Kas lühikeste keeleliste väljendite, nagu loosungid ja pealkirjad, kopeerimine on autoriõiguse rikkumine?

Kui isik kirjutab teksti või teeb fotot, tekib sellele “autoriõigus”. Kui keegi teine kasutab ilma loata autoriõigusega kaitstud teksti või fotot, on tegemist autoriõiguse rikkumisega. Teisisõnu, kui keegi kirjutab esmalt teksti, tekib sellele autoriõigus ja see muutub ainult selle inimese “omandiks”. Pole probleemi, kui lause “Pika piiridega tunneli läbimisel jõudis ta lumisesse maailma” muutub “Kawabata Yasunari omaks” (Jaapani kirjanik), kuid kui lausele “Täna on ilus päev” antakse autoriõigus ja keegi teine ei saa kirjutada “Täna on ilus päev”, on see ilmselgelt ebamugav.

Seaduslikult käsitletakse seda “autoriõiguse ulatuse” ja “autoriõiguse olemuse” küsimusena. Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) artikkel 2, lõige 1, punkt 1 määratleb autoriõigusega kaitstud teose kui “loomingulise väljenduse mõtetest või tunnetest, mis kuuluvad kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda”. Need, mis vastavad sellele määratlusele, tunnistatakse “autoriõiguse olemusega” ja seega “autoriõigusega kaitstud teoseks”, ning isik, kes selle lõi, tunnistatakse autoriõiguse omanikuks ehk “autoriks” (sama seaduse punkt 2).

Kuidas siis määratletakse, millal lühike keeleline väljendus, nagu reklaamlause või pealkiri, muutub “autoriõigusega kaitstud teoseks”?

Autoriõigusega kaitstavate teoste ulatus

Kuigi see pole otseselt seotud kirjalike töödega, on olemas huvitavaid kohtupraktikaid, mis käsitlevad “autoriõigusega kaitstavaid teoseid”.

Näiteks oli kohtuasi, kus vaidlustati, kas bromiidfotod, mis kujutasid noorena filmi “Viimane samurai” ja teiste filmidega rahvusvaheliselt tuntuks saanud näitleja Hiroyuki Sanada, on autoriõigusega kaitstavad teosed. Kohus tunnistas bromiidfotode autoriõiguse, märkides oma otsuses:

Kuigi antud foto on loodud müügieesmärgil, on selles näha fotograafi isikupära ja loovust. See ei ole lihtsalt mehaanilise kaamera toimel loodud portreefoto, nagu näiteks tõendusmaterjaliks mõeldud foto, ja seega ei takista miski seda pidamast fototeoseks. Ja selle autoriõigus peaks kuuluma kasutajale, st kostjale.

Tokyo District Court, 10. juuli 1987 (1987)

Näib, et isegi kui see pole “tõendusmaterjaliks mõeldud portreefoto”, tunnustatakse selle autoriõigust. Hiljuti oli juhtum, kus naine nõudis oma jalgade kahe selfie foto autoriõiguse ja autori isiklike õiguste alusel postitaja info avalikustamist, kuna need olid ilma loata internetifoorumisse postitatud. See nõue rahuldati (Tokyo District Court, 28. veebruar 2019 (2019)).

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

https://monolith.law/reputation/provider-liability-limitation-law[ja]

Aga mis on olukord keeleliste väljendite puhul? Ilmselgelt on romaanid, näidendid, luuletused, tankad, haikud, arvustused, akadeemilised artiklid jne tunnustatud autoriõigusega kaitstavate teostena, kuid kas ka teisi keelelisi väljendusvorme, eriti lühikesi, peetakse autoriõigusega kaitstavateks? Kui suur on keeleliste väljendite puhul autoriõigusega kaitstavate teoste ulatus? Et vältida tahtmatut autoriõiguse rikkumist ja reageerida kiiresti, kui teie autoriõigusi rikutakse, on oluline teada keeleliste väljendite puhul autoriõigusega kaitstavate teoste ulatust.

Kirjeldus siidkangaste kohta

On olnud juhtumeid, kus hageja, kes tootis ja müüs kõrgkvaliteedilisi siidkangaid, mis olid truud rekonstruktsioonid iidsetest kangastest, mis on säilinud Shōsōini laos ja Maeda perekonna kuulsatest kangastest, esitas nõude ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus) alusel, väites, et kostja toodab ja müüb tooteid, mis on hageja toodetele väga sarnased, põhjustades segadust hageja toodete ja kostja toodete vahel.

Kuigi see nõue tunnistati õigustatuks ja kostjale määrati müügikeeld ja kahjutasu maksmine, oli hageja neljanda toote puhul lisatud hageja poolt koostatud kirjeldusega kataloog. Kostja oli neljanda toote sarnaste toodete müügi korral lisatud trükitud kirjeldusega juhendi, kuid hageja väitis, et see kirjeldus on väga sarnane hageja omale ja esitas selle autoriõiguse rikkumise alusel.

Selle peale otsustas kohus:

“Ei ole vaidlust, et hageja kasutab hageja kirjeldust, et selgitada hageja neljandat toodet. Siiski, hageja kirjeldus on ainult objektiivne selgitus toote mustrist ja disainist ning seda ei saa pidada hageja loovaks väljenduseks oma mõtetest või kavatsustest seoses tootega (teisisõnu, hageja kirjeldusel ei ole loovust peale selle, mis on seotud kangatootega), seega on raske öelda, et see on autoriõiguse kaitse all olev teos. Seetõttu on hageja nõue autoriõiguse rikkumise alusel ebaõigustatud.”

Kyoto District Court, 18. veebruar 1993 (1993. aasta Gregooriuse kalendri järgi)

Seega ei tunnustanud kohus kirjelduse autoriõigust ja ei tunnustanud autoriõiguse rikkumist.

Hageja siidkanga kirjeldus on ainult objektiivne selgitus toote kohta ja seda ei saa pidada loovaks väljenduseks hageja mõtetest või kavatsustest seoses tootega, seega ei saa öelda, et sellel on originaalsust. Autoriõiguse seadus määratleb autoriõigusega kaitstava teose kui “loomingulise väljenduse mõtetest või tunnetest, mis kuuluvad kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda” (autoriõiguse seaduse paragrahv 2 lõige 1 punkt 1).
Selle sätte kohaselt peab autoriõigusega kaitstava teose tunnustamiseks olema täidetud neli tingimust: ① mõtted või tunded, ② loovus, ③ väljendus, ④ kuulumine kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda. Hageja siidkanga kirjeldus ei vasta nendele nõuetele.

Mudellennuki kokkupaneku juhendi puhul

On olnud juhtumeid, kus mudellennukite ja muude sarnaste toodete tootja on nõudnud teise ettevõtte toodete müügi peatamist, kuna need on sarnased või identsete omadustega ning võivad segadusse ajada tarbijaid.

https://monolith.law/corporate/penalty-for-trademark-infringement[ja]

Kohus eeldas, et toote kuju näitab selle päritolu ning tunnistas, et on alust nõuda sarnaste toodete müügi peatamist ja laos olevate toodete hävitamist vastavalt ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusele (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus). Kohus tunnistas ka, et kahju tekitas asjaolu, et kostja ettevõte müüs madala kvaliteediga tooteid, mis kahjustas hageja ettevõtte mainet. Selles kohtuasjas väitis hageja ettevõte, et kostja ettevõte oli kopeerinud nende lennuki kokkupaneku juhendi, mis on autoriõiguse seaduse rikkumine (Jaapani autoriõiguse seadus).

Kohus leidis, et:

Hageja ettevõte on näidanud üles ettevõtlikkust, luues detailse ja arusaadava juhendi, pöörates tähelepanu fotode tegemisele, nende arvule, juhendi teksti lihtsustamisele ja selgitamisele ning andes asjakohaseid kommentaare seotud teemadele nagu roolimise reguleerimine. On tunnustatud, et nad on kulutanud aega selle juhendi loomisele. Seega, hageja juhendil on unikaalne väljendusviis ja see on loov viis mõtete väljendamiseks, mis kuulub teaduse valdkonda. See on tunnustatud kui autoriõiguse seaduse 2. peatüki 1. lõike 10. punkti kohane teos ja hageja on selle autor ja samal ajal ka autoriõiguste omanik.

Osaka kohus, 23. juuli 1992 (1992. aasta Gregoriuse kalendri järgi)

Seejärel, eeldades, et tegemist on autoriõigusega kaitstud teosega, leidis kohus, et:

Teose kopeerimine tähendab originaalteose füüsilist reprodutseerimist trükkimise või muu sarnase meetodi abil. Isegi kui teoses on tehtud mõningaid muudatusi, loetakse seda originaalteose kopeerimiseks, kui see ei muuda teose identiteeti. Kostja juhend on vaid originaaljuhendi mõningate muudatustega versioon, mis ei muuda teose identiteeti. Seega on ilmne, et kostja juhend on originaaljuhendi koopia.

Sama allikas

Kohus tunnistas, et kostja juhend on hageja juhendi koopia ja seega on tegemist autoriõiguse rikkumisega. Isegi kui tegemist on toote kokkupaneku juhendiga, kui “väljendusviisil on unikaalsus” ja “see on loov viis mõtete väljendamiseks”, siis seda tunnustatakse autoriõigusega kaitstud teosena.

https://monolith.law/reputation/copyright-infringement-on-instagram[ja]

Toote reklaamlause puhul

On olnud juhtumeid, kus on vaidlustatud, kas toote reklaamlause kuulub autoriõiguse alla või mitte.

Pärast esimese astme kohtus kaotanud hageja kaebas edasi, väites, et tema ettevõtte toote “Speed Learning” reklaamlauseid kasutatakse autoriõiguse rikkumise või ebaausa konkurentsi tekitamiseks ning nõudis kostjalt reklaamlause kopeerimise, avaliku edastamise ja koopiate levitamise lõpetamist.

Kaebaja tunnistas, et üldiselt ei kaitsta autoriõigusega lühikesi ja lihtsaid fraase nagu reklaamlauseid, kuid loovuse olemasolu sõltub sellest, kas see on mõtte või emotsiooni loov väljendus, ja selle olemus ei sõltu pikkusest. Nagu on selge haiku näitest (17 sõna), ei saa lühikese väljenduse tõttu üldiselt eitada loovust reklaamlause kategoorias. Loovuse olemasolu tuleks hinnata juhtumipõhiselt, lähtudes konkreetsest väljendusest. Eriti on kostja reklaamlause 3 täielik koopia kaebaja reklaamlausest 2, mis on veenev argument.

Kohtu vastus oli, et reklaamlauseid kasutatakse peamiselt toodete või teenuste täpseks reklaamimiseks, nõutakse lühikest väljendust paberil või ekraanil ning kaasneb paratamatult sõnade piirang. Sellisel juhul,

Võrreldes olukorraga, kus selliseid eeldusi ja piiranguid pole, on üldiselt isiksuse ilminguid ja hinnanguid vähe ning väljendusruum on väike. Lisaks, kui konkreetne sõnade piirang on umbes 20 sõna, nagu kaebaja reklaamlause 2 puhul, on väljendusruum üsna väike. Ja kuna ideede või faktide kaitsmiseks pole vajadust, ei tohiks loovust alati kinnitada, isegi kui on olemas teisi väljendusvõimalusi. Teisisõnu, reklaamlause tüüpi reklaamtekstide autoriõiguse olemasolu hindamisel, isegi kui küsimus on isiksuse olemasolus, kui teisi väljendusvõimalusi pole palju ja isiksusel pole palju ruumi ilmneda, võib loovust eitada.

Intellektuaalomandi kõrgkohus, 10. november 2015 (Gregooriuse kalendri järgi)

Kohtuotsuses ei tunnistatud autoriõigust.

Kohtuotsuses öeldakse,

“Äkiline” ja “hüppas välja” fraaside kasutamine, et anda mulje dramaatilisest õppimise efektist, ja “hüppas välja” fraasi kasutamine, et anda dünaamiline mulje, on hädavajalikud ülaltoodud idee väljendamiseks, seega pole teisi väljendusvõimalusi palju.

Samas

Kuid kaebaja reklaamlause 2 ja sellele vastava kostja reklaamlause 3 olid,

• Kaebaja reklaamlause 2: Ühel päeval hüppas inglise keel suust välja!
• Kostja reklaamlause 2: Ühel päeval hüppas inglise keel suust välja!

Seega, “Speed Learning” poolel oli ilmselt pettumus. Muide, kaebaja reklaamlause 1 ja sellele vastav kostja reklaamlause 1 olid,

• Kaebaja reklaamlause 1: Kuula inglise keelt nagu muusikat
• Kostja reklaamlause 1: Lihtsalt lase inglise keelt nagu muusikat

See oli nii.

Uudiste pealkirjade puhul

On olnud juhtumeid, kus on vaidlustatud, kas uudiste pealkirjad on autoriõiguse objektid või mitte.

Yomiuri Shimbun ajaleht avaldab oma veebilehel “Yomiuri On-Line” uudiseid ja nende pealkirju (edaspidi “YOL pealkirjad”), ning on sõlminud lepingu Yahoo!-ga, milles on lubatud Yahoo!-l kasutada “Yomiuri On-Line” peamisi uudiseid tasu eest. “Yahoo! News” kuvab YOL pealkirju, mis on identsed algse YOL pealkirjaga.

Kaebaja on oma veebisaidil “Line Topics” linkinud “Yahoo! Japan” uudiste artikleid ja enamik linkide nuppe kasutab sama fraasi, mis on uudiste artikli “pealkirjas”.

Seetõttu esitas hageja Tokyo ringkonnakohtusse hagi, väites, et kaebaja kuvab oma veebisaidil “kaebaja lingi pealkirju”, mis on hageja autoriõiguse rikkumine, ja et kaebaja saadab kasutajatele “kaebaja lingi pealkirju”, mis on autoriõiguse rikkumine. Hageja nõudis tegevuse lõpetamist ja kahjude hüvitamist, kuid kohtus jäeti hagi rahuldamata ja hageja esitas apellatsiooni. Apellatsioonikohtus leidis kohus, et

Üldiselt on uudiste pealkirjadel, mis tulenevad sündmuste sisu täpsest edastamisest lugejatele lühikese väljenduse kaudu, piirangud ja kasutatavate tähemärkide arvul on paratamatult piirid, mistõttu on väljenduse valikuvõimalused piiratud ja loovuse väljendamise võimalused on suhteliselt väikesed, mistõttu ei ole alati lihtne tunnistada neid autoriõiguse objektideks.
Kuid see ei tähenda, et kõik uudiste pealkirjad tuleks automaatselt lugeda autoriõiguse seaduse 10. paragrahvi 2. lõike kohaselt autoriõiguse objektideks ja seega tuleks neid eitada. Sõltuvalt väljendusest võib olla võimalik tunnistada loovust, ja lõppkokkuvõttes tuleks iga pealkirja väljendust eraldi ja konkreetsemalt uurida, kas see on loov väljendus.

Intellektuaalomandi kõrgema kohtu otsus 6. oktoobril 2005 (Gregooriuse kalendri järgi)

Kohtuotsuse kohaselt uuriti 365 vaidlusalust pealkirja ja leiti, et ükski neist ei oma loovust, mis on vajalik autoriõiguse objektiks olemiseks, ja seega ei tunnistatud neid autoriõiguse objektideks. Muide, autoriõiguse seaduse 10. paragrahvi 2. lõige sätestab, et “faktide edastamine ei ole rohkem kui uudised ja ajakirjandus ei kuulu esimese lõigu 1. punkti autoriõiguse objektide hulka”.

Kuid teisest küljest leidis kohus, et “õigusvastase teo (tsiviilseadustiku 709. paragrahv) toimepanemiseks ei pea tingimata olema rikutud õigusi rangelt seadusega määratletud tähenduses, vaid õigusvastane tegu võib toime panna ka siis, kui õiguslikult kaitstav huvi on ebaseaduslikult rikutud”, ja

Arvestades, et YOL pealkirjad on tulemusena hageja suurest tööst ja kuludest ajakirjandusorganisatsioonina, et kuigi neid ei saa tunnistada autoriõiguse kaitse all olevateks, on need loodud märkimisväärse vaeva ja leidlikkusega, et lühikese väljenduse abil saab neist endist aru saada uudiste üldisest sisust, et YOL pealkirju käsitletakse iseseisva väärtusega, mida saab müüa isegi ainult YOL pealkirjade põhjal, jne., tuleks YOL pealkirju pidada õiguslikult kaitstavaks huviks.

Samas

Ja tunnistas õigusvastase teo toimepanemise ja kaebaja kahju hüvitamise kohustuse.

Kuigi neid ei tunnistata autoriõiguse objektideks, on küsimus, kuidas hinnata olukorda, kus kolmas isik kasutab loata majanduslikku väärtust omavat teavet, mille loomiseks on kulutatud palju tööd ja raha, ja mis on tasulise tehingu objekt.
Selles osas tunnistas käesolev juhtum õigusvastase teo toimepanemise, kuid isegi kui autoriõiguse objektiks ei tunnistata, on see oluline kohtupraktika majanduslikku väärtust omava teabe õigusliku kaitse küsimuse uurimisel.

Kokkuvõte

Kui väljendusviisil või -meetodil on ainulaadsus ja see väljendab loovalt autori mõtteid, siis seda peetakse autoriõiguse objektiks. Kui ülaltoodud tingimused on täidetud, võib ka mudellennuki kokkupaneku juhendile omistada autoriõiguse, kuid lühikeste keeleliste väljenduste autoriõiguse tunnustamine ei pruugi alati olla lihtne. Siiski, isegi kui autoriõigust ei tunnustata, võib majandusliku väärtusega teabele olla võimalik anda õiguslik kaitse. Kas seda saab pidada autoriõiguse objektiks või mitte, ja kui ei, kas saab väita mingeid õigusi, on väga keeruline ja võib nõuda erialaseid teadmisi. Võite tahtmatult rikkuda kellegi teise autoriõigusi või teie enda õigusi võidakse rikkuda. Kui teil on kahtlusi, pöörduge nõu saamiseks kogenud advokaadi poole.