Milline on kaubanduskeskuse operaatori õiguslik vastutus? Selgitame juhtumeid, kus operaator vastutab.

Internetis kaupade ostmine on nüüdseks muutunud igapäevaseks. Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ‘Reiwa 5. aasta (2023) digitaalse kauplemiskeskkonna arendamise projekt (elektroonilise kaubanduse turu-uuring)'[ja] andmetel on elektroonilise kaubanduse (EC) turu maht BtoC (äriühingute ja tarbijate vaheliste tehingute) osas kasvanud Reiwa 5. aastaks (2023) enam kui 24,8 triljoni jeenini.

Turu mahu kasvuga on kaasnenud arvukalt probleeme platvormidel toimuvate EC tehingutega. Näiteks BtoC tehingute puhul on juhtumeid, kus internetikaubamaja (edaspidi ‘kaubamaja’) kasutajad on ostnud kaubamajas tegutsevast poest toote, mis osutub defektseks, kuid poega ei õnnestu ühendust saada. Sellistes olukordades võivad kahju kandnud kaubamaja kasutajad nõuda lepingulist vastutust kahju tekitanud poelt, kuid kas kaubamaja operaator võib samuti vastutusele võetud saada?

Käesolevas artiklis selgitame, millistel juhtudel võib kaubamaja operaator olla vastutav kahju eest, mida üksikud poed on kasutajatele põhjustanud.

Jaapani e-kaubanduskeskuste haldajate õiguslik vastutus kasutajate ees

Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi poolt Reiwa 4. aastal (2022) detsembris avaldatud e-kaubanduse ja infotoodete tehingute jms kohta käivad juhised[ja] (edaspidi “juhised”) sätestavad, et e-kaubanduskeskuste haldajad ei vastuta põhimõtteliselt kahju käes kannatanud kasutajate ees.

E-kaubanduskeskustes toimuvad tehingud üksikute poodide ja kasutajate vahel, kus kaupade või teenuste ostu-müügi kokkuleppe sõlmimisel tekib vastavalt müügileping, mille kohaselt poel on kohustus kaup üle anda ja ostjal on kohustus tasuda kauba eest (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 555). Selline põhiliste õiguste ja kohustuste suhe on tehingu aluseks, seega kui pood annab üle vale kauba, tekib võlausaldaja rikkumine (mittetäielik täitmine) ja kasutaja võib poelt nõuda asendustoodet (asendusnõue kui täiendav nõue). Samuti, kui pood on kauba üle andnud, kuid kasutaja ei tasu ostuhinda, tekib võlausaldaja rikkumine (täitmise viivitus) ja pärast meeldetuletust on võimalik müügileping lõpetada (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 541).

E-kaubanduskeskuste haldajad pakuvad vaid “kohta”, kus tehinguid sooritada, seega ei ole nad otseselt seotud üksikute poodide ja kasutajate vaheliste müügilepingutega. Seetõttu peetakse poode vastutavaks müüjatena üksikute tehingute eest.

Siiski näevad juhised ette erandeid, kus e-kaubanduskeskuste haldajad võivad vastutusele võtta.

Juhtumid, kus Jaapani kaubanduskeskuse operaator võib vastutusele võetud saada

Standardites on välja toodud kolm erandlikku juhtumit, kus kaubanduskeskuse operaator võib vastutusele võetud saada:

1. Kui tekib eksiarvamus, et müüja on kaubanduskeskuse operaator;
2. Kui kaubanduskeskuse operaator on aktiivselt garanteerinud teatud poe teatud toodete kvaliteeti kui kõrgetasemelist;
3. Kui kaubanduskeskuse operaator on teadlik arvukatest tõsistest tooteõnnetustest ja on jätnud need mõistliku aja jooksul käsitlemata.

Käesolevas artiklis selgitame neid kolme juhtumit lähemalt.

Juhtumid, kus võib tekkida eksiarvamus, et müüja on kaubanduskeskuse operaator

Standardite kohaselt,

1. kui kaupluse välimus võib põhjustada kaubanduskeskuse kasutajatel eksliku arvamuse, et tegemist on operaatori enda äritegevusega (välimuse olemasolu),
2. kui operaatoril on vastutus sellise välimuse olemasolu eest (vastutuse põhjus),
3. kui kaubanduskeskuse kasutaja on teinud tehingu müüjaga, eksides heas usus ja ilma olulise hooletuseta (teise poole hea usk ilma olulise hooletuseta),

siis võib tekkida eksiarvamus, et müüja on kaubanduskeskuse operaator, ja vastavalt kaubandusseadustiku (商法) artiklile 14 või äriühingu seaduse (会社法) artiklile 9, mis käsitleb “analoogilist kohaldamist”, võib operaator kanda vastutust.

Kaupmees, kes on andnud teisele isikule loa kasutada oma ärinime äritegevuses või ettevõtluses, vastutab solidaarselt selle isikuga võlgade eest, mis on tekkinud tehingutest, mida on tehtud ekslikus arvamuses, et kaupmees ise viib läbi äritegevust.

Kaubandusseadustiku (ärinime kasutamise loa andnud kaupmehe vastutus) artikkel 14

Ettevõte, kes on andnud teisele isikule loa kasutada oma ärinime äritegevuses või ettevõtluses, vastutab solidaarselt selle isikuga võlgade eest, mis on tekkinud tehingutest, mida on tehtud ekslikus arvamuses, et ettevõte ise viib läbi äritegevust.

Äriühingu seaduse (ärinime kasutamise loa andnud ettevõtte vastutus) artikkel 9

Selleks, et vältida “analoogilist kohaldamist”, kus kasutajad eksivad arvamuses, et kaubanduskeskuse operaator viib läbi äritegevust, on vajalik selgelt väljendada järgmist:

Näiteks võiks veebis selgelt välja tuua, et “Kaubanduskeskuses tegutsevad poed on iseseisvad ettevõtjad, kes juhivad oma äri oma vastutusel ja juhul, kui pole eraldi märgitud, ei hald ega opereeri neid meie ettevõte või meie sidusettevõtted”. Selline teave võib olla tugev alus kaubanduskeskuse operaatori vastutuse eitamiseks.

Kui Jaapani kaubamaja operaator tagab toote kvaliteedi

Standardite kohaselt, kui kaubamaja operaator loob erilehekülgi, avaldab intervjuusid ja muud sisu, et aktiivselt tagada teatud poe teatud toodete kvaliteeti, ning kaubamaja kasutajad usaldavad seda ja ostavad vastavaid tooteid, siis võib tekkida olukord, kus kaubamaja operaator peab vastutama kahju eest, mis tuleneb nende toodete ostmisest.

Kuid, kui kaubamaja operaator lihtsalt avaldab tooteid või poode reklaamivaid kuulutusi ilma, et sekkub kvaliteedi hindamisse, siis üldjuhul ei peeta operaatorit vastutavaks kahjude eest.

Lisaks, kui toote juures on märgitud “müügihitt” või kuvatakse lihtsalt populaarsushääletuse tulemusi, müüginumbreid põhinevaid “edetabeleid” või soovitatakse tooteid kasutaja ostuajaloo põhjal, siis ka need tegevused iseenesest ei näita kaubamaja operaatori hinnangut toote kvaliteedile, seega samuti ei peeta operaatorit vastutavaks kahjude eest.

Kui jäetakse tähelepanuta mitmed tõsised tooteõnnetused

Kui kaubanduskeskuse operaator on teadlik, et poes müüakse tooteid, mille puhul on tuvastatud arvukalt tõsiseid tooteõnnetusi, ja jätab selle olukorra mõistliku aja jooksul lahendamata, võib tekkida olukord, kus kaubanduskeskuse kasutaja ostab samast poest sama toote ja kannatab sarnase tooteõnnetuse tõttu kahju. Sellisel juhul võib kaubanduskeskuse operaatorit vastutusele võtta ebaseadusliku tegevuse või kaubanduskeskuse kasutajate suhtes täitmata jäetud hoolsuskohustuse (kaubanduskeskuse kasutamise lepinguga kaasneva kohustuse rikkumise) alusel isegi erandlike asjaolude korral.

Riikliku Elanikkonna Keskuse ‘Digitaalplatvormidega seotud probleemid'[ja] toob välja näiteid tarbijate elu puudutavatest probleemidest seoses kaubanduskeskustega, sealhulgas:

• Kui kaubanduskeskuses tegutsev müügiettevõte (pood) tellib toote, võivad tekkida probleemid nagu “tellitud toode ei saabu”, “saabub erinev toode kui tellitud”, “toote pilt erineb oodatust”, “saabunud tootel on defektid” või “toote kasutamisel tekib õnnetus”.
• Juhul, kui probleemid tekivad, ei pruugi müügiettevõte vastata tarbija nõudmistele tagastamise, vahetamise või hüvitamise osas.
• Kui müügiettevõttega ühendust võtta, ei pruugi saada vastust või ei pruugi müügiettevõtte kontaktandmeid leida veebisaidilt, mistõttu ei saa ühendust võtta.

Selliste probleemide vältimiseks nõuab Kabineti Kantselei ‘Online-platvormide tehingute olemuse kohta’ eksperdiaruanne (11. aprill 2019)[ja] platvormioperaatoritelt järgmisi meetmeid:

• Platvorm peab tagama tervisliku ja turvalise kauplemiskeskkonna, teostades põhilisi ja minimaalseid turvakontrolle, nagu müüjate ja toodete ülevaatamine, pakkujate ja ostjate või kasutajate kohta täpse teabe kogumine ning selle asjakohane kasutamine.
• Avaldada võimaluse piires müüjate ja toodete ülevaatamise kriteeriumid.
• Teostada uurimistööd ja sobivat jälgimist, kui kaupade või teenuste pakkujatelt (kasutajatelt), ostjatelt või kasutajatelt, tarbijanõustajatelt või teistelt on saadud tehingut puudutavat teavet.
• Probleemsetele kasutajatele tähelepanu juhtimine, soovitused poest lahkumiseks jne, mitte ainult müügikoha avamisel, vaid ka tarbijatelt saadud teabe põhjal järelmeetmed.
• Koostöö ametiasutustega seaduserikkumistega tegelevate ettevõtjate suhtes.

Vähemalt alates hetkest, kui platvormioperaator on teadlik ebaseaduslikust tegevusest, on vajalik kiire reageerimine. Kui jäetakse olukord lahendamata ka pärast mõistliku aja möödumist, võib platvormioperaatorit vastutusele võtta, mistõttu on oluline olla ettevaatlik.

Kokkuvõte: E-kaubanduse saidil tekkivate probleemide korral konsulteerige spetsialistiga

Kuigi kaubanduskeskuse operaatorid ja kasutajad ei ole üksikute tehingute osas lepingulises suhtes, peetakse neid kaubanduskeskuse kasutamise enda osas kasutuslepingu suhtes olevateks.

Seetõttu on kaubanduskeskuse operaatoritel kohustus uurida ja hallata müüjaid kasutuslepinguga kaasnevate kohustuste raames ning luua korralik kauplemiskeskkond. Probleemsete toodete või kaupluste uurimine ja võimalike probleemide ennetamine on samuti oluline.

Kaubanduskeskuse opereerimisel on oluline mõista neid õiguslikke kohustusi ning tagada, et tarbijad ei eksiks eksitavate esitluste tõttu ning et kaupluste suhtes viiakse läbi asjakohane uurimine ja reageerimine. Seotud õigusaktide tundmisel on soovitatav konsulteerida advokaadiga, et rakendada meetmeid kasutajate probleemide ennetamiseks.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, rikkaliku kogemusega õigusteenuste pakkuja. Internetis kaubanduskeskuse avamisel on juriidilise kontrolli vajadus üha kasvav. Meie büroo pakub selleks vajalikke lahendusi.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: IT ja idufirmade ettevõtteõigus Jaapanis[ja]