Netis levitatav laim (solvamine) ja au tunnete rikkumine

Internetis, anonüümsetes foorumites ja isiklikes blogides, on kahjuks sageli juhtumeid, kus postitatakse teiste inimeste kohta halvustavaid või laimavaid kommentaare. Millistel juhtudel peetakse selliseid halvustusi või laimu ebaseaduslikuks? Millised on olnud kohtuasjad, kus selliseid juhtumeid on käsitletud, ja millised otsused on seal tehtud?

Sotsiaalne au ja subjektiivne au

On loomulik, et kui keegi nimetab teid internetis “lollakaks” või “koledaks”, tahate midagi ette võtta.

Kuid olenemata sellest, kui palju teid sellisel viisil solvatakse, ei lange teie sotsiaalne hinnang, seega ei kvalifitseeru see au teotamiseks. Auteotamise kuritegu (Jaapani kriminaalkoodeksi § 230) kaitseb sotsiaalset au, mida ühiskond annab hinnanguna, ja au teotamine on asjakohane ainult siis, kui “sotsiaalne hinnang langeb fakti esiletoomise tõttu”.

Seega, paljud inimesed, kes arvavad, et neil pole muud võimalust kui taluda selliseid solvanguid ja laimu, on loobunud, kuid see pole nii.

Nagu kriminaalõiguses, on ka tsiviilõiguses au teotamine, kui sotsiaalne au on kahjustatud, kuid tsiviilõiguslik kaitse hõlmab ka subjektiivset au, mida peetakse au tunneteks.

Õigusvastane tegu võib olla asjakohane ka siis, kui au tunnet on tugevalt kahjustatud. Ja solvangud ja laim, mis võivad internetis kontrolli alt väljuda, võivad olla lihtsalt labased solvangud ilma mingi aluseta, mis ei hõlma sotsiaalse hinnangu langust, seega on vaja kaaluda “au tunnete rikkumist” kui vastumeetmet.

https://monolith.law/reputation/defamation-and-infringement-of-self-esteem[ja]

Au ja maine rikkumine

Kohtupraktikas on maine rikkumine määratletud kui “tegevus, mis ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri ja mida peetakse solvavaks, ning mille tulemusena võib tunnistada isiku õiguste rikkumist” (Jaapani Ülemkohus, 13. aprill 2010 (2010)). Kuid millal täpselt võib öelda, et tegevus ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri ja rikub mainet, ning millal võib seda pidada õigusvastaseks tegevuseks, mis annab õiguse nõuda internetis avaldatud artikli eemaldamist?

On olnud juhtumeid, kus kohtuvaidluses osalevad A ja B läksid kohtusaali koridoris vaidlema ning A sõimas B-d “varas” ja “röövel”. B nõudis A-lt kahjutasu, väites, et A on rikkunud tema au või mainet, teisisõnu, A on toime pannud “au rikkumise” või kui see ei ole nii, siis “maine rikkumise”.

Kohus leidis, et solvavad väljendid, mida kasutati hageja laimamiseks, rikuvad hageja mainet ja ületavad ühiskondlikult aktsepteeritava taluvuspiiri, mistõttu need on ebaseaduslikud.

Teisalt, sõnad “varas” ja “röövel” on üldiselt sõnad, mida sageli kasutatakse teiste inimeste laimamiseks. Kuna ei ole tõendeid, mis näitaksid, et need sõnad viitavad konkreetsele kuriteole, ei saa neid pidada hageja sotsiaalse maine kahjustamiseks. Seetõttu ei tunnustanud kohus au rikkumist (Tokyo District Court, 19. veebruar 2009 (2009)).

Au rikkumine on tõendatud ainult siis, kui on esitatud konkreetseid fakte.

Au maine rikkumise otsused

Vaatame kohtupraktika näitel, kuidas erinevaid avaldusi hinnatakse. Tegemist on laimamise vastu esitatud kahjutasunõude juhtumiga.

Kuigi tegemist on alama astme kohtu otsusega, arvan, et see on hiljutine kohtupraktika, mis võib olla kasulik mõistmaks, kuidas kohtud asju hindavad.

Hageja lõi blogi nimega “B”, kus ta kirjutas ilu, tervise, kohtingute, armastuse ja abielu teemadel. Ta postitas oma blogisse ka oma näopildi. Ta töötas hambaarsti abina A kliinikus ja kliiniku veebilehel olid avaldatud tema ja teiste hambaarsti abiliste näopildid.

Kostja tuvastas Facebookis hageja nime ja postitas 5chani lõimes “B” pärisnime, korduvalt laimates teda. Hageja nõudis kahjutasu seitsme sellise postituse eest.

Hageja esitas sisuteenusepakkujale teabenõude ja sai teada IP-aadressi. Ta palus lähte-teenusepakkujal säilitada saatja teavet ja sai teada, et kaabeltelevisiooni ettevõte omab saatja teavet. Seetõttu esitas ta kaabeltelevisiooni ettevõttele hagi, nõudes saatja teabe avaldamist, ja selgus, et kostja oli kõigi nende postituste saatja.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

https://monolith.law/reputation/provider-liability-limitation-law[ja]

Kohus leidis esmalt, et hageja oli enne esimest postitust avaldanud oma näopildi ja ameti blogis ning tema pärisnime sai otsida ka teistest sotsiaalmeedia saitidest. Seega, kui keegi, kes teab mõningaid fakte hageja kohta, vaatab neid postitusi ja tõlgendab neid tavalise lugeja tavalise tähelepanu ja lugemisoskusega, siis isegi kui ta on tuvastanud isiku, kasutades nimesid, mis pilkavad “B” või “B”, need nimed viitavad hagejale kui blogi autorile.
Tokyo ringkonnakohus, otsus 15. jaanuar 2019 (2019. aasta Gregooriuse kalendri järgi)

Pärast tuvastamisvõimaluse tunnustamist hindas kohus iga kostja seitsme postituse õigusvastasust. Milline solvang peetakse “au riivavaks” ja milline solvang “ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri ja ei riku hageja au”, võib olla kasulik teada.

https://monolith.law/reputation/defamation-privacy-infringement-identifiability[ja]

Postitus 1: “Naeruväärne”, “loll naine” jne

Kommentaar, mis viitab blogipostitusele kui “nii naeruväärsele, et kahtlesin, kas see on õhku (kujuteldav)”, on lihtsalt vastaja mulje sellest blogist. Seetõttu ei leitud, et see ületab ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire ega riku hageja auväärsust.

Teiselt poolt, kommentaar “loll naine”, mis hindab hagejat kui “loll”, on postitus, mis kritiseerib hageja isiksust ennast. Arvestades, et B võib olla tuvastatav hagejana, leiti, et see ületab ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire ja rikub hageja auväärsust.

Postitus 2: “Kole” jne

Kohtuotsuse kohaselt ületas postitus, milles kirjeldati hagejat kui “koletist”, mis tähendab, et ta on välimuselt inetu, ja lisaks vihjati, et hageja ja tema partner on “vastikud”, ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire, rikkudes hageja au ja väärikust.

Postitus 3: “Lühike ja inetu rahapuuduses nooruk” jne

Kohtuasja algataja armastatu kirjeldamine kui “lühike ja inetu rahapuuduses nooruk” ning viide, et kohtuasja algataja on sellise suhte tõttu “hale”, on väljendus, mis pilab kohtuasja algataja suhteobjekti, mitte kohtuasja algatajat ennast. Samuti ei saa öelda, et suhtlemine sellise isikuga mõjutab üldiselt inimese isiklikku hinnangut. Kuigi “hale” väljendust on raske pidada mõõdukaks, ei ületa postitus 3 tervikuna vaadatuna kohtuasja algataja käitumise suhtes väljendatud arvamuse piire ega ületa ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire. Seetõttu ei tunnistatud, et postituse 3 sisu kujutab endast kohtuasja algataja suhtes ebaseaduslikku tegevust.

Postitus 4: “Kole” jne

Sõna “kole”, mida tõlgitakse samaväärseks sõnaga “koletis”, kasutati neljal korral ja postituses oli lauseid nagu “Kuidas saab isegi töödeldud foto olla kole, lol”. Isegi foto, mis tavaliselt näeb hea välja pärast töötlemist, on kujutatud koledana. Lisaks on postituse lõpus kasutatud märki “lol”, mis tähendab naeru, et alandada hagejat. Arvestades, et hageja nimi on Facebookis otsitav ja hageja näofoto on postitatud blogisse, ületab selline kirjeldus ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire ja on mõeldud hageja mõnitamiseks ja alandamiseks. See rikub hageja au ja väärikust.

Postitus 5: “Kole” jne

Kohtuotsuse kohaselt ületas kostja, kes nimetas hagejat “koledaks”, ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire, solvates hagejat ja rikkudes tema au. Teiselt poolt, kui kostja nimetas hagejat “haleks” ja ütles, et “ta näeb välja nii õnnetu… tõesti. Ta näib iga päev kannatavat”, ei peetud seda hageja välimuse konkreetseks solvamiseks, vaid kostja oletuseks. Seetõttu ei peetud seda ühiskondlikult aktsepteeritavate piiride ületamiseks ega hageja au rikkumiseks.

Postitus 6: “Kergekaaluline” jne

Pärast tõsiasja esiletoomist, et “lühike ja inetu inimene on lubatud majja”, on kostja kirjutanud hageja kohta, et “kui sa ei paranda oma kergekaalulisust, siis sul, inetul inimesel, ei ole tulevikku”. Sõna “kergekaaluline” kasutatakse järgnevas tekstis seksuaalsuhetele viitava sõnana, mis tähendab, et see viitab ainult seksuaalsuhete eesmärgile. Seetõttu leidsime, et postitus 6 näitab, et hageja on inimene, kes hoolimatult astub seksuaalsuhetesse, ja et ta on inetu. See ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri ja rikub hageja auväärsust.

Postitus 7: Näokontuuride kohta, nagu “kartul”

Hageja näokontuurid on “kartuli sarnased” ja on märgitud, et “isegi kui näoosad on suured, tundub ta igal juhul inetu, kuna kontuurid pole korras”. See on hinnang, mis annab hageja välimuse kohta konkreetseid omadusi ja nimetab hagejat “inetuks”. See ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri, rikkudes hageja au ja väärikust ning on tunnistatud ebaseaduslikuks tegevuseks hageja suhtes.

Kohtu otsus

Tokyo ringkonnakohus leidis, et kõnealused postitused, mis korduvalt nimetasid hagejat “koledaks” ja “ebameeldivaks” ning solvasid tema välimust anonüümsel internetifoorumil 5ch, ning lisaks solvasid hageja partnerit ja nimetasid hagejat “kergekäeliseks”, on laimavad. Arvestades kostja postituste arvu, postitatud kommentaaride sisu ja kõiki asjaolusid, leidis kohus, et hageja maine rikkumisest tuleneva vaimse kannatuse hüvitamiseks piisav summa on 200 000 jeeni (umbes 1 600 eurot).

Hageja nõudis saatja andmete avalikustamisega seotud kulude katteks 1 002 600 jeeni (umbes 8 000 eurot), kuid kohus määras kostjale makstavaks summa, mis on seotud hageja kahjuga, mis on otseselt seotud kostja ebaseadusliku tegevusega (st postitused 3 välja arvatud, 6/7), 859 373 jeeni (umbes 6 900 eurot), lisaks advokaaditasu 100 000 jeeni (umbes 800 eurot), kokku 1 159 373 jeeni (umbes 9 300 eurot).

Kuigi laimu eest makstav hüvitis on sageli ebapiisav, on maine rikkumisest tulenev hüvitis tavaliselt veelgi väiksem.

Kuigi hageja võis olla selle kohtuotsusega rahulolematu, oli tal võimalik peatada solvangud ja laim, mis oleksid võinud veelgi hullemaks muutuda, kui neid oleks ignoreeritud. Kostjale määratud 1 159 373 jeeni suurune kahjutasu võib olla piisav, et sundida teda oma tegevust üle vaatama.

https://monolith.law/reputation/calculation-method-of-compensation-for-damages[ja]

Kokkuvõte

Kordan, et siin toodud näited on vaid alama astme kohtute otsused. Siiski, need võivad anda aimu, millised konkreetsed solvangud võivad olla “üle piiri” ning kuidas erinevaid solvanguid ja sõimu hinnatakse.

Kui teid on korduvalt solvatud, sõimatu või laimatu, siis võite kaaluda, kas on võimalik esitada süüdistus au teotamises. Kui see ei kvalifitseeru au teotamiseks, siis kas see ei riku teie au tundeid? Palun konsulteerige kogenud advokaadiga.