Kas laimamine Twitteri lukustatud kontol on au teotamine? Selgitame kahte kohtuotsust
Twitteri algseadistus registreerimisel on selline, et teie säutsud avaldatakse avalikult. Kuid neile, kes ei soovi, et nende säutsud oleksid nähtavad tundmatutele inimestele, või kes soovivad Twitterit kasutada ainult sõpradevaheliseks suhtluseks, on Twitteris võimalik säutsud privaatseks muuta. See on nn “lukustatud konto” funktsioon.
Twitteri säutsudes on mitmesuguseid kuritegusid, kuid kuidas kohus käsitleb olukorda, kui lukustatud kontol tehakse laimamist? Selgitame kahte kohtuotsust, mis puudutavad Twitteri lukustatud kontosid.
https://monolith.law/reputation/crime-on-twitter[ja]
Mis on lukustatud konto?
Twitteris ei kasutata mõistet “lukustatud konto”. Võtmega ikooniga säutsud on tuntud kui “privaatsed säutsud”.
Kui teete oma säutsud privaatseks, saavad teid jälgida soovivad kasutajad teile taotlusi saata. Saate neid taotlusi nii heaks kiita kui ka tagasi lükata.
Kaasa arvatud säutsudele viitavad püsilinkid, teie säutsud kuvatakse ainult teie jälgijatele. Lisaks ei saa teie jälgijad teie säutsusid säutsu nupu abil säutsuda ega kommenteerida. Seega, kui teete oma konto lukustatuks, saate vältida oma säutsude levimist ja isegi kui soovite, ei saa te neid levitada.
Kõige olulisem punkt on see, et lukustatud konto säutsud ei kuvata Twitteri otsingufunktsioonis ega jää silma otsingumootoritele (nagu Google või Yahoo!). Privaatseid säutsusid saavad Twitteris otsida ainult teie ise ja teie jälgijad.
Kuigi see on väga mugav, kui saadate vastuse inimesele, kes teid ei jälgi, saate küll näha vastuse säutsu, mille saatsite, kuid vastuvõtja ei näe seda säutsu. Lukustatud kontoga ei saa te vaadata ega kommenteerida inimeste säutsusid, kes teid ei jälgi.
Millised õiguslikud probleemid tekivad, kui sellise lukustatud konto abil postitate midagi, mis kahjustab teise inimese mainet? Allpool selgitame kohtupraktikat.
Võtmega konto ja solvang
Au tunnete rikkumine, nn solvang, on kohtupraktikas määratletud järgmiselt: “Au tunnete, st inimese subjektiivne hinnang oma isiklikule väärtusele (subjektiivne au), on samuti õiguslikult kaitstav huvi. Kui väljendusviis on märgatavalt labane või solvav, laimav, ületab see ühiskondlikult aktsepteeritavaid piire ja solvav käitumine, mis rikub isiklikke õigusi, moodustab eraldi õigusvastase teo, mis on eraldi au teotamisest” (Jaapani Ülemkohus, 13. aprill 2010 (2010)).
Au teotamine ja solvang on mõlemad “auvastased kuriteod”, kuid au teotamise kuritegu on kriminaalkoodeksis määratletud järgmiselt:
Isik, kes avalikult esitab fakte ja rikub kellegi au, karistatakse sõltumata faktide olemasolust kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga.
Jaapani kriminaalkoodeksi artikkel 230 (au teotamine)
ja solvangu kuritegu on kriminaalkoodeksis määratletud järgmiselt:
Isik, kes avalikult solvab teist isikut, isegi ilma fakte esitamata, karistatakse kinnipidamise või trahviga.
Jaapani kriminaalkoodeksi artikkel 231 (solvang)
on määratletud.
Kuritegu, mis tekib siis, kui viidatakse tõele või valele faktile olukorras, kus paljud inimesed saavad teada (avalikult), ja alandatakse inimese sotsiaalset hinnangut, on au teotamine, ja kuritegu, mis tekib siis, kui solvatakse inimest olukorras, kus paljud inimesed saavad teada (avalikult), ilma fakte esitamata, on solvang (au tunnete rikkumine). Vaatame kohtuasja, kus vaidlustati solvang, mis toimus võtmega kontol.
https://monolith.law/reputation/defamation-and-infringement-of-self-esteem[ja]
Kohtuasja käik
On olnud juhtumeid, kus kostjaks oleva gümnaasiumiaegse sõbra poolt Twitteris hageja foto avaldamine ja hageja au ja väärikuse rikkumine on põhjustanud hagejale vaimset kannatust. Hageja on nõudnud kostjalt ebaseadusliku tegevuse tõttu kahjutasu.
Hageja sai kolmandalt isikult Instagrami vestlusaknas Twitteri otsepostituste ekraanipildi. Pildil olid hageja ja tema lapse fotod ning need olid postitatud lukustatud kontole, mida hageja ei jälginud, nimega “@○○”.
- Holstein
- Tõeline sünnitusmasin = võimatu =
- Neli last sünnitanud, tõeline sünnitusmasin
- 36, eks ole naer naer. Tundub, et ta kutsutakse vanamammiks osalise tööajaga töökohas asuvas pere restoranis
- Tõeline kole paksuke
Need olid mõned postitatud säutsud. Hageja väitis, et need säutsud rikuvad tema portreeõigusi ja laimavad teda ühepoolselt, mis kujutab endast ebaseaduslikku tegevust hageja vastu.
Vastuseks sellele väitis kostja, et isegi kui hageja au ja väärikust on rikutud, on see tingitud kolmanda isiku tegevusest, kes teatas hagejale postitusest lukustatud kontol, mitte kostja tegevusest. Teiselt poolt väitis hageja, et Twitteri olemuse tõttu on postitused jätkuvalt kättesaadavad jälgijatele, neid saab hõlpsasti levitada retweetimise või kopeerimise ja kleepimise teel, olenemata sellest, kas konto on avalik või mitte. Seetõttu on postituse sisu vaatamiseks suunatud tegevus suunatud määramata arvule kolmandatele isikutele ja kuna postituse tegi kostja, siis kostja postitustegevus rikub hageja au ja väärikust, väitis hageja.
Kohtu otsus
Kohus tunnistas esmalt, et kõik selle postituse kirjeldused rikuvad hageja au tundeid. Siiski ei tunnistanud nad solvamise (au tunde rikkumise) toimumist järgmistel põhjustel.
Kaebaja kasutatud “@○○” konto oli nn lukustatud konto ja selle konto postituste sisu oli alati privaatne ning ainult piiratud arvul jälgijatel, kellele kaebaja oli andnud loa, oli võimalik selle sisu vaadata. Kuna hageja ei olnud nende jälgijate hulgas, ei saa öelda, et kaebaja oleks hagejale postituse sisu teatanud, isegi kui ta oleks postituse teinud. Seega ei saa väita, et hageja au tundeid rikkuv ebaseaduslik tegevus oleks toimunud selle postituse tõttu.
Tokyo District Court otsus 29. mail 2019 (Gregorian calendar year)
Nii otsustati.
Kuna hagejale ei teatatud postituse sisust, ei saa öelda, et hageja au tundeid on rikutud. Teisisõnu, ainuüksi asjaolu, et on kirjeldatud sisu, mis võib rikkuda hageja au tundeid, ei tähenda, et hageja suhtes oleks toime pandud ebaseaduslik tegevus.
Lisaks märkis kohus, et isegi kui keegi, kes juhuslikult teatas hagejale ja salvestas ekraanipildi pildina, saatis selle, ei saa öelda, et selle postituse oleks võinud levitada määramata arv kolmandaid isikuid, ega ka seda, et kaebaja oleks võinud levitamise võimalust ette näha.
Kuna ei saa eitada võimalust, et hageja ise postitas foto Instagrami, ei saa öelda, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja postitas selle foto Twitterisse, rikkus hageja portreeõigusi. Seega ei tunnistatud portreeõiguste rikkumist ja hageja kõik nõuded lükati tagasi.
Võtmega konto ja au teotamine
Kohtuasja käik
Märtsis 2016 loodud rokk-idolite grupi “○○” liikmena tegutsenud hageja esitas 2019. aasta juuni lõpus samast “○○” grupist lahkunud kostjale, kes 2. juulil samal aastal postitas oma Twitteri kontole järgmised säutsud: ① “Ah, kas sa lõpetasid Shinjuku lesbi lõbumaja?” ja ② “Kas keegi ei saaks Akihabara poes seda pilti näidata ja küsida?” koos hageja näopildiga. Hageja väitis, et need säutsud rikkusid tema au ja nõudis kahjutasu.
Hageja väitis, et kuigi ta pole kunagi seksitööstuses töötanud, viitavad mõlemad säutsud sellele, nagu oleks ta seal töötanud või töötaks seal praegu. Ta väitis, et tavalise lugeja jaoks alandavad need säutsud tema sotsiaalset mainet. Kostja Twitteri kontol, kus säutsud postitati, oli umbes 500 jälgijat, mis tähendab, et neid sai lugeda suur hulk inimesi.
Kostja väitis vastuseks, et tema Twitteri konto, kus säutsud postitati, oli võtmega konto, mida said vaadata ainult tema poolt heaks kiidetud inimesed (head sõbrad). Kostja sõnul oli ta lihtsalt oma sõpradele kurtmas.
Kuigi kohtuotsuses seda eraldi ei mainitud, näib, et hageja oli kostja võtmega konto jälgija ja sai säutsusid lugeda.
Kohtu otsus
Kohus leidis esmalt, et mõlemad säutsud viitasid sellele, et hageja on töötanud või töötab praegu seksitööstuses. Kohus leidis, et säutsud alandasid oluliselt hageja sotsiaalset mainet.
Seoses võtmega konto küsimusega,
Kostja väitis, et tema Twitteri konto, kus säutsud postitati, oli nn võtmega konto, mida said vaadata ainult tema poolt heaks kiidetud inimesed (head sõbrad). Kostja väitis, et kuna säutsud ei olnud avalikud, ei alandanud need hageja sotsiaalset mainet. Kuid arvestades, et säutsude postitamise ajal oli mitu inimest, kes olid saanud kostja heakskiidu (ja said seega säutsusid lugeda), ning et heakskiidu saamine oli kostja otsustada ja isegi kui keegi ei saanud säutsude postitamise ajal heakskiitu, võis ta selle saada hiljem ja seega sai ta säutsusid lugeda. Lisaks sellele, et need, kes said kostja heakskiidu, said säutsude andmeid kopeerida ja neid hõlpsasti teistele levitada, tuleb järeldada, et säutsudel oli võimalus levida suure hulga inimesteni. Seega ei mõjuta kostja väide, et säutsud alandasid oluliselt hageja sotsiaalset mainet.
Tokyo District Court, 19. juuni 2020 (2020)
Kohus lükkas tagasi väite, et võtmega konto ei ole avalik, ja leidis, et kuigi säutsud postitati võtmega kontole ja “esmased lugejad olid piiratud” ning säutsusid oli ainult kaks, mõjutasid need hageja mainet. Kohus mõistis kostjalt hagejale 200 000 jeeni suuruse hüvitise ja 20 000 jeeni suuruse advokaaditasu, kokku 220 000 jeeni.
Kuigi säutsud olid alguses “esmaste lugejate” hulgas ja ei levinud suure hulga inimesteni, oli olemas võimalus, et need levivad “teiste lugejateni”. See on erinev otsus kui Tokyo District Court’i 29. mai 2019 (2019) otsus avalikkuse ja levimise võimaluse kohta.
Kokkuvõte
Privaatsete kontode kohta on viimase aasta jooksul tehtud kaks madalama astme kohtuotsust ning on huvitav näha, millised otsused järgnevad ja kuidas neid kõrgema astme kohtus hinnatakse. Igal juhul peaksime vältima mõtteviisi, et “kuna tegemist on privaatse kontoga, võime öelda mida iganes”.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on internetis levivad kuulujutud ja laim tekitanud tõsiseid kahjustusi, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.
Category: Internet
