Kas pildi loata üleslaadimine ja selle repostimine (retweetimine) on autoriõiguse rikkumine?

Sotsiaalmeedia on saanud oluliseks infoedastusvahendiks mitte ainult üksikisikute, vaid ka ettevõtete jaoks. Kuigi atraktiivsete piltide kasutamine kommunikatsioonis võib olla avalike suhete ja müügiedendustegevuste jaoks tõhus, võib kolmandate osapoolte autoriõigusega kaitstud materjalide loata kasutamine kaasa tuua ettevõtte jaoks tahtmatu autoriõiguste rikkumise riski. Eriti võib töötajate poolt tehtud muretud retweet’id ja jagamised põhjustada olukordi, mis kahjustavad kogu ettevõtte mainet.

Käesolevas artiklis käsitleme olulist küsimust: “Kui ettevõte levitab loata postitatud pilte, kas see võib kaasa tuua autoriõiguste rikkumise süüdistuse?” Selgitame seda reaalsete näidete ja kohtupraktika abil.

Sotsiaalmeedia leviku ja autoriõiguste suhe Jaapanis

Sotsiaalmeedia on kaasaegses kiiresti leviva informatsiooni ajastul oluline suhtlusvahend nii eraisikutele kui ettevõtetele. Kuid selle leviku kiiruse tõttu tekivad sageli ka autoriõigusega seotud probleemid. Eriti sageli puudutab see pilte ja videoid, mille kopeerimine ja jagamine on lihtne, mistõttu levivad need tihti autori tahtest sõltumatult.

Jaapani autoriõiguse seadus (Japanese Copyright Law) annab autoritele loodud teoste eest mitmesuguseid õigusi ja keelab nende õiguste rikkumise. Oluline on mõista, et autoriõiguse rikkumine võib toimuda mitte ainult tahtlikult, vaid ka hooletusest või teadmatusest.

Mis on sotsiaalmeedias levitamise tegevuse õiguslikud aspektid? Tüüpilisteks näideteks on “reprodutseerimisõigus” ja “avaliku esitamise õigus”.

Reprodutseerimisõigus on õigus kopeerida või välja printida autoriõigusega kaitstud teoseid. Kui kasutate retweetimise või jagamise funktsiooni, et kuvada pilt oma kontol, luuakse see ajutiselt teie seadme vahemällu, mis võib rikkuda reprodutseerimisõigust.

Avaliku esitamise õigus on õigus saata või muuta autoriõigusega kaitstud teosed interneti või muu sidevõrgu kaudu avalikkusele kättesaadavaks. Kui teete pildi oma jälgijatele või laiemale avalikkusele nähtavaks retweetimise või jagamise teel, võib see puudutada avaliku esitamise õigust.

Seotud artikkel: Nõusolekuta fotode avaldamise ja autoriõiguse suhe[ja]

Twitteri (nüüdseks X) säutsude ja nende retweetimise juhtum Jaapanis

Internetis ja sotsiaalmeedias autoriõigustega kaitstud teoste loata üleslaadimine rikub autoriõiguse seadust. Kuidas on aga lood piltidega varustatud säutsude retweetimisega, mis on üles laaditud ilma loata?

On olemas Jaapani Ülemkohtu otsus, mis käsitleb võimalikku autoriõiguste rikkumist ka siis, kui retweetitakse teiste kasutajate piltidega säutse vastavalt Twitteri (nüüd X) kasutustingimustele.

Käesolevas juhtumis oli hagejaks professionaalne fotograaf. Hageja oli lisanud oma veebilehel avaldatud maikellukese foto nurka märke “Ⓒ (autori nimi)” ja teisi sarnaseid tähistusi. Kui see maikellukese foto laaditi üles ilma loata, esitas hageja nõude kasutajaandmete avalikustamiseks Twitterile, mis tol ajal opereeris Jaapanis Twitter Japan Inc. ja peakontorina Twitter Inc. all (edaspidi viidatakse ettevõtetele nende tolleaegsete nimedega).

Tundmatu kasutaja A laadis hageja loata üles mainitud foto oma profiilipildiks. Selle tulemusena salvestati ja kuvati foto automaatselt Twitteri profiilipildi failide salvestamise URL-il ning A ajajoonel hakkas kuvama mainitud fotot.

Tundmatu kasutaja B säutsus hageja loata foto, mis sisaldas mainitud fotot. Selle tulemusena salvestati ja kuvati foto automaatselt Twitteri säutsu pildifailide salvestamise URL-il ning B säutsu kuvava URL-i ja B ajajoonel hakkas kuvama mainitud fotot.

Tundmatud kasutajad CDE retweetisid B säutsu, mille tulemusena kuvati mainitud foto CDE igaühe ajajoonel.

Hageja väitis, et A ja B kontodel kuvatud foto rikkus avaliku esitamise õigust (autoriõiguse seaduse § 23 lõige 1). Profiilipildiks seadmise tegevus ja loata pildi säutsumine tunnistati avaliku esitamise õiguse rikkumiseks ka Twitteri poolelt. Vaidluse keskmes oli CDE poolt tehtud retweetimise tegevus. Vaidlustati, kas retweetimise tulemusena kuvatud foto rikkus hageja autoriõigusi või mitte.

Seotud artikkel: Fotode postitamisel tekkiv autoriõigus ja autorlus[ja]

Hageja ja kostja väited

Hageja väitis, et on rikutud:

• avaliku edastamise õigust
• identiteedi säilitamise õigust
• nime kuvamise õigust
• au ja maine säilitamise õigust

Vaatame neid igaüht eraldi.

Hageja väitis, et autoriõiguste rikkumine toimub mitte ainult piltidega tweetide postitajate, vaid ka nende retweetijate poolt, kuna “retweetimine kuvab loata kopeeritud piltidega tweete ajajoonel, rikkudes avaliku edastamise õigust ja teisi õigusi”.

Lisaks väitis hageja, et Twitteri kasutajaliidese tõttu, kui piltidega tweete retweetitakse ja need ajajoonel kuvatakse, toimub automaatne kärpimine (nn “inline link”), mis rikub identiteedi säilitamise õigust (autoriõiguse seaduse artikkel 20, lõige 1). Identiteedi säilitamise õigus tähendab õigust, et keegi ei tohi ilma loata muuta teie loomingu sisu või pealkirja.

Veelgi enam, kärpimise tõttu muutub autori nimi tuvastamatuks, mis rikub nime kuvamise õigust.

Hageja väitis ka, et retweetimise teel jääb vaatajatele mulje, nagu oleks hageja foto “madalaväärtuslik teos, mida võib loata kasutada”, mis rikub au ja maine säilitamise õigust (autoriõiguse seaduse artikkel 113, lõige 6).

Sellele vastates väitis Twitter, et retweetijad ei edasta ise pildi (foto) andmeid, vaid edastavad seotud andmeid, mis ei ole fotoga seotud, seega ei riku see avaliku edastamise õigust.

Lisaks lükkas Twitter tagasi hageja väite, et automaatne kärpimine rikub autori isiksuse õigusi, järgmiselt:

• Twitteri kasutajaliidese tõttu toimub kärpimine internetikasutaja arvutis, seega on kärpimise toimepanija internetikasutaja, mitte retweetija, ja seetõttu ei saa retweetija suhtes kohaldada identiteedi säilitamise ega nime kuvamise õiguse rikkumist.
• Kärpimine toimub Twitteri süsteemis automaatselt ja mehaaniliselt, et kuvada mitu fotot piiratud ekraanipinnal loomulikult ja ilma sunduseta, seega on see “paratamatu” (autoriõiguse seaduse artikkel 20, lõige 2, punkt 4) muudatus ja identiteedi säilitamise õiguse rikkumist ei toimu.
• Postituse retweetimine ei too kaasa hageja objektiivse au ja maine langust, seega ei ole au ja maine säilitamise õigus asjakohane.

Seotud artikkel: Mis on autori isiksuse õigused ja au või maine kaitse?[ja]

Tokyo Ringkonnakohtu otsus: ei rahuldanud hageja nõuet

Esimese astme Tokyo Ringkonnakohus hindas CDE poolt tehtud retweet’i järgmiselt:

• Retweet’i tegemisega seati automaatselt sisse inline-link, mis ühendas sama ajajoonel oleva URL-i lingitud URL-iga, mille tulemusena saadeti kasutaja arvutisse või muusse seadmesse otse pildifaili andmed.
• Kuna ühegi URL-i kaudu ei saadetud edasi mingit turuinfot ja samuti ei toimunud kasutaja seadmesse sellise info saatmist, siis ei kujutanud antud retweet’i tegu endast nimetatud andmete saatmist ega muutnud neid saatmiseks kättesaadavaks.

Sellest lähtuvalt otsustas kohus, et tegemist ei ole avaliku edastamisega. Samuti ei toimunud retweet’i mehhanismi tõttu pildifaili muutmist, mistõttu ei olnud tegemist autori moraalse õiguse rikkumisega, ega saanud rääkida ka autori nime õiguse rikkumisest, kuna retweet’ijad ei pakkunud ega esitanud avalikkusele nimetatud fotot.

Hageja väitis, et retweet’i tegemisega seotud turuinfo URL-ilt kliendi arvutisse saadetud fotofaili pildi automaatne edastamine kujutab endast avalikku edastamist ja retweet’ijaid tuleks pidada selle toimingu subjektideks, mistõttu retweet’i tegu on avaliku edastamise õiguse rikkumine.

Kuid kuna fotofaili pildi üleslaadimine Twitteri serverisse ja selle avalikuks edastamiseks kättesaadavaks tegemine oli B poolt tehtud, siis tuleks edastamise subjektina näha teda ning seetõttu määras kohus A ja B kohta väljastada saatja informatsiooni, kuid ei rahuldanud CDE-le vastava e-posti aadressi avalikustamist (Tokyo Ringkonnakohtu otsus 2016. aasta (Heisei 28) 15. septembril).

Hageja ei olnud otsusega rahul ja esitas apellatsiooni.

Jaapani Intellektuaalomandi Kõrgema Kohtu otsus: tunnistab hageja nõude osaliselt

Teise astme kohtuna ei pidanud Jaapani Intellektuaalomandi Kõrgem Kohus võimalikuks lugeda CDE poolt avaliku edastamise õiguse rikkumist, kuna automaatse avaliku edastamise subjektiks ei saa olla käesoleva juhtumi retweetijad ning käesoleva retweetimise tegevus ei hõlbustanud automaatse avaliku edastamise tegevust ennast. Seetõttu ei saanud retweetijaid tunnistada ka abistajateks.

Lisaks ei tunnustanud kohus autoriõiguse rikkumist, kuna retweetimise käigus edastati ainult andmeid, mitte ei tehtud koopiat autoriõigusega kaitstud fotost. Kuna avaliku edastamise õiguse rikkumist ei tuvastatud, siis ei olnud alust ka abistamise tunnustamiseks, jõudes esimese astme kohtu sarnasele järeldusele.

Teisalt vaagis kohus autori isiksusõiguste rikkumist. Identiteedi säilitamise õiguse osas leidis kohus, et kõnealune pilt on loominguline väljendus mõtetest või tunnetest ning kuulub kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda, mistõttu on see autoriõiguse seaduse mõistes autoriõigusega kaitstud teos. Kuid kuna CDE konto kuvamisel muutus pildi asukoht ja suurus retweetimise tulemusena, siis tunnistati, et retweetijad muutsid pilti ning see kujutas endast identiteedi säilitamise õiguse rikkumist. Samuti, kuna retweetimise käigus jäi professionaalse fotograafi, apellandi nimi kuvamata, siis tunnustati, et retweetijad rikkusid apellandi õigust oma nime teose avalikul esitamisel või näitamisel kuvada.

Jaapani Intellektuaalomandi Kõrgem Kohus lükkas tagasi kostjate väite, et retweetimisega kaasnenud muudatused kuuluvad autoriõiguse seaduse paragrahvi 20 lõike 4 “vältimatute” muudatuste alla, kuna retweetimine hõlmas apellandi loata tehtud pildifaili sisaldava säutsu retweetimist kontolt 2, mistõttu ei saa selliseid muudatusi pidada “vältimatuteks”.

Au ja maine säilitamise õiguse rikkumist ei tunnistatud. Põhjuseks toodi, et pelgalt asjaolu, et pilt kuvati koos Sanrio või Disney tegelastega, ei anna alust järeldada, et tegemist on “madalaväärtusliku teosega”, mida võib ilma loata kasutada või mis on “odav”.

Selle tulemusena määrati Twitteri ettevõttele kohustus avaldada mitte ainult kontode A ja B omanike, vaid ka konto CDE omanike e-posti aadressid (Jaapani Intellektuaalomandi Kõrgem Kohus, Heisei (2018) 30. aasta 25. aprill).

Twitteri ettevõte ei nõustunud selle otsusega ja esitas kassatsioonkaebuse, mis võeti menetlusse, seega ootab ees Jaapani Ülemkohtu otsus.

Jaapani Ülemkohtu otsus: tunnustab autori nime kuvamise õiguse rikkumist

Jaapani Ülemkohus otsustas, et isikupära kaitse õiguse rikkumise küsimuse jättis see kaebuse vastuvõtmisel kõrvale ja keskendus üksnes autori nime kuvamise õiguse rikkumisele.

Twitteri poolel väideti kaebuse põhjendusena, et kõnealused retweetijad ei kasutanud iga retweetiga autoriõigusega kaitstud teost, seega ei toimunud autoriõiguse seaduse artikli 19 lõike 1 kohaselt “teose avalikkusele esitamist või näitamist”. Lisaks võivad kõnealuste veebilehtede kasutajad iga retweetitud artikli sees olevatel kuvatavatel piltidel klõpsates näha algset pilti, millel on autori nime kuvamise osa, seega võib öelda, et retweetijad kuvavad autori nime “vastavalt juba autori poolt näidatud viisile” (sama paragrahvi lõige 2). Seetõttu väitsid nad, et esimese astme kohtu otsus, mis tunnustas autori nime kuvamise õiguse rikkumist iga retweeti puhul, sisaldab autoriõiguse seaduse tõlgendamise ja rakendamise viga.

Sellele vastates tunnustas Ülemkohus autori nime kuvamise õiguse rikkumist ja jättis kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjendusena tõi kohus välja kaks punkti:

• Kuigi kuvatavatel piltidel klõpsates võib näha algset pilti, millel on autori nime kuvamise osa, piirdub see asjaoluga, et autori nime kuvamise osa asub veebilehel, mis on eraldiseisev kuvatavate piltidega leheküljest.
• Kasutajad, kes külastavad veebilehte, ei näe autori nime, kui nad ei klõpsa kuvatavatel piltidel, ning pole märke, mis viitaksid, et kasutajad tavaliselt klõpsavad neid pilte.

Seega järeldas Ülemkohus, et pelgalt asjaolu, et kuvatavatel piltidel klõpsates võib näha algset pilti, millel on autori nime kuvamise osa, ei tähenda, et retweetijad oleksid autori nime kuvanud.

Nii sai intellektuaalomandi kõrgkohtu otsus lõplikuks, et retweetimine võib rikkuda autori isiksusõigusi ja Twitteri kasutamise reeglite kohaselt teiste isikute piltidega tweetide retweetimisel võib tekkida olukord, kus avalikustatakse saatja informatsioon (Jaapani Ülemkohtu otsus, Reiwa 2. aasta (2020) 21. juuli[ja]).

Kuigi Ülemkohus jättis isikupära kaitse õiguse kaebuse põhjendustest kõrvale ja keskendus ainult autori nime kuvamise õigusele, võib autori nime kuvamise õiguse rikkumise tunnustamine viia õiguste rikkumise tunnustamiseni, mistõttu võib-olla ei pidanud kohus isikupära kaitse õiguse küsimust oluliseks.

Siiski, intellektuaalomandi kõrgkohus oli otsustanud, et “pildi kärpimine rikub isikupära kaitse õigust”, ja Ülemkohus ei lükanud seda otsust ümber. Ülemkohtu poolt väljendatud autori nime kuvamise õiguse põhimõtted võivad kehtida ka isikupära kaitse õigusele.

Kokkuvõte: Sotsiaalmeedias autoriõiguste rikkumise korral konsulteerige advokaadiga

Käesolevas artiklis oleme selgitanud sotsiaalmeedias piltide loata levitamise ja autoriõiguste rikkumise riske. Eriti oluline on Jaapani Ülemkohtu (Reiwa 2 (2020)) 21. juuli otsus, mis toob selgelt välja, et retweet’imine võib teatud juhtudel kujutada endast autoriõiguste rikkumist, mistõttu tuleb olla ettevaatlik hooletu informatsiooni levitamisega.

Autõriõiguse seadus on keeruline ja otsused võivad erinevate juhtumite puhul erineda. “Ma ei teadnud” ei pruugi alati vastutusest vabastada. Kui tunnete muret, et teie ettevõtte sotsiaalmeedia kasutamine võib rikkuda autoriõigusi või kui olete juba autoriõiguste rikkumisega seotud probleemi sattunud, soovitame teil viivitamatult pöörduda advokaadi poole.

Seotud artikkel: Kas Twitteri ekraanipiltide kasutamine rikub autoriõigusi? Reiwa 5 (2023) aasta otsuse selgitus[ja]

Monolit Õigusbüroo poolt pakutavad lahendused

Monolit Õigusbüroo on õigusteenuste firma, mis omab rikkalikke kogemusi IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas. Viimasel ajal on internetis toimuvate autoriõiguste rikkumiste osas suurenenud tähelepanu. Meie büroo pakub kogenud advokaatide juhitud spetsialiseeritud meeskondade poolt väljatöötatud strateegiaid. Palun vaadake allpool olevat artiklit, et saada rohkem teavet.

Monolit Õigusbüroo teenindusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused[ja]