri tavalise asukoha lähedusest eemal, kasutades mobiiltelefoni, et ühenduda GPS-seadme asukoha andmete pakkumise teenust pakkuvate ettevõtete veebilehtedega.

Fukuoka kõrgema kohtu otsus 21. septembril 2018 (2018)

Seega, GPS-seadme paigaldamine autosse ja selle asukoha otsimine, et mõista ohvri liikumist, ei ole “jälgimine” seaduse mõistes, kuna see toimub ohvri tavalise asukoha lähedusest eemal, kasutades mobiiltelefoni. Seetõttu ei kuulu see tegevus “jälgimise” alla Jaapani “Stalkerite reguleerimise seaduse” mõistes. Apellatsioonikohus tühistas esialgse otsuse ja saatis juhtumi tagasi Saga ringkonnakohtusse.

Prokuratuur ei nõustunud selle otsusega ja esitas kassatsioonkaebuse.

Ülemkohtu otsus

Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile otsustas Ülemkohus,

Jaapani jälitamisvastase seaduse (Stalker Control Law) paragrahv 2 lõige 1 punkt 1, mis reguleerib tegevusi, kus isik, kes tunneb teatud isiku või selle isikuga tihedalt seotud isiku vastu positiivseid tundeid, “valvab nende elukohta, töökohta, kooli või muid tavalisi asukohti (elukoht jne)”, nõuab, et isegi kui kasutatakse seadmeid, peab “valvamine elukoha läheduses” hõlmama teatud isiku liikumise jälgimist konkreetses kohas, nagu “elukoht jne”.

Ülemkohus, 30. juuli 2020 (Gregoriaani kalendri järgi)

Ohvri auto asukoha otsing toimus parkla lähedusest eemal, seega otsustas kohus, et auto asukoha teave, mis liigub parklast eemale, ei ole teave ohvri liikumise kohta parkla läheduses.

Kuna süüdistatava tegevus ei vastanud ülaltoodud nõuetele, ei kvalifitseeru see “valvamiseks elukoha läheduses” ning seega oli kohane säilitada kõrgema kohtu otsus, mis saadeti tagasi esimese astme kohtusse, ja apellatsioonkaebus lükati tagasi.

Stalkerite reguleerimise seaduse kolmas muudatus

Vastuseks sellele Riigikohtu otsusele tekkis vajadus tegeleda GPS-seadmete kasutamise juhtumitega. Seetõttu loodi 2020. aasta oktoobris “Ekspertide arutelu stalkerite tegevuse ja muude reguleerimise küsimuste üle”, mis pärast nelja arutelusessiooni koostas 2021. aasta jaanuaris raporti (ettepaneku) “Stalkerite tegevuse ja muude reguleerimise küsimuste üle”, mis käsitles alguses mainitud nelja punkti. Selle tulemusena võeti 2021. aasta 18. mail kolmas muudatus vastu alamkoja täiskogu istungil.

Muudatusega laiendati “reguleerimisele kuuluvate tegevuste” hulka, sealhulgas “GPS-seadme abil asukohaandmete saamine ilma nõusolekuta”, mis hõlmab:

• Tegevus, mis hõlmab asukohaandmete saamist seadmetest (näiteks GPS-seadmed), mida teine pool omab ilma nende nõusolekuta
• Tegevus, mis hõlmab GPS-seadmete või muude seadmete paigaldamist teise poole omandisse ilma nende nõusolekuta

See tähendab, et reguleerimise alla kuuluvad ka tegevused, mis hõlmavad asukoha tuvastamist GPS-seadme või nutitelefoni rakenduse abil, ning tegevused, mis hõlmavad GPS-seadmete või muude seadmete paigaldamist.

Lisaks laiendati “jälgimise või pealesurumise reguleerimist teise poole praeguse asukoha läheduses” mitte ainult ohvri tavapärastele viibimiskohtadele, nagu elukoht, töökoht või kool, vaid ka kohtadele, kus ohver on külastanud, nagu poed “teise poole praeguse asukoha läheduses”.

Edaspidi on võimalik reguleerida ka juhtumeid, kus “GPS on salaja autole paigaldatud ja selle asukohta jälgitakse”. Mitte ainult seda, vaid ka juhtumeid, kus pealesurumine või jälgimine toimub “teise poole praeguse asukoha läheduses”, tuginedes teabele, mida teine pool on postitanud oma sotsiaalmeedia kontole samal päeval või teabele, mis on avaldatud internetis ürituste kohta, kuuluvad reguleerimise alla.

Kokkuvõte

Selgitasime seekordse muudatuse raames “reguleerimisele kuuluvate tegevuste laiendamist”, sealhulgas “GPS-seadme abil asukohaandmete saamist ilma nõusolekuta” ja “jälgimist või muud tegevust, mis toimub seal, kus teine pool asub”.

Ülejäänud kaks punkti, “dokumentide pidev saatmine hoolimata keeldumisest” ja “keelumääruste ja muude meetoditega seotud sätete väljatöötamine”, selgitame allpool.

https://monolith.law/reputation/stalker-regulatory-law-amendment-letter[ja]

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolise õigusbüroo on IT, eriti interneti ja õiguse mõlemal alal kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Kui stalkimisohvrite olukord süveneb, võib olla oht, et isikuandmed ja alusetud laimud levivad internetis. Sellised kahjud on muutumas suureks probleemiks “Digital tattoo” kujul, meie büroo pakub lahendusi “Digital tattoo” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.