Ärisaladuste väljaviimise ja ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Japanese Unfair Competition Prevention Law) seos?

Ettevõtetel on tohutult palju informatsiooni, kuid on juhtumeid, kus teadus- ja arendustegevuse või müügitegevuse käigus loodud ärisaladused viiakse ebaseaduslikult välja ja põhjustavad suurt kahju. Eriti tõsine kahju võib tekkida, kui töötaja lahkub ettevõttest, viib ärisaladuse konkureeriva ettevõtte juurde või kasutab seda uue ettevõtte loomisel.

Sellisel juhul on võimalik võtta tsiviil- ja kriminaalmeetmeid, kuid selleks peab vastav informatsioon olema “ärisaladus” vastavalt Jaapani “Ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusele”.

Ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus, paragrahv 2
6 lõige: “Ärisaladus” tähendab käesoleva seaduse alusel tootmisviisi, müügiviisi või muid äritegevusele kasulikke tehnilisi või äriinfot, mida hoitakse salajas ja mida ei ole avalikult teada.

Kui informatsioon vastab “ärisaladuse” määratlusele vastavalt Ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusele, on ebaseadusliku väljaviimise või teadliku kasutamise korral võimalik nõuda kahjude hüvitamist.

Ärisaladuse kolm nõuet

Vastavalt ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus) artiklile 2 lõige 6, on ärisaladus ettevõtte sisene info, mis vastab kolmele nõudele, ja ainult need, mis vastavad kolmele nõudele, on ärisaladused.

• Saladuse haldamine: seda hallatakse saladusena
• Kasulikkus: tehnoloogiline või äriteave, mis on kasulik tootmisviiside, müügimeetodite või muude äritegevuste jaoks
• Mitteavalikkus: see ei ole avalikult teada

Kõik ettevõtte sisene info ei ole ärisaladus. Kui info vastab ülaltoodud kolmele nõudele ja kvalifitseerub ärisaladuseks, on äriinfo nagu kliendinimekirjad, uued äriplaanid, hinnainfo, vastamisjuhendid, tootmisviisid, teadmised, uued aineinfo, joonised ja muu tehniline info seaduslikult kaitstud. Info väljaviimine ei ole lihtsalt ettevõtte reeglite rikkumine, vaid tegevus, millele võib määrata seadusliku karistuse.

Ja isegi kui kolm nõuet on täidetud ja info kvalifitseerub ärisaladuseks, peab see, et see oleks keelamise või kriminaalmeetmete objekt, olema tegevus, kus info on ebaseaduslikult välja viidud või kus keegi teine on teadlikult kasutanud ebaseaduslikult välja viidud ärisaladust, st see peab vastama seadusega määratletud “ebausa konkurentsi” või “ärisaladuse rikkumise kuriteo” nõuetele (ebausa konkurentsi tõkestamise seadus artikkel 2 lõige 1 punktid 4 kuni 10, seadus artikkel 21 lõige 1, lõige 3).

Saladuse haldamise kohta

Ärisaladused on esmalt informatsioon ja samal ajal ei saa neid avalikustada nagu patendiõigusi jne. Seega ei ole lihtne otsustada, kas teatud informatsioon on seadusega kaitstud ärisaladus. Saladuse haldamise nõude eesmärk on arvestada sellise ärisaladuse olemust, selgitada välja ettevõtte poolt saladusena hallatav sihtmärk, et vältida, et isik, kes on puutunud kokku ärisaladusega, saaks hiljem ootamatult kahtlustatud.

Seega, et saladuse haldamise nõue oleks täidetud, ei piisa sellest, et ettevõte tunnistab subjektiivselt, et teave on saladus. On vaja, et ärisaladuse omava ettevõtte saladuse haldamise tahe (soov hallata teatud teavet saladusena) oleks töötajatele selgelt näidatud ja selle tulemusena saaksid töötajad hõlpsasti mõista saladuse haldamise tahet (teisisõnu, mõistmise võimalus on tagatud).
Saladuse haldamise tahte selge väljendamine kaubanduspartneritele on põhimõtteliselt võimalik mõelda samamoodi nagu töötajatele.

Selleks võib esmalt kaaluda sihtmärgi kindlaksmääramist saladuse hoidmise lepingu jms abil. Paljudel ettevõtetel on saladuse hoidmise lepingud ja kui neid korralikult teha, on need tõhusad vahendid. Kuid lihtsalt kasutades internetis leiduvaid “NDA (saladuse hoidmise lepingu) malle” võib olla suur oht, et need ei pruugi olla kasulikud, kui neid tõesti vaja on.

Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi, mis haldab ebaausa konkurentsi tõkestamise seadust, “salajase teabe kaitse käsiraamatu” “Viide 2: erinevate lepingute jms näited” sisaldav “Näide 4: saladuse hoidmise lepingu näide ärikoostöö kaalumisel” võib olla kasulik, kuid ikkagi peaks “saladuse hoidmise leping” olema korralikult koostatud vastavalt teie ettevõtte sisule, et see oleks tähendusrikas.

Kui salajane teave on paberil, võib arvatakse, et pärast mõistliku eraldamise tegemist üldteabest, näiteks failide kasutamise kaudu, ja selle dokumendi märkimist “väga salajaseks” või muuks saladuseks, on tagatud töötajate teadlikkus saladuse haldamise tahtest. Selle asemel, et märkida saladus individuaalsetele dokumentidele või failidele, võib kaaluda ka lukustatavate kappide või seifide kasutamist, et tagada teadlikkus.

Kui salajane teave on elektroonilisel kujul, peetakse järgmisi meetodeid piisavateks saladuse haldamise meetmeteks saladuse haldamise seisukohast.

• Kleepige salajane märge salvestusmeediumile
• Lisage salajane märge elektroonilisele failinimele või kaustanimele
• Kui avate elektroonilise faili, lisage salajane märge elektroonilisele andmele, nii et ekraanil kuvatakse, et see on salajane (näiteks lisage salajane märge dokumendifaili päisele)
• Seadistage parool, mis on vajalik ärisaladusega elektroonilise faili või selle faili sisaldava kausta vaatamiseks
• Kui salvestusmeediumile ei saa märget lisada, kleepige salajane märge salvestusmeediumi hoidmise korpusele või kastile

Muuseas, kui kasutate ärisaladuse hoidmiseks ja haldamiseks välist pilve, ei kao saladuse haldamise omadus, kui seda hallatakse saladusena.

Kasulikkuse kohta

Selle nõude peamine eesmärk on jätta seadusliku kaitse ulatusest välja sellised teave nagu maksudest kõrvalehoidumise info või kahjulike ainete lekke info, mis on vastuolus avaliku korra ja heade kommetega. Kuid “kasulikkuse” tunnustamiseks peab see teave olema objektiivselt kasulik äritegevusele ning selle eesmärk on kaitsta teavet, millel on laiemas mõttes kaubanduslik väärtus.

Teave, mis vastab saladuse haldamise ja mitteavalikkuse nõuetele, on tavaliselt kasulik. See hõlmab mitte ainult teavet, mida tegelikult äritegevuses kasutatakse ja ära kasutatakse, vaid ka teavet, millel on kaudne (potentsiaalne) väärtus. Näiteks ebaõnnestunud uurimisandmed võivad aidata säästa uurimis- ja arenduskulusid, samas kui toote defektiinfo on oluline teave tarkvara arendamisel, mis kasutab kõrge täpsusega AI-tehnoloogiat defektsete toodete tuvastamiseks. Sellistel nn negatiivsetel teabekildudel on samuti tunnustatud kasulikkus.

Teadmata avalikkuse kohta

“Teadmata avalikkuse” ehk “avalikult teadmata” oleku all mõistetakse olukorda, kus vastav ärisaladus ei ole üldiselt teada ega kergesti mõistetav. Konkreetselt tähendab see, et teave ei ole märgitud mõistliku jõupingutusega kättesaadavatesse väljaannetesse, seda ei saa kergesti järeldada ega analüüsida avalikustatud teabest või üldiselt kättesaadavatest toodetest jne, ja see ei ole üldiselt kättesaadav väljaspool omaniku kontrolli all olevat teavet.

Kui teave on tegelikult varem avaldatud välismaises väljaandes, kuid selle asjaolu ei ole teabe haldamise kohas teada ja selle hankimiseks on vaja märkimisväärset aega ja raha, siis teadmata avalikkust ikkagi tunnustatakse. Loomulikult, kui kolmas isik on investeerinud selliseid kulusid, et omandada või arendada vastavat ärisaladust ja avaldada see teabe haldamise kohas, muutudes “avalikult teadaolevaks”, kaotab teadmata avalikkus oma kehtivuse.

Lisaks, kui teabe killud on avaldatud erinevates väljaannetes ja kui need killud on kogutud, võib ärisaladuseks olev teave olla rekonstrueeritav, ei tähenda see, et teadmata avalikkus on kohe eitav. Sest kui on väärtuslik, millist teavet ja kuidas kombineerida, võib see olla ärisaladus.

Tegelike kohtuotsuste näited

Tegelikes kohtuasjades, kuidas hinnatakse saladuse haldamise, kasulikkuse ja mitteavalikkuse kolme nõuet ning “ebaõiglase konkurentsi” ja “ärisaladuse rikkumise kuriteo” nõudeid (Jaapani “Ebaõiglase konkurentsi tõkestamise seaduse” (Unfair Competition Prevention Act) artikkel 2, lõige 1, punktid 4-10, artikkel 21, lõiked 1 ja 3)? Vaatame mõnda tegelikku kohtuotsust.

On olnud juhtumeid, kus naiste mugavussaabaste müüja, kelle kliendid on naised, kellel on jalakuju probleeme (hallux valgus, lamedad jalad, kanavarbad, O-jalad, X-jalad, reumatoidartriidi jalad, diabeetilised jalad, tuimad jalad jne), on nõudnud A-firma vastu, kes oli sõlminud tootmislepingu ja ebaõiglaselt avaldanud originaalse puust vormi B-firmale, lõpetamist ja kahjude hüvitamist, tuginedes Jaapani “Ebaõiglase konkurentsi tõkestamise seaduse” artiklile 2, lõige 1, punkt 7.

A-firma, kes oli ebaõiglaselt avaldanud originaalse puust vormi, mille nad olid saanud naiste kingade kavandamise, disainimise ja hulgimüügiga tegelevalt firmalt, B-firmale, ja seejärel ebaõiglaselt kopeerinud selle vormi, mille põhjal nad olid valmistanud kingade proovimudeli ja seda jaemüüjatele näidanud. Sel ajal plaanis C, kes oli töötaja ettevõttes, mis oli hageja, iseseisvuda ja pakkus A-firmale tehingut B-firmaga. Hageja nõudis kostjatelt, et nende tegevus, mis vastab Jaapani “Ebaõiglase konkurentsi tõkestamise seaduse” artikli 2, lõike 1, punktidele 4, 7 ja 8, lõpetaks selle puust vormi kasutamise ja avaldamise ning nõudis kahjude hüvitamist seaduse artikli 4 ja muude sätete alusel.

Otsus konfidentsiaalsuse haldamise kohta

Kohus otsustas konfidentsiaalsuse haldamise kohta järgmiselt:

・Hageja sõlmis kostja C-ga tööle asumisel vande, milles oli kirjas, et “me ei avalda kunagi teie ettevõtte või muude konfidentsiaalsete asjaolude kohta teavet, olgu see siis töö ajal või pärast töölt lahkumist”
・Töökorralduseeskirjades oli “keelatud tegevuste” hulgas sätestatud, et “ettevõtte ja äripartnerite ärisaladusi või muid konfidentsiaalseid teavet, samuti ettevõtte ja äripartnerite poolt hallatavaid isikuandmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil, ei tohi lekitada teavet, mis võib kahjustada ettevõtet, ega kasutada seda isiklikul otstarbel (see kehtib ka pärast töölt lahkumist)”, “ettevõtte varustust, sõidukeid, masinaid, seadmeid või muud vara ja teavet ei tohi kasutada ilma loata tööülesannetest väljaspool”
・Originaalse puidust vormi kujundusinfo, mis oli kehastunud meistri puidust vormis, oli rangelt kontrollitud
・Hageja ettevõttes oli tavaliselt nii, et töötajad ei saanud käsitseda meistri puidust vormi ega originaalset puidust vormi

Kohtu hinnangul oli eeltoodud asjaolude tõttu kujundusinfo haldatud konfidentsiaalsena.

Kasulikkuse hindamine

Kasulikkuse osas,

On ilmne, et käesoleva disainiinfo on kasulik mugavate kingade tootmisel, seega võib öelda, et käesolev disainiinfo oli tootmismeetodite ja muude äritegevuste jaoks kasulik tehnoloogiline info.

Tokyo Kohus, 9. veebruar 2017 (Gregoriaani kalendri järgi)

tunnustati seda.

Otsus mitteavalikkuse kohta

Mitteavalikkuse osas on arvamus, et “kuna kinganahk on paindlik, ei ole võimalik taastada kinga valmistamiseks kasutatud puidust vormi täpselt sama kuju ja mõõtmetega vormi ning saada selle kujundusinfot turul olevatest nahkkingadest”.

Seega, ei ole võimalik hõlpsasti taastada täpselt sama kuju ja mõõtmetega puidust vormi nagu algne vorm ning ei ole märke, et saaksime saada käesoleva kujundusinfo ilma erilise vaevata. Seetõttu võib öelda, et käesolev kujundusinfo oli mitteavalik (mitte teada).

(Sama allikas)

Kuna see vastab saladuse haldamise, kasulikkuse ja mitteavalikkuse kolmele nõudele, siis otsustati, et käesolev kujundusinfo kuulub ärisaladuse alla (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse paragrahv 2, lõige 6).

Otsus ebaausa konkurentsi kohaldatavuse kohta

Lisaks on kostjate tegevuse ebaausa konkurentsi kohaldatavuse osas tõdetud, et kostjad on aastate jooksul oma äripartneri, hageja, usaldust oluliselt petnud. Nad on teinud tehinguid kostja C-ga, kes on hageja töötaja, kuid püüab saada hageja konkurendiks, et saavutada oma kasu. Seega võib väita, et nad tegutsesid eesmärgiga saada ebaausat kasu. Seetõttu määrati, et kostjate tegevus vastab Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Japanese Unfair Competition Prevention Act) 2. paragrahvi 1. lõike 7. punktile (tegevus, mis hõlmab ärisaladuse kasutamist või avalikustamist eesmärgiga saada ebaausat kasu või tekitada kahju ärisaladuse omanikule), ning määrati, et nad peavad lõpetama puidust vormide avalikustamise, andma puidust vormid üle hagejale ja maksma kahjutasu 3 635 640 jeeni.

Kokkuvõte

Ettevõtete ärisaladuste ebaõiglane omandamine, kasutamine ja avalikustamine võib vähendada ettevõtete normaalseid jõupingutusi, kahjustada konkurentsikorda ja seeläbi avaldada negatiivset mõju kogu Jaapani innovatsioonile. Ärisaladused on ettevõtte konkurentsivõime allikas ja seetõttu on vajalik tõhus ärisaladuste haldamine, mis vastab ettevõtte tegelikule olukorrale.

https://monolith.law/corporate/trade-secrets-unfair-competition-prevention-act2[ja]