Seletus Jaapani tööõiguses olevale ohutuse ja tervishoiu juhtimissüsteemile

Ettevõtte juhtimisel ei piirdu töötajate ohutuse ja tervise tagamine pelgalt eetilise nõudega. See on äritegevuse jätkusuutlikkuse ja kasvu toetava aluse ning samuti seadusega määratud olulise kohustusega. Jaapani tööõigus (Japanese labor law) on loonud selle eesmärgi saavutamiseks kaks peamist õigusraamistikku. Esimene on kõigi töösuhete aluseks olev laiaulatuslik ja kõikehõlmav “ohutuse tagamise kohustus” (duty of care for safety), mis sätestab põhimõtte, et ettevõtjad peavad tagama töötajate elu ja kehalise ohutuse. Teine on see põhimõte konkreetseteks tegevusjuhisteks vorminud “Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seadus” (Japanese Industrial Safety and Health Act). See seadus nõuab ettevõtte suurusele ja tegevusalale vastavalt kindla juhtimissüsteemi loomist, spetsialistide määramist ning organisatsioonilise otsustusprotsessi kehtestamist. Need kaks raamistikku täiendavad teineteist ning üksnes formaalse järgimisega ei piisa. Näiteks, kui ettevõte on täitnud kõik tööohutuse ja töötervishoiu seadusega ettenähtud protseduurid, kuid jätab tähelepanuta konkreetse ja ettenähtava ohu, võib see viia laiemate ohutuse tagamise kohustuste rikkumiseni. Seetõttu on nende kahekihilise struktuuri mõistmine Jaapanis äri ajamisel hädavajalik riskijuhtimise esimene samm. Käesolevas artiklis vaatleme esmalt ohutuse tagamise kohustuse õiguslikku alust ja ulatust ning seejärel tööohutuse ja töötervishoiu seadusega määratud konkreetseid ohutus- ja tervishoiujuhtimissüsteeme ning lõpuks selgitame, millised õiguslikud riskid võivad ettevõtet ees oodata, kui ta jätab need kohustused täitmata.

Ettevõtjate põhiline kohustus Jaapanis: ohutuse tagamise kohustus

Jaapani tööõiguses on ettevõtjate kõige põhilisem kohustus töötajate ees “ohutuse tagamise kohustus”. See kohustus on selgelt sätestatud Jaapani töölepinguseaduse (Labor Contract Act) 5. artiklis, mis sätestab: “Tööandja peab töölepingust tulenevalt tagama, et töötaja saab töötada oma elu ja keha ohutust säilitades, ning rakendama selleks vajalikke meetmeid” . See kohustus hõlmab kõiki töötajaid, olenemata nende tööhõive vormist, olgu nad täisajaga töötajad, lepingulised töötajad või osalise tööajaga töötajad, kes on ettevõttega töölepingulises suhtes . Lisaks füüsilisele ohutusele hõlmab “elu ja keha ohutus” ka vaimset tervist .  

Ohutuse tagamise kohustus on õiguspõhimõte, mis on Jaapani kohtupraktikas kindlaks tehtud juba enne selle kirjalikku sätestamist 2008. aastal jõustunud Jaapani töölepinguseaduses. Selle kohustuse aluseks olevate kohtuotsuste hulgas on kaks Jaapani Ülemkohtu otsust eriti olulised.

Esiteks, 25. veebruari 1975. aasta Ülemkohtu otsus (tuntud kui “Maakaitsejõudude juhtum”). Selles juhtumis kaevati riik (tööandja rollis) kohtusse seoses Maakaitsejõudude liikme surmaga, kes hukkus ametikohustusi täites toimunud sõidukite õnnetuses. Ülemkohus tunnustas esmakordselt, et riigil on kohustus kaitsta avalikke teenistujaid nende elu ja tervise ohustamise eest . See otsus lõi ohutuse tagamise kohustuse põhimõtte, mis keskendub töötajate kaitsmisele füüsiliste töökeskkonna ohtude eest.  

Teiseks, 10. aprilli 1984. aasta Ülemkohtu otsus (tuntud kui “Kawachi juhtum”). Selles juhtumis tapeti öövalves olnud töötaja ettevõtte territooriumile tunginud röövli poolt. Ülemkohus leidis, et ettevõttel oli kohustus võtta vastavalt olukorrale vajalikke turvameetmeid ka selliste väliste ohtude vastu nagu kolmandate isikute toime pandud kuriteod, ning tunnistas ohutuse tagamise kohustuse rikkumist .  

Nagu need kohtuotsused näitavad, ei piirdu ohutuse tagamise kohustus ainult tööõnnetuste ärahoidmisega, vaid nõuab ettevõtjatelt sobivate meetmete rakendamist kõigi ettenähtavate ohtude vastu, mis võivad ohustada töötajate füüsilist ja vaimset tervist, alates ahistamisest ja ületöötamisest kuni välistest allikatest pärinevate kuritegudeni.

Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seadusega määratud konkreetne ohutuse ja tervishoiu juhtimissüsteem

Eelnevalt mainitud üldine ohutuse tagamise kohustus, mille kohaselt peavad ettevõtjad täitma oma kohustusi konkreetsete meetmete abil, on sätestatud Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seaduses. See seadus loob raamistiku süstemaatiliseks ja organiseeritud ohutuse ning tervishoiu juhtimiseks töökohal. Selle süsteemi keskmes on spetsialistid, kelle ametisse nimetamine on kohustuslik sõltuvalt töökoha suurusest ja tegevusalast, ning otsustusorgani rolli täitev komitee. See struktuur mängib abstraktsete kohustuste konkreetseteks tegevusteks muutmise protsessis nii-öelda “täideviiva väe” kui ka “juhtimiskeskuse” rolli.

Juhtimissüsteemi tuumikuks olevad spetsialistid

Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seadus (Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seadus) nõuab, et ettevõtted määraksid mitu spetsialisti, kellel on erialased teadmised, et tagada töökohal ohutuse ja tervishoiu standardid. Need spetsialistid haldavad riske oma eriala põhjal ja on tehniliseks tuumikuks töötajate ohutuse ja tervise kaitsmisel.

Üldine ohutuse ja tervishoiu juht on kõrgeim vastutav isik, kes juhib kogu ettevõtte ohutuse ja tervishoiu tööd vastavalt Jaapani tööohutuse ja tervishoiu seaduse artiklile 10. Tavaliselt on sellel kohal isikud, kellel on volitused ettevõtte tegelikuks juhtimiseks, nagu tehasejuhid või töökoha juhatajad. Määramiskohustus varieerub sõltuvalt tööstusharust ja see kehtib ettevõtetele, kus on pidevalt tööl näiteks metsanduses ja ehituses üle 100 töötaja, tootmises üle 300 töötaja ja teistes tööstusharudes üle 1000 töötaja. Üldise ohutuse ja tervishoiu juhi peamised ülesanded on juhtida allpool mainitud ohutusjuhte ja tervishoiujuhte, koostada tööõnnetuste ennetamise plaane, viia läbi ohutuse ja tervishoiu koolitusi ning hallata tervisekontrolle.

Ohutusjuht on spetsialist, kes on määratud vastavalt Jaapani tööohutuse ja tervishoiu seaduse artiklile 11, et hallata tehnilisi küsimusi, mis on seotud ohutusega. Selle ametikoha määramine on kohustuslik ettevõtetele, kus on pidevalt tööl üle 50 töötaja, eriti ehitus- ja tootmissektoris, kus tööõnnetuste risk on suhteliselt kõrge. Ohutusjuhtidel peavad olema erialased kvalifikatsiooninõuded, nagu näiteks loodusteaduste eriala lõpetamine ülikoolis ja vähemalt kaks aastat praktilist töökogemust. Peamised ülesanded hõlmavad töökoha inspekteerimist, seadmete ja töömeetodite ohutuse kontrollimist ning ohtude avastamisel viivitamatute ennetusmeetmete rakendamist.

Tervishoiujuht on spetsialist, kes on määratud vastavalt Jaapani tööohutuse ja tervishoiu seaduse artiklile 12, et hallata tehnilisi küsimusi, mis on seotud hügieeniga, st töötajate tervisekahjustuste ennetamise ja töökoha keskkonna hügieenilise parandamisega. Erinevalt ohutusjuhist, kes on piiratud teatud tööstusharudega, on tervishoiujuhi määramine kohustuslik kõigile ettevõtetele, kus on pidevalt tööl üle 50 töötaja, olenemata tööstusharust. Tervishoiujuhiks saamiseks on vajalik riiklik tervishoiujuhi litsents. Peamised ülesanded on teostada vähemalt kord nädalas töökoha inspekteerimist ning rakendada meetmeid töötajate tervisekahjustuste ennetamiseks, kui seadmetes, töömeetodites või hügieenioludes leitakse kahjulikke riske.

Tööstusarst on arst, kes on määratud vastavalt Jaapani tööohutuse ja tervishoiu seaduse artiklile 13, et anda spetsialiseeritud nõu ja juhiseid töötajate tervisehalduse kohta. Nagu tervishoiujuht, on ka tööstusarsti määramine kohustuslik kõigile ettevõtetele, kus on pidevalt tööl üle 50 töötaja, olenemata tööstusharust. Tööstusarst toetab töötajate tervise säilitamist läbi tervisekontrolli tulemuste põhjal tööalaste meetmete soovitamise, töökoha inspekteerimise ja töötajatega vestlemise. Ettevõtjatel on kohustus austada tööstusarsti soovitusi.

Need spetsialistide määramise kohustused on eriti olulised, kuna töötajate arvu 50 inimese piir on tähtis. Kui ettevõtte suurus kasvab ja töötajate arv jõuab 50 inimeseni, tekib kohustus määrata tervishoiujuht ja tööstusarst sõltumata tööstusharust. See on õiguslik pöördepunkt, mis nõuab ettevõtte ohutuse ja tervishoiu juhtimissüsteemi tõstmist uuele tasemele, ja juhtidel on vaja seda standardit arvesse võttes planeerida organisatsiooni struktuuri.

Spetsialistide määramise kohustuse võrdlus

Seni selgitatud ohutusjuhi, hügieenijuhi ja tööstusarsti määramise kohustused põhinevad erinevatel nõuetel. Nende erinevuste selgeks mõistmiseks oleme koostanud järgneva tabeli, mis aitab määratleda, milliseid spetsialiste peab teie ettevõtte töökoht määrama. See tabel on abiks otsustamisel, milliseid spetsialiste teie ettevõte peab määrama.

Nagu tabelist näha, on ohutusjuhi määramise kohustus piiratud teatud tegevusaladega, kuid hügieenijuhi ja tööstusarsti määramise kohustus kehtib universaalselt kõikidele töökohtadele, kus töötab 50 või enam töötajat.

Otsuste tegemine ja järelevalve organisatsioonides: Jaapani ohutuskomiteed ja hügieenikomiteed

Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seadus nõuab, et lisaks ekspertide määramisele peegeldaks komiteede loomine töötajate arvamusi ning uuriks ja arutaks süstemaatiliselt ohutuse ja hügieeniga seotud küsimusi. Need komiteed toimivad platvormina, kus juhtkond, töötajad ja eksperdid kohtuvad, et otsustada töökoha ohutuse ja hügieeniga seotud olulisi küsimusi.

Ohutuskomitee uurib ja arutab Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seaduse (Heisei (1988)) 17. artikli alusel töötajate ohutuse tagamise põhimeetmeid. Komitee loomise kohustus kehtib erinevatele tööstusharudele erinevate standardite alusel, peamiselt ohutusjuhi määramise kohustusega tööstusharudes, ja seda nõutakse ettevõtetelt, kus töötab 50 või enam töötajat.

Hügieenikomitee uurib ja arutab Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seaduse (Heisei (1988)) 18. artikli alusel töötajate tervisekahjustuste ennetamise ja tervise edendamise põhimeetmeid. Komitee loomise kohustus kehtib kõikidele ettevõtetele, kus töötab pidevalt 50 või enam töötajat, olenemata tööstusharust.

Ettevõtted, kus on kohustus luua nii ohutus- kui ka hügieenikomitee, võivad Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seaduse (Heisei (1988)) 19. artikli alusel luua mõlemad komiteed ühendava ohutuse ja hügieeni komitee.

Neile komiteedele on kehtestatud ranged toimimisreeglid. Esiteks peavad komitee liikmete hulka kuuluma ettevõtte üldjuht, näiteks peamine ohutuse ja hügieeni juht, ohutus- ja hügieenijuhid, tööstusarstid ning vastava ettevõtte töötajad. Eriti oluline on see, et töötajate poole komitee liikmetest peab olema nimetatud töötajate enamuse poolt organiseeritud ametiühingu (või kui sellist ei ole, siis töötajate enamust esindava isiku) soovitusel. See tagab, et töötajate arvamused kajastuvad komitee otsustes tõhusalt.

Lisaks on komiteel kohustus koos käia vähemalt kord kuus. Ettevõtja peab koostama komitee koosolekute protokollid, säilitama neid kolm aastat ning viivitamatult teavitama töötajaid koosolekute kokkuvõtetest. Need sätted nõuavad, et komitee ei oleks pelgalt formaalne koosolek, vaid et seal toimuksid sisulised arutelud, mille sisu salvestatakse ja jagatakse kõigi töötajatega, tagades protsessi läbipaistvuse. Need protokollid võivad olla olulised tõendid juhul, kui tööõnnetus peaks aset leidma, näidates, kuidas ettevõte on ohutuse ja hügieeni küsimusi teadvustanud ja nendega tegelenud.

Õiguslike kohustuste täitmata jätmisest tulenevad juhtimisriskid Jaapanis

Varasemalt mainitud ohutusnõuete ja Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seadusest tulenevate mitmesuguste kohustuste täitmata jätmisel seisab ettevõte silmitsi tõsiste juhtimisriskidega. Need riskid ei piirdu üksnes üksikute sanktsioonidega, vaid võivad ettevõtet tabada korraga kolmest aspektist: haldus-, tsiviil- ja kriminaalõigusest.

Esiteks on tegemist haldusvastutusega. See on otsene karistus Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seaduse rikkumise eest. Näiteks, kui ettevõte ei määra hügieenijuhti või tööstusarsti või ei loo hügieenikomiteed, võib seaduse 120. paragrahvi alusel määrata kuni 500 000 jeeni suuruse trahvi. See on kõige otsesem tagajärg reeglite eiramisele.

Teiseks on tsiviilvastutus. Kui tööõnnetuse tagajärjel saab töötaja vigastada või hukkub, võivad kannatanud töötaja või tema perekond nõuda ettevõttelt kahjutasu ohutusnõuete rikkumise (Jaapani tsiviilseadustiku 415. paragrahvi alusel) või õigusvastase teo (Jaapani tsiviilseadustiku 709. paragrahvi alusel) eest. Kohtus võib tööohutuse ja töötervishoiu seaduses sätestatud meetmete (näiteks ohtlikele masinatele ohutusseadmete paigaldamise kohustus) täitmata jätmine olla tugev tõend ettevõtte ohutusnõuete rikkumisest. Tegelikult on mitmeid kohtuotsuseid, kus ettevõtte kohustuste rikkumise tõttu on määratud kahjutasuks mitu kümnet miljonit jeeni, näiteks pressmasina ohutusseadmete paigaldamata jätmise tõttu toimunud õnnetus (Tokyo ringkonnakohtu otsus 27. aprillil 2015) või kuumarabandusest tingitud surmajuhtumid.

Kolmandaks ja kõige tõsisemaks on kriminaalvastutus. Kui tööõnnetuse tagajärjel saab töötaja vigastada või hukkub, võivad ettevõtte esindajad või kohapealsed juhid isiklikult vastutada Jaapani kriminaalseadustiku 211. paragrahji alusel tööülesannete täitmisel tekkinud hooletusest põhjustatud surma või vigastuse eest. Lisaks on Jaapani tööohutuse ja töötervishoiu seaduses sätestatud “mõlema karistamise klausel”, mis tähendab, et rikkumise toime pannud isikute kõrval võib ka ettevõte ise olla trahvi suhtes vastutav. Kohtupraktikas on ettevõtetele tööõnnetuste eest määratud 500 000 jeeni suuruseid trahve ning samal ajal on kohapealsetele juhtidele või juhatuse liikmetele mõistetud tingimisi vanglakaristusi.

Nii võib ohutus- ja tervishoiu juhtimissüsteemi puudulikkus tuua kaasa halduskaristused, suured tsiviilõiguslikud kahjutasud ning ettevõtte juhtide isikliku kriminaalvastutuse, mis on keerulised ja tõsised õiguslikud riskid. Need võivad põhjustada ettevõtte finantsalusele, sotsiaalsele mainele ja juhtkonna karjäärile pöördumatut kahju.

Kokkuvõte

Jaapani tööõiguse alusel on töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine üles ehitatud kahele sambale: kõigi töösuhete aluseks olev “ohutuse tagamise kohustus” ja selle konkreetseks teostamiseks mõeldud “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus”. Kui ettevõtte suurus kasvab ja eriti kui püsivalt töötavate töötajate arv ületab 50, tekivad üldised kohustused nagu hügieenijuhi või tööstusarsti määramine ja hügieenikomitee loomine, mis suurendavad oluliselt ettevõtte õiguslikku vastutust. Nende õiguslike kohustuste täitmine ei ole lihtsalt kulu, vaid hädavajalik investeering tööõnnetuste ennetamiseks, töötajate tervise ja tootlikkuse säilitamiseks ning seeläbi ettevõtte jätkusuutliku kasvu ja väärtuse kaitsmiseks. Nende kohustuste eiramise riskid võivad ilmneda trahvide, kahjutasude ja kriminaalkaristuste näol, mis võivad äri alustalasid kõigutada.

Monolith õigusbüroo omab rikkalikke kogemusi Jaapani töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ohutuse tagamise kohustuse keeruliste õigusküsimuste alal, toetades arvukaid kliente riigisiseselt. Meie büroos töötab mitu inglise keelt kõnelevat juristi, kellel on välisriigi advokaadikvalifikatsioon, mis võimaldab rahvusvaheliselt tegutsevatel ettevõtetel mõista täpselt Jaapani tööõiguse regulatsioone ja reageerida neile asjakohaselt, pakkudes praktilisi ja strateegilisi õigusteenuseid. Kui teil on küsimusi seoses töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi loomise või ülevaatamisega või seonduvate õigusaktidega, võtke kindlasti ühendust meie bürooga.