Kui palju saab internetis olevat teavet kasutada? Selgitame interneti autoriõigusi

Kas on lubatud koguda teavet internetist, printida see välja või luua ettevõtte sees koopiaid väljaprinditud materjalist ja neid levitada? Kas on lubatud postitada see teave ettevõtte intraneti või projitseerida see ekraanile, isegi kui seda ei prindita välja?

Selgitame siin internetis oleva teabe kasutamist ja autoriõigusi.

Internetis olev info ja teosed

Internetis olev info on ka “mõtteid või tundeid loovalt väljendav teos, mis kuulub kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda”, nagu on määratletud Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) paragrahvis 2, siis see on teos.

Seega, kui soovite neid andmeid kopeerida või muul viisil kasutada, on vaja autori või lähedase autoriõiguse omaniku luba, välja arvatud juhul, kui see kuulub isikliku kasutamise eesmärgil kopeerimise (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 30) või tsiteerimise (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 32) ja muude õiguste piirangute alla (näiteks isiklik kopeerimine või kasutamine haridusasutustes).

Siiski, isegi uudisteartiklite puhul, ei ole väga lühikesed uudised või surmateated, mis lihtsalt edastavad fakte ja mille väljendus ei erine sõltuvalt autorist, ning mida ei tunnistata teosteks (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 10 lõige 2), või põhiseadus, seadused, haldusorganite välja antud teadaanded, määrused, direktiivid või kohtuotsused (isegi kui need on teosed) ei kuulu kaitse alla (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 13), seega nende info kasutamine ei tekita autoriõiguse seadusega probleeme.

https://monolith.law/corporate/government-office-document-copyright[ja]

Internetis oleva teabe printimine jms

Kui internetis olevale teabele tunnistatakse autoriõiguse olemasolu, siis isegi kui see on mõeldud ainult ringluseks või on mitu lehte, on see printimine, mis on allpool toodud “füüsilise reprodutseerimise” näide, seega on see koopia.

Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 2: Selles seaduses on järgmiste punktide tähendused määratletud järgmiselt.

15. Koopia: mõistetakse füüsilise reprodutseerimise all trükkimise, fotograafia, kopeerimise, salvestamise, filmimise või muu meetodi abil ning järgmiste punktide puhul hõlmab see järgmisi tegevusi.
(jäetakse välja)

Isik, kes ei prindi, kuid postitab teavet ettevõtte sisesesse intranetti, võib olla mitte ainult koopia, vaid ka allpool toodud avalik edastamine (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 2, lõige 1, punkt 7-2), kuna paljud inimesed võivad seda näha.

Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 2: Selles seaduses on järgmiste punktide tähendused määratletud järgmiselt.

7-2 Avalik edastamine: mõistetakse all raadio- või kaabeltelekommunikatsiooni edastamist, mille eesmärk on otsest vastuvõttu avalikkuse poolt (välja arvatud edastamine telekommunikatsiooniseadmete abil, mille ühe osa paigalduskoha asukoht on sama kui teise osa paigalduskoha asukoht (kui sama hoone kuulub kahele või enamale isikule, siis sama isiku omanduses olevas piirkonnas) (välja arvatud programmi autoriõigusega kaitstud teose edastamine).

Lisaks, kui projitseerite internetis oleva teabe ekraanile või kuvate selle suurel monitoril paljude inimeste vaatamiseks, võib see olla projektsioon (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 2, lõige 1, punkt 17) või avalik edastamine (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 23, lõige 2).

Seega, internetis oleva teabe kasutamine võib olla autoriõiguse seaduse alusel koopia, avalik edastamine, projektsioon või avalik edastamine, seega, kui need kasutustegevused ei kuulu autoriõiguse seadusega kehtestatud õiguste piirangute alla, on vaja saada õiguste omaniku nõusolek.

Autoriõiguse omaniku luba

Kui autoriõiguse omanik on lubanud kasutada oma teost, siis autoriõiguse rikkumise probleem ei teki. Vastupidi, kui autoriõiguse omanik on selgelt keelanud oma teose kopeerimise või avaliku edastamise, siis on selge, et ta ei soovi, et tema teost kasutataks ilma autoriõiguse piirangute kohaldamiseta. Seega, printimine või intraneti postitamine ei ole põhimõtteliselt lubatud.

Probleem tekib siis, kui autoriõiguse omaniku selget luba ei ole võimalik saada, kuid on võimalik tunnustada vaikivat luba. Sellisel juhul ei rikuta autoriõigusi ja teose sisu või kasutamise viisi põhjal võib mõnikord tunnustada omaniku vaikivat luba.

Näiteks, kuidas on lood internetis oleva teabe kasutamisega, kui autoriõiguse omanik on postitanud teabe veebisaidile, kuhu igaüks saab tasuta ja vabalt juurdepääsu, ning lubab kõigil sellele veebisaidile juurdepääsejatel vabalt lugeda? Sellisel juhul võib arvata, et autoriõiguse omanik on andnud vaikiva loa printida veebisaidil olevat teavet paberil lugemiseks või projitseerida seda ekraanile või suurele monitorile, kui ta ei ole neid tegevusi keelanud.

Uudisartiklid ja teadusartiklid on samuti lubatud, kui autoriõiguse omanik on postitanud teabe veebisaidile, kuhu igaüks saab tasuta ja vabalt juurdepääsu, ning lubab kõigil sellele veebisaidile juurdepääsejatel vabalt lugeda. Seega, kui autoriõiguse omanik ei ole keelanud veebisaidil oleva teabe printimist paberil lugemiseks või projitseerimist ekraanile, võib arvata, et ta on andnud vaikiva loa.

Kuid isegi kui teavet saab tasuta internetist lugeda, ei ole lubatud printida uudisartikleid või teadusartikleid ja neid müüa, jagada neid ärimaterjalidena väljaspool ettevõtet või projitseerida tasuliseks vaatamiseks internetis olevaid videoid ekraanile. Sellised tegevused ületavad omaniku eeldatava kasutusala ja neid ei peeta vaikiva loa ulatusse kuuluvaks.

Samuti ei ole lubatud printida tasulise või liikmetele mõeldud veebisaidi teavet ja jagada seda koopiate kujul, saata seda ettevõtte sees e-posti teel või teha seda kättesaadavaks suurele hulgale inimestele. Tavaliselt on sellised tegevused kasutuslepinguga keelatud. Isegi kui selget keeldu ei ole, ei peeta vaikivat luba kehtivaks, kui tasulist kasutust kasutatakse tasuta.

Muidugi, kui internetis olev teave on postitatud ilma autoriõiguse omaniku loata, siis selle postitamine ise rikub autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, seega ei saa eeldada, et selle teabe kasutamine on vaikivalt lubatud, ja see rikub autoriõigusi.

Interneti foorumite postituste ja üleslaaditud videote-piltide sekundaarne kasutamine

Veebisaidi haldajatel või kolmandatel isikutel, kes soovivad foorumite postitusi või üleslaaditud videoid ja pilte sekundaarselt kasutada, on vaja õiguste omaniku nõusolekut.

Interneti foorumisse postitamise või piltide ja videote üleslaadimise fakt ei tähenda, et oleks antud luba postituste või üleslaaditud piltide ja videote sekundaarseks kasutamiseks. Samuti ei saa eeldada, et postitamise teel on autoriõigused loobutud.

Kuid kui foorumites, kuhu postitused või pildid ja videod on üles laaditud, on määratletud ettevõtja poolt sekundaarse kasutamise kasutustingimused ja neil tingimustel on siduv jõud, võib eeldada, et on olemas luba sekundaarseks kasutamiseks.

Sekundaarne kasutamine ja autoriõigus

Teose olemuse hindamise osas ei ole postitatud piltide ja videote teose olemuse osas erilisi probleeme, seega on loata kopeerimine autoriõiguse rikkumine.

Teiselt poolt, interneti foorumite postituste puhul võib “loomingulisuse” hindamine olla probleem. Minevikus on olnud vaidlusi foorumi haldaja poolt postituste kasutamise üle.

Hotelli kasutajatele hotelli valimisel abiks oleva, hotelli ja turismi kohta käivate küsimuste ja lugejate vastuste avaldamise eesmärgil loodud “Hotelli Junkies” nimega kodulehe haldaja ja kirjastaja olid kostjad. Hagejaks olid 11 kodulehe postitajat, kes nõudsid postituste osade kopeerimise (ümbertrükkimise), raamatu loomise, avaldamise, müügi ja levitamise eest hüvitist ja kahjutasu.

Kostjaks olev haldaja väitis, et interneti foorumisse postitamine on enamasti tasuta ja suurem osa sisust on selline. Lisaks väitis ta, et autoriõigus, mida autoriõigusseadus ette näeb, on süsteem, kus looja väidab avalikult, et see on tema loodud arvamusavaldus, ja väidab õigusi ning võtab vastutuse laiale avalikkusele, ja see ei sobi internetis anonüümsete kommentaaridega.

Esimese astme kohtus hagejate võidu järel apellatsioonikohtus leidis kohus, et autoriõiguse kaitseala piiramine oleks ebapiisav väljenduse kaitseks, ja seega,

loomingulisuse nõue, mis on vajalik teose olemuse tunnustamiseks, ei tohiks olla rangelt tõlgendatav, vaid pigem peaks olema piisav, kui väljendaja isiksus on mingil moel ilmnenud, ja konkreetse teose olemuse hindamisel, välja arvatud juhul, kui on selge, et loomingulisust pole, nagu tervitused, mis on määratud fraasidega, peaks olema sobiv otsustada teose olemuse tunnustamise suunas.

Tokyo High Court judgment of October 29, 2002 (Tokyo Kõrgema Kohtu otsus 29. oktoobril 2002 (Gregooriuse kalendri järgi))

Ja ta tunnustas teose olemust laiemalt, sealhulgas esimese astme kohtus, kus “tekst on suhteliselt lühike ja loomingulise väljenduse võimalused on piiratud”. Anonüümsuse osas märkis ta, et see ei takista teose olemuse tunnustamist, kuna see kehtib ka teiste väljendusvormide kohta, mitte ainult interneti postituste kohta.

Foorumite postituste ja postitussaitide postitatud piltide ja videote puhul, kui on ette nähtud foorumisse postitatud postituste sekundaarse kasutamise tingimused, võib eeldada, et saidi haldaja ja kasutaja on mõlemad objektiivselt nõusoleku sisuga seotud ja kui saidi haldaja ja kasutaja vahel on sõlmitud sekundaarse kasutamise leping, võib postitusi, üleslaaditud videoid ja pilte kasutada vastavalt sekundaarse kasutamise tingimustele.

https://monolith.law/corporate/copyright-various-texts[ja]

Kokkuvõte

Internetis oleva teabe kasutamisel tuleb olla ettevaatlik.

Kirjutamise, postitatud piltide ja videote kasutamine ei riku autoriõigusi, kui neil ei tunnistata autoriõiguse omadusi, kuid seda tõlgendatakse laialdaselt ja leebelt. Lisaks sellele, kuigi postitused ja piltide või videote postitamine foorumitesse toimub sageli anonüümselt, näiteks kasutajanime all, tuleb märkida, et anonüümsus ei tähenda, et autoriõiguse omadused on eitatud.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolis õigusbüroo on IT, eriti interneti ja õiguse mõlemal küljel kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on intellektuaalomandi õigused, eriti autoriõigused, saanud palju tähelepanu ja seadusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi, mis on seotud intellektuaalomandiga. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.

https://monolith.law/practices/corporate[ja]