Petitsioon IP-aadressi avalikustamiseks ja võltsitud profiilide kustutamiseks

Üheks laimamise ja solvamise viisiks on olnud juba pikka aega kellegi teise isikuks kehastumine.

Näiteks võib keegi luua Twitteri konto sama nimega, mis on mõnel konkreetsel naisel, või kasutada väga sarnast kasutajanime, lisada avalehele selle naise näopilt ja postitada sobimatuid pilte või kirjutada selle naise e-posti aadress ja paluda suhtlemist teadmata meestega. Sellisel juhul peab isik, kelle identiteeti on kuritarvitatud, nõudma artikli kustutamist või IP-aadressi avalikustamist, väites, et tema “õigusi” on rikutud. Üldiselt, kui soovitakse nõuda internetis postitatud sisu kustutamist või IP-aadressi avalikustamist, ei piisa lihtsalt väitest, et “postitus on sobimatu”. On vaja väita, et “postitus rikub minu õigusi”.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

Õiguste rikkumine identiteedivarguse tõttu

“Õigused” võivad tunduda keerulised, kuid mõelgem näiteks järgmisele juhtumile:

Keegi loob Twitteris konto, kasutades teatud naise nime, ja paneb profiilipildiks selle naise foto, seejärel postitab ta alastipilte (※1)

Selles olukorras jääb kolmandatele isikutele mulje, et see naine ise postitab alastipilte. See tähendab, et lõppkokkuvõttes on süüdlane:

See konkreetne naine postitab alastipilte (※2)

Postitanud sõnumi, mis annab sama efekti kui see, mida ta on kirjutanud, kasutades identiteedivargust. ※2 on tegevus, mis rikub selle konkreetse naise auõigusi, ja sama kehtib ka ※1 kohta, mis samuti rikub selle konkreetse naise auõigusi.

Lisaks auõigustele võib näiteks juhtuda, et identiteedivarguse käigus avalikustatakse teie e-posti aadress või kasutatakse teie fotosid. Sellisel juhul võib olla võimalik väita, et on rikutud teie privaatsusõigusi või portreeõigusi.

https://monolith.law/reputation/instagram-spoofing[ja]

Kuid identiteedivarguse vastu võitlemiseks, näiteks kustutamise või IP-aadressi avalikustamise taotlemiseks, on teatud tingimused.

Kas identiteedivargus on toimunud või mitte

Selleks, et väita, et kellegi au, usaldusväärsus, privaatsusõigus ja isiksuseõigus on rikutud teise inimese poolt, kes on postitanud teise inimese nime all, peab vähemalt tavalise otsustusvõimega inimene saama ekslikult aru, et postituse tegija ja ohver on sama isik.

Kaebaja, kes plaanis ehitada korterelamu Tokyo Toshima piirkonnas, nõudis Yahoo! JAPANilt artikli kustutamist ja saatja teabe avalikustamist, väites, et Yahoo! foorumisse oli postitatud kaebaja nime kasutades vastusena kaebaja postitusele.

Selles kohtuasjas otsustas Nagoya ringkonnakohus 21. jaanuaril 2005 (Gregoriaani kalendri järgi), et postitus oli tehtud kasutades postitaja nime, mis näis olevat kaebaja enda nimi, ja et “kui keegi kasutab teise inimese nime, võib see põhjustada eksiarvamuse, et nime kasutaja (isik, kelle nime on kuritarvitatud) on postituse tegija, mis omakorda võib rikkuda nime kasutaja (isik, kelle nime on kuritarvitatud) au, usaldusväärsust, privaatsusõigust ja isiksuseõigust”. Kuid sel juhul, kuna postituse sisu oli “Nüüd, ühetoaline korter. Vale uus äri. Halvim”, mis kirjeldas pigem korterelamu vastaseid tegevusi, ja sisaldas sisu, mida kaebaja ei oleks tõenäoliselt kirjutanud, otsustas kohus, et “on ilmselge, et seda postitust ei saa ekslikult pidada kaebaja enda postituseks” ja lükkas kõik kaebaja nõuded tagasi.

ID koosnes ettevõtte nimest ja juhataja nimest, kuid otsustati, et isegi sellise ID kasutamine ja postituse sisu ei võimalda tavalise otsustusvõimega inimesel ekslikult arvata, et postituse tegija on kaebaja.

Selleks, et identiteedivarguse süüdistust saaks tunnustada, peab identiteedivargus olema toimunud.

Kas õigusi on rikutud võltsimise tõttu

2016. aastal esitas mees internetiteenuse pakkujale taotluse saatja teabe avalikustamiseks, väites, et kolmas isik oli tema identiteeti, privaatsusõigusi, portreeõigusi või au rikkunud, postitades internetifoorumisse tema nime all.

Osaka ringkonnakohus tunnistas, et “kuna antud juhul kasutati kontot, mille profiilipildiks oli kostja näofoto ja konto kuvanimeks oli kostja nime “B” moonutus “B'”, võib seda postitust pidada niinimetatud kolmanda isiku poolt kostja nime all tehtud postituseks.”

Kohus uuris, kas on selge, et kostja õigusi on rikutud, kuna saatja postitas kostja nime all. Kuid kohus leidis, et üldise tähelepanu ja lugemisviisi põhjal ei saa väita, et kostja sotsiaalne hindamine on selle postituse tõttu langenud.

Lisaks leidis kohus, et kuna kostja näofoto, mida kasutati selle konto profiilipildina, oli foto, mille kostja oli umbes viis aastat tagasi sellel saidil registreerudes üles laadinud oma profiilipildina, ja kuna kostja oli selle avaldanud sotsiaalmeedia saidil, mida eeldati, et paljud inimesed vaatavad, ei saa väita, et selle kasutamine rikkus kostja privaatsusõigusi. Samuti ei saa väita, et kostja portreeõigusi on rikutud, kuna kostja näofoto on foto, mille kostja ise avaldas.

Õigus mitte olla kellegi teise poolt ära kasutatud kui “identiteediõigus”

Selles kohtuasjas pöörati tähelepanu identiteediõiguse rikkumise otsusele. Kohtuotsus väitis, et pettuseakt ise on isiku identiteediõiguse rikkumine,

Kindlasti on isikliku identiteedi säilitamine teiste suhtes hädavajalik isiklikuks eksisteerimiseks. Isegi kui toime pannakse pettus, mis ei kuulu au teotamise, privaatsusõiguse rikkumise ega portreeõiguse rikkumise alla, näiteks kui pettuse tõttu luuakse teine isiksus, mis pole tegelik isik, ja sellise teise isiksuse tegevus on teiste poolt aktsepteeritud kui tegeliku isiku tegevus, võib identiteediõiguse rikkumine olla probleem “isikliku identiteedi säilitamise huvides teiste suhtes”, kui pettuse ohvriks langenud isik kannatab vaimset valu, mis muudab tema igapäevaelu ja sotsiaalset elu keeruliseks.

Osaka ringkonnakohus, 8. veebruar 2016 (2016)

Ja nii ta tegi.

Ja sel juhul, kuna postituse tegi keegi, kes ei olnud hageja, ja see viidi läbi kohe pärast pettuse toimepanemist, ning vähemalt kuu aja pärast kustutati hageja pilt ja hüüdnimi foorumist, võib isikliku identiteediõiguse rikkumine olla ebaseaduslik tegevus, kuid selle postituse puhul ei saa tunnistada, et toime pandi pettus, mis rikub isiku isiklikku identiteeti ja võib olla kahju hüvitamise objekt, ning ei saa tunnistada, et rikutud on identiteediõigust, privaatsusõigust, portreeõigust või au.

Lõpuks, kuna “ainult petmine” ei riku ühtegi õigust, lükati tagasi taotlus teabe avalikustamiseks. Kuid see kohtuasi sai esimeseks, mis tunnustas õigust mitte olla kellegi teise poolt ära kasutatud kui “identiteediõigus”.

Profiilifoto ja privaatsusõigus – portreeõigus

Nagano prefektuuris elav mees esitas kohtusse kaebuse, väites, et tema portreeõigusi on rikutud, kuna keegi oli postitanud GREE foorumisse tema nime all. Kohtuotsus tehti 30. augustil 2017 (Gregoriuse kalendri järgi) ja Osaka ringkonnakohus mõistis kahjutasu välja mehele, kes elab Hirakata linnas, Osakas.

Kaebaja esitas enne seda kohtusse hagi saatja andmete avalikustamiseks 2015. aasta oktoobris. Esimese astme kohus jättis hagi rahuldamata, kuid 2016. aasta oktoobris, pärast Osaka kõrgema kohtu otsust andmete avalikustamise kohta, tuvastas ta kostja ja esitas kahjutasu nõudmise hagi.

Kohtuotsuses tunnistati, et “kui lähtuda tavalise vaataja tavalisest tähelepanust ja lugemisviisist, siis on mõistlik tunnistada, et antud postitus on ekslikult mõistetav kui kaebaja poolt tehtud”.

Lisaks tunnistati, et kuna postitused olid kõik teiste inimeste solvamise ja sõimamise sisuga ning need võivad jätta kolmandatele isikutele mulje, nagu oleks kaebaja alusetult solvav ja sõimav inimene, on kaebaja sotsiaalne hindamine langenud ja seega on rikutud kaebaja auõigust.

Privaatsusõiguse rikkumise osas on üldiselt mõistetav, et privaatsusõigus hõlmab elu vabaduse kaitset ja õigust või huvi mitte avaldada meelevaldselt fakte või teavet, mida inimene ei soovi teistele teada anda. Kuid sel juhul oli kaebaja ise seadistanud oma näofoto GREE profiilipildiks ja see oli paigutatud avalikule alale, kuhu pääseb ligi suvaline hulk inimesi, seega ei saa seda pidada teabeks, mida inimene ei soovi teistele teada anda. See on kooskõlas varasemate kohtuotsustega.

Kuid portreeõiguse osas kasutas kostja kaebaja näofotot oma konto profiilipildina ja postitas kaebaja sotsiaalse hindamise alandamiseks mõeldud postitusi, seega ei saa tunnistada, et kostja kasutas kaebaja portreed õiguspäraselt. Seega tunnistati, et kostja on solvanud kaebajat ja rikkunud kaebaja portreeõigusega seotud hüvesid, sealhulgas auõigust. Teisisõnu, isegi kui kaebaja avaldas oma näofoto, tunnistati, et selle kasutamine ilma loata on portreeõiguse rikkumine ja seadusevastane tegu.

Kas identiteediõiguse rikkumine tunnistati?

Selles otsuses,

isiku õigus säilitada oma identiteet on eelduseks isiklikule eksistentsile ning eneseteostus ühiskondlikus elus on samuti oluline osa isiklikust eksistentsist. Seega, isikliku identiteedi säilitamine suhetes teistega on samuti hädavajalik isiklikuks eksistentsiks. Seetõttu võib teiste poolt vaadatuna isikliku identiteedi huve mõista kui isiklikke huve, mida tuleb kaitsta õigusrikkumise seaduse alusel.

Osaka ringkonnakohus, 30. august 2017 (2017)

tunnistas Osaka ringkonnakohus veebruaris 2016, et identiteediõigus on olemas, kuid

teiste poolt vaadatuna ei tohiks isikliku identiteedi võltsimist kohe mõista õigusrikkumisena, vaid tuleks arvesse võtta petturi kavatsusi ja motiive, pettuse meetodeid ja viise ning pettuse ohvri poolt pettuse tõttu saadud kahju olemasolu ja ulatust, ning otsustada, kas isikliku identiteedi huve rikkumine ületab ühiskondliku elu taluvuse piiri, ning kas see tegevus on ebaseaduslik.

Samas

ja GREE kasutajate puhul, kuna kontonime ja profiilipilti saab vabalt muuta, ei ole need tavaliselt samad, mis isiku nime, mis identifitseerib ja sümboliseerib isikut kogu eluaja jooksul. Seega, kasutaja ja kontonime või profiilipildi seos või kontonime või profiilipildi võime sümboliseerida konkreetset kasutajat ei pruugi olla eriti tugev. Seetõttu ei tunnustatud identiteediõiguse rikkumist.

Kokkuvõte

Osaka ringkonnakohtu otsused 8. veebruaril 2016 (2016) ja 30. augustil 2017 (2017) mõistavad identiteediõiguse ulatust kui osa, mida ei kaitsta auõiguse, privaatsusõiguse ega portreeõigusega.

Lisaks on Osaka ringkonnakohtu 8. veebruari 2016. aasta otsuses esitatud nõue, et “isik, kelle identiteeti on kuritarvitatud, on saanud sellist vaimset piina, et tal on raske jätkata rahulikku igapäevaelu või sotsiaalset elu”, muutunud Osaka ringkonnakohtu 30. augusti 2017. aasta otsuses märkimisväärselt leebemaks, kus küsimus on selles, kas “isiku identiteediga seotud huvide rikkumine ületab sotsiaalse elu taluvuse piiri”.

Varasemates kohtuotsustes on öeldud, et kui keegi “teeskles ainult teist isikut”, siis rikutud õigusi ei ole. Seega võib öelda, et need kaks kohtuotsust, mis tunnustavad identiteediõigust, on suur samm edasi.

Kui kohus tunnustab identiteediõigust, siis isegi juhtudel, mis ei kuulu au teotamise alla, saab teha “identiteedi kuritarvitamise” üldise kustutamise või “saatja teabe avalikustamise taotluse” protseduuri kurjategija kindlakstegemiseks.

https://monolith.law/reputation/provider-liability-limitation-law[ja]

Tahaksime jätkuvalt jälgida kohtuotsuseid, mis puudutavad tõenäoliselt suurenevat identiteediõigust. Selles kontekstis muutuvad identiteediõiguse ulatus ja nõuded tõenäoliselt veelgi selgemaks.