MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

General Corporate

Provideri vastutuse piiramise seadus muutub “Teabe levitamise platvormidele reageerimise seaduseks (TeabePlat seadus)” – selgitame muudatuste põhipunkte

General Corporate

Provideri vastutuse piiramise seadus muutub “Teabe levitamise platvormidele reageerimise seaduseks (TeabePlat seadus)” – selgitame muudatuste põhipunkte

Internetis leviv laim ja ründamine on muutunud tõsiseks probleemiks, mis ei puuduta enam ainult kuulsusi, vaid ka mõjutajaid ja isegi tavalisi inimesi, kes võivad kokku puutuda isikuandmete avalikustamise ja laimamisega, mis on kujunenud suureks ühiskondlikuks probleemiks.

Teisalt ei ole süsteem, mis võimaldaks ohvritel nõuda solvavate postituste eemaldamist, veel piisavalt välja kujunenud, hoolimata sellest, et nõudlus sellise süsteemi järele on suur. Sellele reageerides on tehtud muudatusi, mis nõuavad ettevõtjatelt kiiremat ja läbipaistvamat reageerimist laimule.

Siin selgitame üksikasjalikult Jaapani Provider Responsibility Limitation Law (teenuseosutaja vastutuse piiramise seaduse) muudatusi, mis kiideti heaks ja kuulutati välja Reiwa 6. aastal (2024).

Provideri vastutuse piiramise seaduse väljakutsed

Läbimõeldud kaitsemeetmete ja ohvrite kiire abistamise eesmärgil kehtestati varasemalt “Provideri vastutuse piiramise seadus” (ametlik nimetus: Teatud elektroonilise side teenuse osutajate kahjuhüvitise vastutuse piiramine ja saatja informatsiooni avalikustamise seadus), kuid Reiwa 6. aastal (2024) mais avaldati uus seadus. See on “Teatud elektroonilise side kaudu leviva informatsiooni õigusrikkumiste jms käsitlemise seadus”, tuntud ka kui “Informatsiooni levitamise platvormide käsitlemise seadus (InfoPlat seadus)”.

Siseministeeriumi poolt hallatava “Ebaseadusliku ja kahjuliku informatsiooni konsultatsioonikeskuse” kogutud andmete kohaselt ületas aastatel 2015–2022 esitatud konsultatsioonide arv igal aastal 5000 juhtumit. 2022. aasta jooksul esitatud 5745 konsultatsioonist oli 3852 ehk 67,0% päringuid teemal “Soovin teada, kuidas postitust kustutada”.

Varasemate laimamise ja muu ebasoovitava sisu kustutamisega seotud probleemidena on välja toodud järgmised punktid:

  • Kustutamise taotlemise kontaktpunkt on raskesti mõistetav
  • Postituse ignoreerimine võib viia informatsiooni levikuni
  • Platvormi haldavale ettevõttele kustutamistaotluse esitamine ei pruugi kaasa tuua teavitust, mistõttu pole selge, kas postitus on kustutatud või mitte
  • Platvormi haldava ettevõtte kustutamisjuhised on abstraktsed ja nende kriteeriumid on arusaamatud

Viide: Siseministeerium | Teatud elektroonilise side teenuse osutajate kahjuhüvitise vastutuse piiramine ja saatja informatsiooni avalikustamise seaduse osaline muudatus[ja]

Informatsiooni levitamise platvormidele suunatud seadusemuudatused

Informatsiooni levitamise platvormidele suunatud seadusemuudatused

Selleks, et käsitleda neid probleeme, on tehtud muudatusi olemasolevasse seadusesse, mis piirab teenusepakkujate vastutust, lisades uued regulatsioonid, mis on suunatud suurtele platvormidele. Oluline on see, et muudatustega on suurtele platvormidele kehtestatud kohustused kiirendada vastuseid ja muuta oma tegevus läbipaistvamaks.

Suurtele platvormidele suunatud uute regulatsioonide alla kuuluvad ettevõtted on “suuremahulised erilised elektroonilise side teenuse pakkujad”, kes on määratletud kui suuremahulisi erilisi elektroonilise side teenuseid pakkuvad ettevõtted ja on selleks määratud Sideameti poolt (Jaapani Informatsiooni Levitamise Seaduse (情プラ法) 2. artikli 14. punkt ja 20. artikli 1. lõik).

Kriteeriumid, mille alusel saab ettevõtteid määratleda suuremahuliseks eriliseks elektroonilise side teenuse pakkujaks, on kehtestatud Sideameti määrusega ja need põhinevad “keskmisel kuusõnumite saatjate arvul” või “keskmisel kuusõnumite saatjate koguarvul” (Jaapani Informatsiooni Levitamise Seaduse (情プラ法) 21. artikli 1. lõigu 1. punkt).

Kuid mitte kõik ettevõtted, mis vastavad saatjate arvu nõuetele, ei kvalifitseeru automaatselt suuremahuliseks eriliseks elektroonilise side teenuse pakkujaks. Nõutav on ka see, et õigusrikkumist ennetavad meetmed oleksid tehniliselt võimalikud ja et õigusrikkumise toimumise oht oleks väike (Jaapani Informatsiooni Levitamise Seaduse (情プラ法) 21. artikli 2. ja 3. punkt).

Seega, ettevõtted, mis kvalifitseeruvad suuremahuliseks eriliseks elektroonilise side teenuse pakkujaks ja kellele kohaldatakse Informatsiooni Levitamise Seaduse uusi regulatsioone, on tõenäoliselt suured sotsiaalmeedia platvormid nagu X (endine Twitter) või Facebook ja anonüümsete postituste foorumite haldajad.

Suurte platvormide ettevõtjate kohustused

Suurte platvormide ettevõtjate kohustused

Jaapani Teabe Levitamise Platvormide Reguleerimise Seaduse alusel on suurtele kindlatele elektroonilise side teenusepakkujatele, kes tegutsevad suurte platvormide ettevõtjatena, pandud järgmised kohustused:

  • Teatamine Siseasjade Ministrile
  • Õiguste rikkumisest teavitamise meetodi avalikustamine
  • Rikkumisega seotud teabe uurimine
  • Rikkumisega seotud teabe uurimiseks spetsialisti määramine ja sellest teavitamine
  • Edastamise tõkestamise meetmete taotlejale teavituse saatmine
  • Edastamise tõkestamise meetmete rakendamise kriteeriumide avalikustamine
  • Edastamise tõkestamise meetmete rakendamisel saatja teavitamine
  • Edastamise tõkestamise meetmete rakendamise olukorra avalikustamine

Teatamine Majandusministrile

Suuremahulised eriomaseid telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvad ettevõtjad peavad määramise päevast alates kolme kuu jooksul esitama Majandusministeeriumi määrusega kehtestatud korras Majandusministrile teatise, mis sisaldab “isiku- või ärinime ning aadressi ja juriidilise isiku puhul selle esindaja isikunime”, “välisriigi juriidilise isiku või organisatsiooni või välismaal elava isiku puhul selle esindaja või agentuuri isiku- või ärinime ja aadressi riigisiseselt” (Jaapani Infoühiskonna Privaatsuseaduse (情プラ法) artikkel 22 lõige 1).

Lisaks, kui esitatud teabe osas toimub muudatusi, tuleb sellest viivitamatult Majandusministrile teada anda (Jaapani Infoühiskonna Privaatsuseaduse (情プラ法) artikkel 22 lõige 2).

Õiguste rikkumise ohvrite avalduste vastuvõtmise meetodite avalikustamine

Suurtele spetsiifilistele elektroonilise side teenusepakkujatele on kohustuslik, vastavalt Jaapani Ministry of Internal Affairs and Communications määrusele, kehtestada ja avalikustada meetodid, mille kaudu isikud, kelle õigusi on rikutud info leviku tõttu (edaspidi “õiguste rikkumise ohvrid”), saavad esitada avaldusi rikkumise vältimise meetmete rakendamiseks (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse (Personal Information Protection Law) artikkel 23 lõige 1).

Need meetodid peavad vastama järgmistele tingimustele: võimaldama avalduste esitamist elektroonilise info töötlemise organisatsiooni kasutades; mitte seadma avalduse esitajale ebamõistlikult suurt koormust; tagama, et avalduse esitamise kuupäev ja kellaaeg oleksid avalduse esitajale selgelt tuvastatavad (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse artikkel 23 lõige 2).

Rikkumisega seotud teabe uurimise läbiviimine

Suurtelekommunikatsiooniteenuste osutajad peavad viivitamatult läbi viima vajaliku uurimise, kui rikkumisest mõjutatud isik esitab taotluse rikkumisteabe leviku tõkestamise meetmete rakendamiseks, et kontrollida, kas selle isiku õigusi on rikkumisteabe leviku tõttu ebaõiglaselt rikutud (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse (平成17年(2005)) 24. artikkel).

Rikkumisteabe uurimise spetsialisti määramine ja teavitamine

Suuremahulised kindlaksmääratud elektroonilise side teenuse pakkujad peavad määrama rikkumisteabe uurimise spetsialisti, kes omab piisavalt teadmisi ja kogemusi õiguste rikkumise lahendamiseks, et korraldada asjakohaselt uurimisi, mis nõuavad erialaseid teadmisi ja kogemusi (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse (情プラ法) artikkel 25 lõige 1).

Selle spetsialisti arv peab vastama vähemalt Jaapani Siseministeeriumi määrusega kindlaks määratud arvule, mis põhineb teenuse pakkuja keskmisel kuusõnumite saatjate arvul või keskmisel kumulatiivsel sõnumite saatjate arvul ja teenuse liigil (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse (情プラ法) artikkel 25 lõige 2).

Teavitamine saatmise tõkestamise meetmete taotlejale

Suurtelekommunikatsiooniteenuste osutajad peavad, kui neile esitatakse taotlus, otsustama, kas rakendada rikkumisest teavitamise tõkestamise meetmeid tuginedes uurimise tulemustele. Nad peavad teavitama taotlejat, kas nad on meetmeid rakendanud või mitte, 14 päeva jooksul alates taotluse saamisest, välja arvatud juhul, kui on olemas õigustatud põhjus. See on sätestatud Jaapani Ministerial Ordinance‘is vastavalt Japanese Information Privacy Law (情プラ法) artiklile 26 (Heisei (1989) aasta).

Seni on esinenud juhtumeid, kus isegi pärast kustutamistaotluse esitamist ei ole platvormidelt saadud kinnitust taotluse kättesaamise kohta, mis on tekitanud rahulolematust seoses sellega, kas taotlus on vastu võetud või mitte. See on vastus sellistele rahulolematuse väljendustele.

Edastamise tõkestamise meetmete rakendamise standardite avalikustamine

Suuremahulised erilised elektroonilise side teenusepakkujad võivad edastamise tõkestamise meetmeid rakendada üksnes juhul, kui nad järgivad ise kehtestatud ja avalikustatud standardeid. Need standardid peavad olema avalikustatud teatud aja jooksul enne nimetatud tõkestamise meetmete rakendamist (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse (情プラ法) artikkel 27 lõige 1).

Standardite kehtestamisel peab tagama, et nende sisu vastab järgmistele nõuetele (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse artikkel 27 lõige 2):

  • Edastamise tõkestamise meetmete alla kuuluva teabe liigid peavad oleolema võimalikult täpselt määratletud, lähtudes asjaoludest, kuidas suuremahuline eriline elektroonilise side teenusepakkuja sai teavet levitada.
  • Juhul kui teenuse osutamise peatamise meetmeid rakendatakse, peavad nende rakendamise standardid olema võimalikult täpselt määratletud.
  • Standardid peavad olema kirjutatud kasutades väljendeid, mida saatjad ja muud asjaosalised saavad kergesti mõista.
  • Edastamise tõkestamise meetmete rakendamisel peab arvestama õigusaktides sätestatud kohustuslike pingutuste nõuetega.

Teavitused saatmise tõkestamise meetmete rakendamisel

Suuremahulised kindlaksmääratud elektroonilise side teenuse pakkujad peavad, kui nad on rakendanud saatmise tõkestamise meetmeid, põhimõtteliselt viivitamatult teavitama sellest ja põhjustest teabe saatjat, kellele saatmine on tõkestatud, või võtma meetmeid, et teabe saatja saaks sellest kergesti teada. Lisaks, kui nimetatud saatmise tõkestamise meetmed on võetud vastavalt artikli 27 lõike 1 kriteeriumidele, tuleb selgitada nende meetmete ja kriteeriumide omavahelist seost (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse artikkel 28).

Saatevastaste meetmete rakendamise avalikustamine

Suuremahulised kindlaksmääratud elektroonilise side teenuse pakkujad peavad igal aastal avalikustama järgmised asjaolud vastavalt Jaapani Siseministeeriumi määrusele (Jaapani isikuandmete kaitse seaduse (2003) artikkel 29):

  • Artikli 24 kohase avalduse vastuvõtmise olukord
  • Artikli 26 sätete kohase teavituse rakendamise olukord
  • Artikli 26 sätete kohaste teavituste ja muude meetmete rakendamise olukord
  • Saatevastaste meetmete rakendamise olukord
  • Oma hinnang artikli 26 punktides toodud asjaoludele
  • Lisaks artikli 26 punktides toodud asjaoludele ka muud Siseministeeriumi määrusega kindlaksmääratud asjaolud, mis on vajalikud suuremahuliste kindlaksmääratud elektroonilise side teenuse pakkujate poolt käesoleva peatüki sätetele vastavate meetmete rakendamise selgitamiseks

Soovitused ja korraldused ning karistused

Soovituste ja korralduste ning karistuste sätted

Jaapani infovahetusplatvormide seaduses (情報流通プラットフォーム対処法) on lisaks soovituste ja korralduste sätetele ka karistussätted, mida varasemas teenusepakkujate vastutuse piiramise seaduses ei olnud.

Kui Jaapani siseminister tuvastab, et suuremahuline eriteenuste pakkuja rikub järgmisi sätteid, võib ta soovitada vajalikke meetmeid rikkumise parandamiseks (infovahetusplatvormide seaduse § 31 lõige 1):

  • Rikkumisest teavitamise meetodi avalikustamine
  • Rikkumisi uuriva spetsialisti määramine ja teavitamine
  • Edastamise takistamise meetmete taotlejale teavitamine
  • Edastamise takistamise meetmete rakendamise standardite avalikustamine
  • Edastamise takistamise meetmete rakendamisel saatjale teavitamine
  • Edastamise takistamise meetmete rakendamise seisundi avalikustamine

Kui asjakohaseid meetmeid ei võeta ilma õigustatud põhjuseta, võib siseminister anda korralduse meetmete võtmiseks (infovahetusplatvormide seaduse § 31 lõige 2).

Kui rikutakse ülaltoodud korraldusi, võidakse määrata kuni üheaastane vangistus või kuni 1 000 000 jeeni (umbes 7 500 eurot) suurune trahv (infovahetusplatvormide seaduse § 36).

Kokkuvõte: Jaapani “Jouhō Pura Hō” seadusega paraneb laimavate postituste eemaldamise kord

Jaapani Provideri Vastutuse Piiramise Seadus (Provider Responsibility Limitation Law) on kogu seadusenime hõlmavalt oluliselt muudetud. Selle tulemusena on suurtele platvormioperaatoritele kehtestatud kohustused “vastuse kiirendamiseks” ja “tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks”.

Uue “Jouhō Pura Hō” seaduse jõustumise kuupäev on määratud valitsuse määrusega aasta jooksul alates väljakuulutamise päevast (Reiwa 6 (2024) aasta 17. mai).

Kahjulike postituste eemaldamise osas on seni toetutud ettevõtjate vabatahtlikule tegevusele, kuid nüüd võib oodata ettevõtjate vastutuse paranemist, sealhulgas eemaldamistaotluste esitamise protsessi selgemaks muutmist ja teavitamise kohustuslikuks tegemist.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on õigusteenuste pakkuja, millel on rikkalik kogemus IT valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas. Viimasel ajal on internetis levivad mainekahjustused ja laim tekitanud tõsiseid probleeme, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Digital Tattoo[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Return to Top