Kas teise inimese säutsu ekraanipildi tsiteerimine Twitteris on autoriõiguse rikkumine?
Viimastel aastatel on Twitteris oma arvamusi avaldanud mitte ainult tavainimesed, vaid ka avaliku elu tegelased, asutused, kuulsused ja mõjutajad, mis on suurendanud selle platvormi olulisust kui vahendit oma seisukohtade teistele edastamiseks.
Sellistes aruteludes on hädavajalik, et inimesed “tsiteeriksid” teiste inimeste väljaütlemisi, et parandada neid või lisada uusi teadmisi, et väljendada oma seisukohti.
Twitteris on tavaline, et inimesed teevad teiste kasutajate säutsudest ekraanipilte (screenshot’e) ja tsiteerivad neid, lisades need pildid, või kopeerivad teiste säutsude teksti ja lisavad selle oma säutsu sisusse.
Kuid kas need tsitaatide kasutamise viisid on autoriõiguse seadusega kooskõlas? Selgitame, mida tuleks Twitteris tsitaatide kasutamisel arvesse võtta.
Twitteris tsiteerimise kolm meetodit
Twitteris postituste tegemisel “tsiteerimise” kasutamisel on tavaliselt kolm järgmist meetodit:
- Postituste tegemine, kasutades ametlikku funktsiooni “Tsiteeri säutsu”, tsiteerides teise kasutaja säutsu
- Teise kasutaja säutsu ekraanipildistamine ja selle pildi lisamine postitusele tsiteerimise vormis
- Teise kasutaja säutsu osa kopeerimine ja kleepimine ning käsitsi tsiteerimine postituse tegemisel
Esimene tsiteerimise meetod on Twitteri ametlik funktsioon ja seda saab teha ilma autoriõiguse seadusega probleeme tekitamata.
Selles artiklis käsitleme teise ja kolmanda tsiteerimise meetodi autoriõigusega seotud probleeme.
Teiste tweetide ekraanipiltide tsiteerimise tegevuse ja autoriõiguse seos
Ekraanipiltide (screenshot) abil tsiteerimine on Twitteris laialdaselt levinud, kuna see võimaldab jagada teiste kasutajate algseid säutse suurele hulgale inimestele ning samal ajal väljendada oma arvamust.
Siiski võib algse säutsu ekraanipildi tegemine ja tsiteerimine olla autoriõiguse rikkumine.
Lisaks, kui ekraanipildi abil tsiteerimine rikub autoriõigusi, võib tsiteeritud säuts olla kustutatud vastavalt “autoriõiguse poliitikale“.
Samuti võib teatud juhtudel kaasneda kahjude hüvitamise nõue või muu vastutus.
Selleks, et otsustada, kas ekraanipildi abil tsiteerimine rikub autoriõigusi, tuleb arvesse võtta järgmisi kahte punkti:
- Kas algne säuts on “autoriõigusega kaitstud teos”.
- Kas algse säutsu tsiteerimine on lubatud õigustatud tsiteerimise tegevusena.
Allpool selgitame punkte 1 ja 2.
Kas hageja (tsiteerimise teel) säuts on “teos”
Autoriõiguse seadus on “teose” suhtes kohaldatav seadus ja kui see on “teos”, siis see on kaitstud autoriõigusega. Seetõttu, et tsiteerimine rikuks autoriõigust, peab esmalt algne säuts olema “teos”.
Kuid mitte kõik teosed ei ole “teosed” ja seega ei ole need kaitstud autoriõigusega. Selleks, et seda tunnustataks “teosena”, peab see olema “loominguline väljendus, millel on teatud iseloom”.
Säutsude puhul on tavaliselt 140 tähemärgi piirang, mis muudab väljenduse lühikeseks ja kokkuvõtlikuks. Seega, kui säutsu väljendusviis on tavaline ja igapäevane, mida igaüks võib kasutada, ei peeta seda isikupäraseks ja see ei ole “teos”.
Teisest küljest, kui on tunnustatud, et säutsu tegija on kasutanud mingit loomingulist lähenemist, et edastada oma kavatsust tähemärkide piirangute raames, siis väljendusviis on isikupärane ja see on “teos”.
Ja kui algne säuts on “teos”, siis võib selle omavoliline tsiteerimine rikkuda paljundusõigust või avaliku edastamise õigust.
On olnud erinevaid otsuseid selle kohta, kas midagi on “teos” või mitte, ja on vaja kaaluda, kas algne säuts on “teos”, võttes arvesse neid kohtuotsuseid. Palun vaadake ka järgmisi artikleid.
Seotud artikkel: Kas lühikeste keeleliste väljenduste, nagu pealkirjad ja loosungid, kopeerimine on autoriõiguse rikkumine?[ja]
Kas antud tegevust võib pidada õigustatud “tsitaadiks”
Iseseisvalt sellest, kas algne säuts on autoriõigusega kaitstud teos, võib autoriõiguse seaduse kohaselt teatud tsitaatide kasutamine olla seaduslik tegevus, mis ei kujuta endast autoriõiguse rikkumist.
Autõriõiguse seaduse kohaselt peab tsitaadi kasutamine vastama järgmistele tingimustele:
- See peab olema juba avaldatud teos (avaldamise nõue)
- See peab olema tsiteeritud (tsitaadi nõue)
- See peab vastama õiglasele tavale (õiglase tava nõue)
- See peab kuuluma õiglasesse ulatusse (õiglase ulatuse nõue)
Algset säutsu on Twitteris juba “avaldatud” ja see on ekraanipildi (screenshot) abil “tsiteeritud”, seega avaldamise ja tsitaadi nõuded ei ole probleem.
Allpool selgitame üksikasjalikult õiglase tava ja õiglase ulatuse nõudeid.
Lisateavet nende nõuete kohta leiate järgmisest artiklist:
Seotud artikkel: Mis on autoriõiguse seaduse tsitaat? 4 nõuet seaduslikuks kasutamiseks[ja]
Kas ekraanitõmmiste kasutamine tsitaatides on kooskõlas “õiglase tavaga”
Esmalt peame arutama, kas ekraanitõmmiste kasutamine tsitaatides on kooskõlas “õiglase tavaga” või mitte.
Selle “õiglase tava” sisu varieerub sõltuvalt teose tüübist, tööstusharust ja ajastust. Siinkohal on kasulik vaadata, millised tsitaadid on lubatud Twitteri kasutustingimustes.
Twitter on avaldanud järgmised kasutustingimused:
4. Teenuse kasutamine
Twitteri teenuse kasutustingimused
(jäetakse vahele)
Kui kasutaja soovib teenust või teenuse sisu kopeerida, muuta, luua selle põhjal sekundaarseid autoriõigusega kaitstud teoseid, levitada, müüa, üle kanda, avalikult välja panna, avalikult esitada, edastada või kasutada muul viisil, peab ta, välja arvatud juhul, kui see on lubatud Twitteri teenuse, käesolevate tingimuste või (toim. märkus: arendaja kasutustingimuste) kohaselt, kasutama meie poolt pakutavat liidest ja protseduure.
Sellest kasutustingimusest võime lugeda, et “kui soovite teha viiteid teiste inimeste säutsudele, peate järgima Twitteri ametlikke liideseid ja protseduure”.
Seega, ekraanitõmmiste lisamine tsitaatidena ei ole kasutustingimustes lubatud ja võib olla vastuolus “õiglase tavaga”.
Tegelikult, nagu me hiljem tutvustame, tehti kohtuotsus, mis rõhutas seda punkti.
Kas antud juhtumi tsiteerimine on “õigustatud ulatuses”, säilitades subjekti-predikaadi suhte?
Samuti on vaja arutada, kas ekraanipiltide (screenshot) tsiteerimine kuulub “õigustatud ulatusse” või mitte.
Selle “õigustatud ulatuse” määramisel tuleb arvestada tsiteerimise vajadust oma seisukohtade esitamise eesmärgil ning uurida, kas see jääb ühiskondlikult mõistliku ulatuse piiresse.
Seega, kui kasutatakse kellegi teise teoseid omavoliliselt, ei saa öelda, et “tsiteerija on peamine ja tsiteeritav on alluv suhe” (subjekti-predikaadi suhe) on lubatud liigse tsiteerimise, tarbetu tsiteerimise korral, mis kuulub “õigustatud ulatusse”.
Seetõttu, kas ekraanipiltide (screenshot) lisamise vormis tsiteerimine kuulub “õigustatud ulatusse” või mitte, sõltub:
- tsiteerimise eesmärgist
- millise osa ekraanipilt (screenshot) hõlmab tweet’is
- milline on tsiteeritud tweet’i sisu
ja nii edasi.
Kui subjekti-predikaadi suhet ei tunnustata, võib olla tehtud otsus, et see ei kuulu “õigustatud ulatusse”.
Ekraanitõmmise postitamise juhtum, mis kvalifitseerus “autoriõiguse rikkumiseks”
On olemas kohtupraktika, mis on otsustanud, et originaalse säutsu ekraanitõmmise lisamine ja tsiteerimine kvalifitseerub autoriõiguse rikkumiseks.
Kohtuotsuses oli vaidlusküsimuseks, kas originaalne säuts on “teos”, kas ekraanitõmmise tsiteerimine vastab “ausale tavale” ja kas see kuulub “õiglase kasutamise” piiridesse.
Esiteks, kas originaalne säuts on “teos”, otsustati, et see on “teos”, kuna sõnade arvu piirangute tõttu on teksti struktuuris näha leidlikkust ja autoripersonaalsus on väljendunud sisus. Allpool on tsiteeritud osa sellest otsusest.
“Hoolimata asjaolust, et autorit on kohtusse kaevatud, on ta kasutanud sõnu nagu “sina”, “väljas”, “loll”, “ise süüdi” lühidalt ja rütmiliselt, et naeruvääristada konkreetse kasutaja olukorda, mis ei tundu olevat kriitiline. Sellest struktuurist on näha autori leidlikkust ja samuti on autori personaalsus väljendunud sisus.”
Tokyo District Court, December 10, Reiwa 3 (2021), Ginhou 880, page 69
Teiseks, kas see vastab “ausale tavale”, rõhutati, et ekraanitõmmise tsiteerimine ei ole lubatud Twitteri kasutustingimustes, ja otsustati, et see ei vasta “ausale tavale”.
“Twitteri kasutustingimused nõuavad, et sisu kopeerimisel, muutmisel või selle põhjal sekundaarse teose loomisel või levitamisel tuleb kasutada Twitteri poolt pakutavat liidest ja protseduure. Twitter on loonud tsiteerimise protseduurina tsiteerimise säutsu. Seega, kõnealused postitused on kopeerinud algseid postitusi ekraanitõmmise meetodil ja postitanud need Twitterisse, hoolimata eespool nimetatud kasutustingimustest ja ilma eespool nimetatud protseduure kasutamata. Seetõttu on mõistlik tunnistada, et kõnealused postitused rikuvad eespool nimetatud kasutustingimusi ja ei saa tunnistada, et algsete postituste tsiteerimine ja kasutamine kõnealustes postitustes vastab ausale tavale.”
Tokyo District Court, December 10, Reiwa 3 (2021), Ginhou 880, page 69
Lõpuks, kas see kuulub “õiglase kasutamise” piiridesse, võrreldi tsiteeritud säutsu ja lisatud ekraanitõmmise pilti ning otsustati, et ekraanitõmmise pilt moodustab selgelt peamise osa ja seega ei kuulu see “õiglase kasutamise” piiridesse.
“Võrreldes kõnealuseid postitusi ja nendes sisalduvaid algsete postituste ekraanitõmmise pilte, võib öelda, et ekraanitõmmise pilt moodustab nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt selgelt peamise osa, seega ei saa seda tsiteerimist pidada õiglase kasutamise eesmärgil õigustatuks.”
Tokyo District Court, December 10, Reiwa 3 (2021), Ginhou 880, page 69
Kas igasugune tsiteerimine ekraanipiltide abil on ebaseaduslik?
Võttes arvesse Tokyo Kohaliku Kohtu otsust 2021. aasta (Reiwa 3) 10. detsembril, võib jõuda järeldusele, et “tsiteerimine ekraanipiltide abil on alati ebaseaduslik, kuna see on juba alguses lepingu rikkumine”.
Siiski on Twitteris sageli kasutusel ekraanipiltide (screenshot) tsiteerimine ning sellel on mitmeid eeliseid, nagu võimalus levitada oma seisukohti sõltumata algse säutsu kustutamisest.
Seetõttu ei ole selge, kas tulevikus tehakse otsuseid, mis eriti rõhutavad selle otsuse kasutustingimusi ja ei vasta “ausale tavale”.
Lisaks oli käesolev otsus juhtum, kus ekraanipiltide (screenshot) piltide peeti peamiseks osaks.
Seetõttu ei ole selge, kas ka juhtumid, kus tunnustatakse erinevat suhet kui käesolevas asjas, peetakse üldiselt “ausale tavale” mittevastavaks, kuna need on kasutustingimustes lubamatud tsiteerimised.
Seetõttu võib öelda, et praegu on suhteliselt suur tõenäosus, et ekraanipiltide (screenshot) tsiteerimine on ebaseaduslik, kuid tuleb kaaluda ka tulevasi suundumusi.
Muuseas, algne säuts võib sisaldada märkusi nagu “tsiteerimine keelatud”. Kuid sellisel märkusel ei ole õiguslikku tähendust, mis mõjutaks tsiteerimise seaduslikkust.
Seetõttu, isegi kui autoriõiguse omanik keelab tsiteerimise, on tsiteerimine seaduslik, kuni seda tunnustatakse seadusliku “tsiteerimisena” autoriõiguse seaduse alusel.
Kas kopeerimine ja kleepimine (nt Twitteri postituste kopeerimine) võib olla autoriõiguse rikkumine
Kopeerimine ja kleepimine või Twitteri postituste kopeerimine tähendab teise inimese säutsu sisu kopeerimist ja selle postitamist oma säutsuna.
Selleks, et otsustada, kas selline tegevus on autoriõiguse rikkumine, tuleb arvesse võtta kahte aspekti, nagu ka ekraanipiltide (screenshot) puhul: kas algne säuts on “autoriõigusega kaitstud teos” ja kas see on lubatud tsiteerimise näide.
Eriti Twitteri postituste kopeerimise puhul on enamasti nii, et algse säutsu sisu kopeeritakse ja postitatakse selliselt, et tekib eksiarvamus, nagu oleks kasutaja ise algse säutsu postitanud.
Selles olukorras ei ole tõenäoliselt tegemist lubatud tsiteerimisega.
Samuti võib juhtuda, et isegi kui kopeerite algse säutsu, lisate sellele oma arvamuse või muu kommentaari, mis näitab, et see on tsiteering.
Kuid praegu ei ole Twitteri kasutustingimustes lubatud tsiteerida kopeerimise ja kleepimise teel, seega võib sellist tsiteerimist pidada ebaseaduslikuks.
Isegi retweetimine võib rikkuda autoriõiguse seadust
Retweetimine tähendab teise inimese säutsu uuesti postitamist selle levitamiseks.
Seda retweetimise funktsiooni kasutatakse laialdaselt, et jagada teiste poolt tehtud säutse teistele kasutajatele ilma oma arvamust lisamata, mis erineb tsiteerimisest.
Näiteks kui retweetite säutsu, mis sisaldab ekraanipilti (screenshot), võib see, nagu me juba selgitasime, rikkuda autoriõigusi.
Kas see tähendab, et retweetija on autoriõiguse seaduse järgi rikkunud mõnda õigust?
Esiteks, isegi kui retweetite säutsu, mis sisaldab ekraanipilti, on see ekraanipilti postitanud ikkagi retweetitud säutsu autor.
Seega, kui retweetija ei ole ise originaalsäutsu kopeerinud ega Twitterisse postitanud, ei saa öelda, et ta rikub autoriõigusi, nagu kopeerimisõigus või avaliku edastamise õigus.
Kuid originaalsäutsu autoril on autoriõigusest eraldi õigus oma nime avaldamisele (nime avaldamise õigus) teose avaldamisel.
Seega, kui retweetimise tulemusena levib ekraanipilt ja originaalsäutsu autorit ei ole võimalik tuvastada, näiteks kui on pildistatud ainult säutsu tekst, võib retweetija rikkuda seda nime avaldamise õigust.
Kohtupraktikas on olnud juhtumeid, kus on tunnistatud, et retweetimine, mis lisas foto ilma loata ja mille tulemusena foto pildistamisel kuvatud autori nimi kadus, rikkus seda nime avaldamise õigust.
Kuigi see on foto autoriõigusega seotud kohtuotsus ja juhtum on erinev, võib see olla kasulik ka säutsu teksti tsiteerimisel.
Allpool on toodud mõned väljavõtted.
Originaalfoto pildil oli autori nimi märgitud, kuid iga retweetija retweetimise tulemusena kuvati link pildile ja originaalnimi ei kuvatud.
Lisaks ei märkinud ükski retweetija oma retweetimisel originaalfoto autori nime.
Seega, iga retweetija rikkus oma retweetimisega autori nime avaldamise õigust.
Supreme Court Small Chamber, July 21, Reiwa 2 (2020), Minshu Vol. 74, No. 4, p. 1407
Kokkuvõte: Konsulteerige advokaadiga internetis toimuva autoriõiguste rikkumise osas
Twitteris tsiteerimise osas võib praegusel hetkel autoriõigusi rikkuda, kui te ei kasuta ametlikku funktsiooni “Tsiteeri säutsu”.
Samuti selgitasime, et isegi lihtsalt säutsu edastades võib autoriõiguse seaduse järgi olla olukordi, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Täna tutvustatud tsiteerimisviisid on Twitteri kasutajatele igapäevaselt nähtavad ja neid võidakse kergesti kasutada.
Kuid kui seda peetakse autoriõiguse seaduse järgi ebaseaduslikuks, võib see sõltuvalt olukorrast kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse, mistõttu on vaja olla väga ettevaatlik.
Kui soovite saada nõu konkreetse probleemi kohta, pöörduge kindlasti spetsialiseerunud advokaadi poole.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on internetis levivad kuulujutud ja laim tekitanud tõsiseid kahjustusi, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.
Category: Internet
