Alaealiste poolt elektroonilise kaubanduse tühistamise taotlus

Kuidas otsustatakse, kui alaealine, kes on elektroonilise kaubanduse taotleja, väidab tühistamist?

Alaealiste lepingute taotluse kohta on tsiviilseadustiku paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2,

Tsiviilseadustik (Alaealiste õigusaktid)

Paragrahv 5 Alaealine peab õigustoimingute tegemiseks saama nõusoleku oma seaduslikult esindajalt. Siiski ei kehti see ainult õiguste saamise või kohustuste vältimise õigustoimingute kohta.

1 Õigustoimingud, mis on vastuolus eelmise lõike sätetega, võib tühistada.

Seega on alaealise poolt seadusliku esindaja (vanemliku õiguse või eestkostja) nõusolekuta tehtud lepingu taotlus, isegi kui see on elektrooniline leping, põhimõtteliselt tühistatav.

Juhud, kus alaealise poolt tehtud lepingutaotluse tühistamine ei ole lubatud

Kuid see ei tähenda, et alaealise poolt tehtud lepingutaotlust saab igal juhul tühistada.

Kui “alaealine on saanud seadusliku esindaja nõusoleku”, “kui tegemist on vara või muu sellisega, mille suhtes on lubatud tehingud” või “kui alaealine on kasutanud pettust taotluse esitamisel”, ei ole lubatud tühistada lepingutaotlust alaealisuse tõttu. Selgitame neid punkte lähemalt.

Juhul, kui alaealine on saanud seadusliku esindaja nõusoleku

Nagu on sätestatud Jaapani tsiviilseadustiku (Minpō) paragrahvi 5 lõikes 1, ei saa alaealine tühistada lepingut, mille ta on sõlminud seadusliku esindaja nõusolekul. Seega, elektrooniliste lepingute puhul on seadusliku esindaja nõusoleku kontrollimine keerulisem kui näost-näkku või kirjalike tehingute puhul. Seetõttu peavad ettevõtted kaaluma sobivaid samme taotleja vanuse ja seadusliku esindaja nõusoleku kontrollimiseks.

Seadusliku esindaja nõusoleku kontrollimise meetodina on tavaline märkida taotluse sammude ajal ekraanil või kasutustingimustes, et “alaealise taotluse korral on vaja seadusliku esindaja nõusolekut”. Kuid ainult selle märkusega ei saa eeldada, et seaduslik esindaja on nõus. Seetõttu on vaja otsustada nõusoleku olemasolu, ühendades teisi elemente, nagu kinnitamine telefoni või posti teel või muul viisil väljaspool võrguühendust.

Lisaks, kui alaealine teeb ise taotluse, on vaja märkida, et on vaja saada seadusliku esindaja nõusolek, kuna alaealine ise teeb ekraanil toiminguid. Sel juhul on vaja ka sobivat ekraani (teksti suurus, värv, väljendus, mobiiltelefoni puhul arvestada ekraani väikese kuvaga, lihtne kuvamine jne).

https://monolith.law/corporate/points-of-user-policy-firsthalf[ja]

Kui ettevõte määrab maksevahendiks krediitkaardi, siis kui lepingu taotleja, kes on alaealine, ja krediitkaardi omanik on sama isik, siis eeldatakse, et krediitkaardi väljaandja on rangelt kontrollinud seadusliku esindaja nõusolekut krediitkaardi loomisel. Seetõttu, kui alaealise nimega krediitkaart on välja antud ja seaduslik esindaja on nõustunud kaardi väljaandmisel, siis üldiselt võib eeldada, et seaduslik esindaja on nõustunud kõigi ostu-müügilepingute ja muude lepingutega kaardi limiidi ulatuses.

Kuid võib juhtuda, et tehingud, mida seaduslik esindaja ei osanud kaardi väljaandmise ajal ette näha, viiakse läbi. Näiteks võib alaealine kasutada krediitkaarti tutvumissaidi maksete tegemiseks. Sellisel juhul otsustatakse seadusliku esindaja nõusoleku olemasolu, võttes arvesse tehingu objekti, iga ostu-müügilepingu või muu lepingu puhul.

Sama mõtteviisi rakendatakse ka elektroonilistele lepingutele, mis sõlmitakse mobiiltelefoni abil, kui lepingu taotleja on alaealine.

Mobiiltelefoni abil sõlmitud elektrooniliste lepingute puhul kasutatakse sageli mobiiltelefoni teenusepakkuja poolt pakutavat arveldussüsteemi (nn kandja arveldus), mis esitab teenuse kasutamise tasu koos mobiiltelefoni kasutamise tasuga mobiiltelefoni lepingu sõlminud isikule. Kuid iga elektrooniline leping sõlmitakse eraldi mobiiltelefoni lepingust kasutaja (taotleja) ja teenusepakkuja vahel. Kui kasutaja on alaealine, siis põhimõtteliselt otsustatakse iga elektroonilise lepingu puhul eraldi, kas seaduslik esindaja on nõus, nii et peate olema ettevaatlik.

Kandja arvelduse puhul, kui alaealine on mobiiltelefoni kasutaja või kui vanem on lepingu sõlminud isik, kuid kasutajaks on registreeritud alaealine, võib kasutussumma ülempiir olla madalam kui täiskasvanute puhul või võib olla võimalik seada ülempiir omal soovil madalamaks. Sellisel juhul, kui on astutud samme, mis võimaldavad eeldada, et seaduslik esindaja on ülempiiri seadnud selgelt teadlikult, on suur tõenäosus, et võib eeldada, et ta on eelnevalt nõustunud üksikute teenuse kasutamise lepingutega ülempiiri ulatuses.

Juhul, kui vara on lubatud käsutada

Vastavalt tsiviilseadustiku (Japanese Civil Code) paragrahvile 5 lõige 3,

Tsiviilseadustik (alaealiste õigusaktid) paragrahv 5

3. Hoolimata esimese lõigu sätetest, võib alaealine vabalt käsutada vara, mille käsutamise seaduslik esindaja on lubanud kindlaksmääratud eesmärgil. Sama kehtib ka juhul, kui alaealine käsutab vara, mille käsutamise seaduslik esindaja on lubanud ilma eesmärki määramata.

Seega, kui seaduslik esindaja on lubanud käsutada vara kindlaksmääratud eesmärgil, võib alaealine seda vabalt käsutada selle eesmärgi piires.

“Kindlaksmääratud eesmärgiga käsutamise lubamine” tähendab näiteks juhtumeid, kus lubatakse käsutada vara konkreetseks otstarbeks, nagu õppemaks või reisikulud. Samuti, kui alaealine käsutab vara, mille käsutamise seaduslik esindaja on lubanud ilma eesmärki määramata, näiteks kui alaealine teeb tehinguid taskuraha piires, mis on antud ilma konkreetset otstarvet piiravalt määramata, ei ole vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

Kuid kui alaealine esitab tühistamisnõude, on sageli väga keeruline ettevõtjatel neid fakte tegelikult kontrollida. Isegi kui tasulise online-teenuse kasutamise eest, mida alaealine on kasutanud, on kasutustingimustes määratud ühe kuu kasutustasu suhteliselt madalaks, on keeruline otsustada, kas see kuulub “lubatud käsutamise vara” alla, kuna see sõltub iga seadusliku esindaja ja alaealise vahelisest olukorrast.

Lisaks on tsiviilseadustiku (Japanese Civil Code) paragrahvis 6,

Tsiviilseadustik (alaealiste äritegevuse lubamine) paragrahv 6

1. Alaealine, kellele on lubatud tegeleda ühe või mitme äriga, omab täiskasvanuga sama õigusvõimet seoses selle äriga.

Seega, kui tegemist on lubatud äritegevusega seotud varatehinguga, ei saa seda tühistada alaealisuse tõttu.

Muuseas, tsiviilseadustiku (Japanese Civil Code) paragrahvis 753,

Tsiviilseadustik (täisealiseks saamine abielu tõttu) paragrahv 753

Kui alaealine abiellub, loetakse ta selle tõttu täisealiseks.

Seega, kui alaealine on abiellunud, ei saa seda tühistada alaealisuse tõttu. Kuid tsiviilseadustiku paragrahv 753 eemaldatakse tsiviilseadustiku muudatusega, mis jõustub 2022. aasta 1. aprillil (Gregooriuse kalendri järgi), ja täisealiseks saamine abielu tõttu kaotatakse.

Kui alaealine kasutab pettust, et esitada taotlus

Vastavalt tsiviilseadustiku paragrahvile 21,

(Piiratud teovõimega isiku pettus) Paragrahv 21

Kui piiratud teovõimega isik kasutab pettust, et jätta mulje, et ta on teovõimeline isik, ei saa ta oma tegevust tühistada.

Tsiviilseadustikus tähendab “pettus” valetamist. Kui alaealine kasutab pettust, et veenda tehingu teist osapoolt, et ta on täisealine või et tal on seadusliku esindaja nõusolek, ei saa alaealine oma tahteavaldust tühistada.

“Pettuse kasutamine” ei tähenda ainult seda, et piiratud teovõimega isik kasutab aktiivseid meetmeid, et jätta mulje, et ta on teovõimeline isik. See hõlmab ka juhtumeid, kus piiratud teovõimega isik kasutab tavalisi pettuseks piisavaid sõnu ja tegusid, et tekitada teises osapooles eksiarvamus või tugevdada seda (Jaapani Ülemkohus, 13. veebruar 1969).

Näiteks, kui elektroonilise lepingu sõlmimisel palutakse taotlejal sisestada oma sünnikuupäev (või vanus) ja alaealise puhul kuvatakse teade, et “on vaja vanemate nõusolekut”, ning võetakse meetmeid, et kindlasti saada vanemate nõusolek ja vältida alaealise tehingusse astumist ilma vanemate nõusolekuta, kuid alaealine sisestab vale sünnikuupäeva (või vanuse), mille tulemusena ettevõtja ekslikult peab teist osapoolt täisealiseks. Sellisel juhul võib olla võimalik hinnata, et alaealine on kasutanud pettust, ja kui alaealise pettuse kasutamine on hinnatav, on tõenäoline, et alaealine kaotab õiguse tehing tühistada.

Siiski, kas on võimalik öelda, et on kasutatud pettust, ei saa otsustada ainult näidatud meetmete ja vale sisestamise fakti põhjal üldiselt või mehaaniliselt. Otsust ei tehta ainult selle põhjal, et alaealine on sisestanud sünnikuupäeva (või vanuse) täiskasvanuna, vaid kaalutakse, kas alaealise tahtlik vale sisestamine on “piisav petmiseks”, võttes arvesse ka muid fakte, ning otsus tehakse pärast üksikasjalikku kaalumist tegelikest asjaoludest lähtuvalt.

Kui lihtsalt küsitakse “Kas olete täisealine?” ja lastakse vajutada nuppu “Jah” või kui kasutustingimustes on lihtsalt märge “Alaealised vajavad seadusliku esindaja nõusolekut”, on tõenäoline, et seda saab tühistada (st see ei kvalifitseeru pettuseks).

https://monolith.law/corporate/points-of-user-policy-secondhalf[ja]

Alaealise poolt tehtud e-kaubanduse tühistamise järg

Kui alaealise poolt sõlmitud elektrooniline leping tühistatakse, loetakse leping algusest peale kehtetuks. Lepingu alusel on alaealisel kohustus tasuda kauba eest, ettevõtjal aga kohustus pakkuda teenust (kui tegemist on kaupade müügiga, siis kauba üleandmise kohustus). Kui tehingut ei ole täidetud, siis need kohustused kaovad.

Kui tehing on täidetud, siis on mõlemal osapoolel kohustus tagastada saadud kasu ja taastada algne olukord.

Tsiviilseadustiku (kohustus taastada algne olukord) paragrahv 121-2

1. Isik, kes on saanud midagi kehtetu teo alusel, on kohustatud taastama teise poole algse olukorra.

3. Hoolimata esimese lõigu sätetest, on isikul, kes ei olnud teo sooritamise ajal teovõimeline, kohustus tagastada saadud kasu ulatuses, milles ta on sellest teost kasu saanud. Sama kehtib ka isiku kohta, kes oli teo sooritamise ajal piiratud teovõimega.

Ettevõtjal on kohustus tagastada kauba eest saadud raha, kuid kui kauba eest tasumisel on kasutatud krediitkaarti või mobiilimakset või mõnda muud maksevahendit, mille puhul on kaasatud kolmas osapool, siis pärast elektroonilise lepingu tühistamist sõltub maksevahendi pakkuja ja kliendi suhe põhimõtteliselt krediitkaardi väljastaja ja kaardi omaniku, mobiiltelefoni teenusepakkuja ja mobiiltelefoni omaniku vahel sõlmitud lepingust.

Alaealisel on kohustus tagastada saadud kaup, kuid alaealise tagastamiskohustus piirdub saadud kasu ulatusega (olemasoleva kasu ulatus). Seega, kui alaealine on saanud teenuse, mis on digitaalse sisu või muu infovara pakkumine, siis on alaealine kohustatud taastama algse olukorra, st ta ei tohi seda infot edaspidi kasutada ja selle tagamiseks võib tasulise teenuse pakkuja nõuda alaealiselt infovara kustutamist.

Kuid kui näiteks alaealine on sõlminud lepingu juba algusest peale tühistamise kavatsusega, võtnud kauba vastu, seda kasutanud ja seejärel lepingu tühistanud ning selle tulemusena on ettevõtjal tekkinud kahju kauba väärtuse languse tõttu, siis võib alaealisel tekkida kohustus hüvitada kahju vastavalt tsiviilseadustiku paragrahvile 709. Kui alaealine on tekitanud ettevõtjale kahju, kuid tal puudub vastutusvõime, siis alaealine ise ei kanna vastutust (tsiviilseadustiku paragrahv 712). Kuid vanem või muu järelevalve eest vastutav isik võib kanda vastutust järelevalve kohustuse rikkumise eest (tsiviilseadustiku paragrahv 714). Kui alaealisel on vastutusvõime, kuid tema vanem või muu järelevalve eest vastutav isik on rikkunud järelevalve kohustust ja selle tulemusena on ettevõtjale tekkinud kahju, siis võib järelevalve kohustuse rikkumise eest vastutav isik kanda kahju hüvitamise kohustust (tsiviilseadustiku paragrahv 709, Jaapani Ülemkohtu otsus 22. märtsil 1974 (1974 aasta Gregooriuse kalendri järgi)).

Kokkuvõte

Tsiviilseadus kaitseb piiratud teovõimega isikuid, nagu alaealised ja täiskasvanud hooldusalused. Eriti alaealiste puhul on kaitse tagatud, seega peavad ettevõtjad olema ettevaatlikud.

Lisaks, tsiviilseaduse muudatuse tõttu alandatakse 2022. aasta 1. aprillil (Gregoriaani kalendri järgi) täisealiseks saamise iga 18 aastani. Pärast täisealiseks saamise ea alandamist jäävad 18-19-aastased noored täiskasvanud alaealiste tühistamise ulatusest välja.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Täiskasvanuks saamise vanuse alandamisega on vaja läbi vaadata mitmesugused lepingud. Meie büroos koostame ja vaatame üle lepingud erinevate juhtumite jaoks, alates Tokyo börsi esmaste ettevõtete (Japanese 東証プライム上場企業) kuni idufirmadeni. Kui teil on lepingute kohta küsimusi, palun vaadake allpool toodud artiklit.