Kas retweetimine võib samuti olla au teotamine? Kolm olulist aspekti, millele tähelepanu pöörata X-i (endise Twitteri) platvormil toimuva au teotamise puhul

X (endine Twitter) on mugav sotsiaalmeediaplatvorm, mida paljud kasutajad saavad anonüümselt kasutada, kuid selle vale kasutamine võib viia laimusüüdistuseni. Millistes olukordades võib aga laim tekkida?

Siin selgitame laimu võimalikkust kolmes X (endine Twitter) kasutusstsenaariumis: “postitused”, “retweet’id” ja “DM-id” (otse-sõnumid).

Mis on au teotamine?

Karistusseadustikus on au teotamine sätestatud järgmiselt:

Karistusseadustiku § 230 lõige 1

Isik, kes avalikult esitab fakte ja sellega teotab teise isiku au, karistatakse sõltumata faktide olemasolust kuni kolmeaastase vangistuse või arestiga või kuni 500 000 jeeni (Japanese yen) suuruse rahatrahviga.

Seega, au teotamine on toime pandud, kui isik “avalikult” “esitab fakte” ja “teotab kellegi au”.

“Avalikult” tähendab “määramata suurele hulgale inimestele”, kuid see “määramata suur hulk” võib tähendada kas “määramata” või “suur hulk” inimesi, piisab, kui üks neist tingimustest on täidetud. Internetis avaldatud väljendusi peetakse põhimõtteliselt “avalikuks”.

Õiguskeele kasutuses on sõnad “fakt” ja “tõde” selgelt erineva tähendusega. Au teotamise toimepanemiseks peab väljendu sisu olema “fakt”, mis tähendab “konkreetset asjaolu” ja mida saab “tõendite abil tõe ja vale osas kontrollida”.

“Au” tähendab inimese iseloomu, vooruslikkust, kuulsust, usaldusväärsust ja muid isiklikke väärtusi, mida ühiskond objektiivselt hindab, ning selle ühiskondliku hinnangu alandamine on au teotamine.

Seotud artikkel: Mis on au teotamiseks vajalik ühiskondliku hinnangu langus? Advokaat selgitab[ja]

X (endine Twitter) “postitused” ja au teotamine

Au teotamise juhtumina X (endine Twitter) keskkonnas vaatleme näiteks juhtumit, kus hageja, kes on a osaühingu tegevjuht, nõudis kahjutasu selle eest, et kostja, kes oli a osaühingus ajutiselt osalise tööajaga töötaja, rikkus oma X (endine Twitter) ja Ameba blogis tehtud postitustega hageja auõigusi.

Kostja väitis oma postitustes, et hageja juhitud a osaühing tegeleb tehingutega vägivallaorganisatsioonidega ning et hageja ja tema tütar on tihedalt seotud vägivallaorganisatsioonidega. Samuti väitis kostja, et hageja kasutab ettevõtte varasid, et osta rolle oma tütrest näitlejale, ning et hageja on seotud inimkaubanduse, rahapesu ja mõrvaga või nendega võrreldavate kuritegudega. Kohus leidis, et need artiklid jätavad lugejale mulje, nagu oleksid kõik esitatud faktid tõesed, ning seetõttu alandavad need hageja sotsiaalset väärtust.

Kohus otsustas, et ei ole piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid neid fakte kui tõeseid. Otsuse põhjendusena tõi kohus välja, et kostja esitatud tõendid koosnesid peamiselt internetis leiduvatest teistest postitustest ja ajakirjandusartiklitest, mis pärast põhjalikku uurimist osutusid enamasti lihtsalt meelelahutusmaailma kuulujuttudeks. Lisaks oli paljude artiklite allikas teadmata või polnud selge, milline on nende seos hagejaga, mistõttu ei saanud neid fakte tõestena aktsepteerida. Samuti leidis kohus, et kostjal ei olnud piisavalt usaldusväärseid materjale ega alust uskuda, et esitatud faktid on tõesed, ning mõistis kostjalt välja au teotamise eest 1 miljon jeeni suuruse valuraha ja 100 tuhat jeeni advokaaditasusid, kokku 1,1 miljonit jeeni. (Tokyo ringkonnakohtu otsus, 12. september 2019 (2019)).

See on tüüpiline näide au teotamise juhtumist, mis on seotud X (endine Twitter) postitustega.

X (endine Twitter) ja “retweetimine” kui au teotamine

X-is (endine Twitter) võivad kasutajad mitte ainult postitada oma sõnavõtte, vaid ka teiste kasutajate postitusi (algseid säutse) tsiteerida, tehes seda postituse vormis (retweetimine).

Viide: X teenuse kasutustingimused

Retweetimisel on võimalik kas edastada algne säuts ilma lisakommentaarita teise kasutaja nime all (lihtne retweet) või lisada oma kommentaar ja edastada see oma nime all (tsiteeriv retweet). On olnud juhtumeid, kus X-is (endine Twitter) tehtud lihtne retweet on kvalifitseeritud au teotamisena ja isik, kes on teinud lihtsa retweeti, teisisõnu isik, kes on ainult retweetinud, on leitud süüdi au teotamises.

Lihtne retweet ja au teotamine

Kohtualuseks on ajakirjanik, kellel on üle 180 tuhande jälgija, ja hagejaks on isik, kes on varasemalt olnud Osaka linnapea ja prefektuuri kuberner. Kohtualune leidis X (endine Twitter) pealt artikli, milles öeldi: “Kas oled unustanud, kuidas sa 30ndates eluaastates olles Osaka prefektuuri kuberneriks saades ülbitsesid oluliselt vanemate juhtidega ja viisid nad enesetapuni? Häbene!” ning tegi sellele X (endine Twitter) peal lihtsa retweet’i.

Endine kuberner ja linnapea, kes on hageja, väidab, et see postitus jätab lugejatele mulje, nagu oleks hageja oma positsiooni ära kasutades teisi inimesi nii kaugele viinud, et nad on sooritanud enesetapu, mis on tugeva mõjuga töökiusamine. Seetõttu väidab hageja, et see kujutab endast tema au teotamist ning on esitanud kohtualusele, kes tegi X (endine Twitter) peal retweet’i, nõude hüvitada kahju, mis tuleneb ebaseaduslikust teost.

Lihtsate retweet’ide osas esitatud mõlema poole väited

Lihtsate retweet’ide osas väitis hageja, et kuigi käesolevas postituses on kasutatud originaaltweet’i tsiteeriva retweet’i vormi, tuleks retweet’i, mis postitatakse sellisena oma kontole, käsitleda samaväärselt isikliku avaldusena ja seega vaieldamatult kostja avaldustegevusena.

Seepeale kostja väitis, et retweet’i funktsioon hõlmab lisaks isiklike arvamuste avaldamisele ka kolmandate isikute postituste (originaaltweet’ide) tutvustamist ja levitamist. Levitamise eesmärk võib olla erinev: mõnikord näitab see nõustumist originaaltweet’i sisuga, teinekord tutvustatakse seda just kriitilise suhtumise tõttu. Kostja sõnul piirdus ta käesoleva originaaltweet’i lihtsalt retweet’imisega informatsiooni jagamise eesmärgil, mistõttu tuleks käesolevat postitust pidada originaaltweet’i postitaja avalduseks, mitte automaatselt kostja postituseks (avalduseks) ja seega ei saa kostjat pidada käesoleva postituse tegevussubjektiks.

Kohtuotsus: Lihtne retweet on toetuse avaldus

Kohus on otsustanud, et lihtne retweet on väljendusakt, mis näitab nõustumist algse säutsu sisuga. Selle otsuse aluseks on asjaolu, et kui keegi retweetib algset säutsu kriitika levitamise eesmärgil või sooviga tekitada diskussiooni, on ebatõenäoline, et ta teeb seda ilma igasuguse kommentaarita. Tavaliselt lisatakse kriitiline või neutraalne kommentaar, et selgitada, et retweetija seisukoht erineb algse säutsu postitaja omast. Seega on lihtne retweet mõistetav kui väljendusakt, mis näitab retweetija enda sõnavõttu või arvamust, ja retweetija peaks vastutama postituse sisu eest kui selle teo toimepanija.

Lisaks leidis kohus, et antud juhtumi lihtne retweet sisaldas väljendit “ajendas enesetapule”, mis on postituse keskne osa. See on väide, mille tõesust on võimalik tõendite abil kindlaks teha, ja see puudutab konkreetset asjaolu teise isiku kohta. Seega väidab postitus, et hageja, kes oli tol ajal Osaka prefektuuri kuberner, rääkis üleolevalt Osaka prefektuuri kõrgematele ametnikele ja ajendas üht neist enesetapule. Kohus leidis, et tavaline lugeja võib selle fakti põhjal järeldada, et hageja on isik, kes on oma alluvaid enesetapule ajavate võimuvõtete kasutaja. Kohus leidis, et sellist fakti ei eksisteeri ja et postitus alandas hageja sotsiaalset mainet, tunnistades seda laimavaks. Kohus mõistis hagejale moraalse kahju hüvitiseks 300 000 jeeni ja advokaaditasudeks 30 000 jeeni, kokku 330 000 jeeni kahjutasu, mille peab maksma kostja (Osaka ringkonnakohtu 2019. aasta 12. septembri otsus).

Kostja kaebas otsuse edasi, kuid Osaka kõrgem kohus jättis apellatsiooni rahuldamata (Osaka kõrgema kohtu 2020. aasta 23. juuni otsus).

DM (Direct Message) ei kvalifitseeru “avalikuks”

X (endine Twitter) pakub võimalust saata “DM” ehk Direct Message’i. DM on funktsioon, mis võimaldab saata sõnumeid ainult kindlale adressaadile, sarnaselt e-kirjaga, ja kui DM on saadetud, siis selle sisu ei avalikustata ja seda saab lugeda ainult sõnumi saaja.

X (endine Twitter) kuvab kirjaikooni, millele vajutades saab avada vestlusakna ja saata DM-i valitud adressaadile. On võimalik seadistada, et DM-e ei saa vastu võtta inimestelt, keda ei jälgita, või vastupidi, et kõik DM-id on vastuvõetavad. Jälgitavate inimeste saadetud DM-id jõuavad aga põhimõtteliselt alati kohale.

Kui DM-i kaudu saadetakse pidevalt sõnumeid nagu “jäle” või “mine sure”, tehakse laimu, seksuaalset ahistamist või ähvardusi, võib see inimese nurka suruda ja halvimal juhul põhjustada isegi närvihaiguse. Kas selliste DM-ide puhul on võimalik rääkida õiguste rikkumisest?

Kahjuks, kui Twitteri DM-i kaudu tehakse alusetuid laimavaid väiteid, ei ole võimalik esitada süüdistust au teotamises. Nagu varem selgitatud, on au teotamine tuvastatav, kui “avalikult” esitatakse “fakte” ja “kahjustatakse kellegi au”, kuid kuna DM-i saab lugeda ainult selle saaja, siis see ei kvalifitseeru “avalikuks”.

Muidugi on võimalik, et kvalifitseeruvad ähvardamise, väljapressimise, röövimise või jälitamise vastase seaduse rikkumised, ja tegelikult on DM-tegevust kriminaalasjana selliste süüdistustega kohtulikult arutatud, kuid au teotamist ei saa nõuda.

Seotud artikkel: Laim ja ähvardamine internetis[ja]

Kokkuvõte: Sotsiaalmeedias leviva laimu ja herilasega konsulteerige advokaadiga

Ka lihtsa retweet’i puhul nõuab X (endine Twitter) postituste tegemine ettevaatlikkust. Kui X (endine Twitter) postitusi tehakse sellise kaalutlusega, võib öelda, et X (endine Twitter) omadused tulevad esile, luues vaba ja kahepoolse suhtluse ruumi. Sotsiaalmeedias levivat laimu ja herilast ei tohiks jätta tähelepanuta, kuna see võib põhjustada suurt kahju. Konsulteerige kindlasti spetsialistiga.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas kõrge erialase pädevusega õigusbüroo. Viimasel ajal võib internetis leviv mainekahjustus ja laim tekitada tõsiseid kahjusid, kui neid eirata. Meie büroo pakub lahendusi mainekahjustuse ja internetis leviva pahameele vastu võitlemiseks. Allpool olevas artiklis on toodud üksikasjalikum teave.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Mainekahjustuse vastased meetmed[ja]