MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Argipäeviti 10:00-18:00 JST [English Only]

MONOLITH LAW MAGAZINE

General Corporate

【Jõustumine mais, Reiwa 7 (2025)】Uue süsteemi selgitus informatsiooni levitamise platvormidele suunatud seaduse (muudetud teenusepakkujate vastutuse piiramise seadus) kohta

General Corporate

【Jõustumine mais, Reiwa 7 (2025)】Uue süsteemi selgitus informatsiooni levitamise platvormidele suunatud seaduse (muudetud teenusepakkujate vastutuse piiramise seadus) kohta

Internetis levivad õigusrikkumised, nagu reputatsioonikahjustus ja laim, on muutunud tõsiseks sotsiaalseks probleemiks. Sellele olukorrale reageerides jõustub Reiwa 7. aastal (2025) mais “Provideri vastutuse piiramise seadus” muudetud kujul ja uue nimega “Informatsiooni levitamise platvormidele reageerimise seadus”.

Muudetud seaduse kohaselt on suuremahuliste platvormide ettevõtjatel kohustus välja töötada postituste kustutamise kriteeriumid ja avaldada nende järgimise seisund, samuti on kehtestatud karistused.

Käesolevas artiklis selgitame, millised on “suuremahuliste platvormide ettevõtjate” nõuded ja millised on nende konkreetsed kohustused vastavalt muudetud seadusele.

Mis on “Jaapani infovahetusplatvormide seadus”?

“Jaapani infovahetusplatvormide seadus (特定電気通信による情報の流通によって発生する権利侵害等への対処に関する法律)” on teine suur muudatus pärast “Provideri vastutuse piiramise seaduse (特定電気通信役務提供者の損害賠償責任の制限及び発信者情報の開示に関する法律)” kehtestamist 2001. aastal (Heisei 13). Internetis leviva õiguste rikkumise info on muutunud ühiskondlikuks probleemiks, mistõttu on loodud uued süsteemid “suurtele platvormiettevõtjatele”, et tagada tõhusam kahjude heastamine, ning seaduse nimetus on muutunud.

2021. aastal (Reiwa 3) hakkas palju ohvreid esitama “saatja info avalikustamise taotlusi”, mis tõi esile kohtumenetluste suure koormuse. Kiirema ohvriabi tagamiseks loodi kohtuväline menetlus, mis võimaldab saatja info avalikustamist ühe menetluse käigus, ja seadust muudeti. Siiski on esile tõstetud probleeme, nagu “õiguste rikkumise ilmselguse nõue” ja välismaiste ettevõtete kasutustingimused, mis ei arvesta Jaapani seadusi ega kahjustuste tegelikku olukorda, mistõttu süsteem ei toimi alati piisavalt hästi.

2024. aasta (Reiwa 6) muudatustega on süsteemi kujundatud nii, et see nõuab platvormide pakkujatelt omaalgatuslikku regulatsiooni, ja “suurtele platvormiettevõtjatele” on määratud kohustused, nagu kustutamiskriteeriumide väljatöötamine ja tegevuse avalikustamine, ning kehtestatud on ka karistused.

Muudatused on järgmised:

  1. Seaduse nimetuse muutmine
  2. “Suurte platvormiettevõtjate” määramine ja teatamine (artiklid 20 ja 21)
  3. Kohustus kiirendada õiguste rikkumise infole reageerimist (artiklid 22–25)
  4. Tegevuse läbipaistvuse kohustus (artiklid 21–29)
  5. Soovituste ja karistuste kehtestamine (artiklid 35–38)

Kustutamisele (blokeerimisele) kuuluv info hõlmab õiguste rikkumise ja seaduserikkumise infot, kuid arvestades, et valitsuse sekkumine ei ole sobiv (tsensuurile vastav, neutraalsuse probleem), eeldatakse, et sisulised otsused teeb “suur platvormiettevõtja” iseseisvalt.

“Provideri vastutuse piiramise seaduse” muudatused on järgmised:

「プロ責法」の改正

Viide: Jaapani Siseministeerium | Infovahetusplatvormide seaduse määruste ja juhendite kohta[ja]

Suurte platvormiettevõtjate nõuded Jaapanis

「大規模プラットフォーム事業者」の要件

Jaapani infovahetusplatvormide seadusega määratletud “suurte platvormiettevõtjate” nõuded on järgmised:

  • Kuus rohkem kui 10 miljonit postitust (Jaapanis) ja üle 2 miljoni kasutajaseansi (Jaapanis)
  • Tehniliselt võimalik on rikkuvate teadete edastamise vältimise meetmete (kustutamine) rakendamine
  • Teenused, mis ei ole peamiselt suunatud määratlemata kasutajate vahelisele suhtlusele või mis on suhtlusele suunatud sotsiaalvõrgustike teenuste lisafunktsioonid, välja arvatud teenused, kus on vähe tõenäosust õiguste rikkumiseks

Välisettevõtted kaasa arvatud, määratletud “suurte platvormiettevõtjate” jaoks on kohustus esitada teatis side- ja siseministrile (artikkel 21).

Kohustus kiirendada õiguste rikkumisega seotud teabele reageerimist

Uues süsteemis on “suurtele platvormiettevõtjatele” kehtestatud kohustused jagatud kaheks: õiguste rikkumisega seotud teabe kustutamise kiirendamine ja tegevuse läbipaistvuse suurendamine.

Allpool selgitame kohustuslikuks muudetud punkte.

Rikkumisest teavitaja kustutamistaotluse vastuvõtu meetodi avalikustamine

Rikkumisest teavitajatele on kohustus luua ja avalikustada kustutamistaotluste vastuvõtu punkt. Järgmised aspektid vajavad kaalumist (artikkel 22):

  • Et taotlust saab esitada veebis (ja et seda saab teha jaapani keeles)
  • Et taotlejale ei kaasne liigset koormust
  • Et taotlejale teatatakse taotluse vastuvõtmise kuupäevast ja kellaajast

“Liigse koormuse puudumine” tähendab näiteks seda, et kustutamistaotluse vorm peab olema kergesti leitav, et ka need, kes ei saa vanusepiirangu tõttu kontot luua, saaksid taotlust esitada, ning et tuleb arvestada privaatsuse ja muude õiguste rikkumisega.

“Õiguste rikkumise uurimise spetsialisti” määramine ja teavitamine

“Suured platvormiettevõtjad” peavad viivitamatult läbi viima vajalikud uurimised, kui rikkumisest teavitaja esitab õiguste rikkumise kustutamistaotluse (artikkel 23).

Uurimise käigus peavad nad määrama “õiguste rikkumise uurimise spetsialisti”, kellel on piisavalt teadmisi ja kogemusi interneti teel toimuvate õiguste rikkumiste lahendamiseks.

“Õiguste rikkumise uurimise spetsialisti” nõuded on konkreetselt järgmised: õigusekspert, näiteks advokaat, kellel on piisavalt teadmisi ja kogemusi Jaapani kultuuri ja sotsiaalsete probleemidega (piiratud füüsiliste isikutega).

Õiguste rikkumise uurimise spetsialistide arv peab olema “vähemalt üks inimene iga kümne miljoni keskmise kuulise saatja kohta või vähemalt üks inimene iga kahe miljoni keskmise kuulise vaatamise kohta”. Kui “õiguste rikkumise uurimise spetsialist” on määratud või muudetud, tuleb sellest teavitada Siseasjade ja Kommunikatsiooniministeeriumi.

Teavitamine kustutamistaotluse esitajale

“Suured platvormiettevõtjad” peavad uurimistulemuste põhjal otsustama, kas rakendada õiguste rikkumise teabe edastamise tõkestamise meetmeid, ja teavitama taotlejat 14 päeva jooksul pärast taotluse saamist järgmistest asjaoludest:

  • Kui õiguste rikkumise teave on kustutatud, siis sellest
  • Kui õiguste rikkumise teavet ei ole kustutatud, siis sellest ja põhjustest

Kui teavitamine ei ole määratud ajavahemiku jooksul võimalik, siis järgmistel õigustatud põhjustel tuleb teavitada viivitamatult:

  • Kui õiguste rikkumise teabe saatja arvamust on vaja uurimiseks kuulata
  • Kui uurimist viib läbi spetsialist
  • Kui on muid mõjuvaid põhjuseid

Kohustus tagada tegevuse läbipaistvus

Kohustus tagada tegevuse läbipaistvus

Nagu eelnevalt mainitud, on traditsiooniliselt esinenud probleeme, nagu “õiguste rikkumise ilmselguse nõue”, välisettevõtete kasutustingimused ei arvesta Jaapani (Japan) seadusi ega kahjustuste tegelikku olukorda, ning on olnud muret ka ettevõtjate poolt teostatud meelevaldse eemaldamise pärast, mistõttu süsteem ei ole alati piisavalt toiminud.

Et neid probleeme ennetada, on oluline, et teenusepakkujad kehtestaksid läbipaistvad eemaldamiskriteeriumid ja rakendaksid õiglaseid ning järjepidevaid meetmeid. Seadusemuudatused, mis tagaksid, et ettevõtjate poolt kasutustingimustel põhinev iseseisev eemaldamine toimuks kiiresti ja asjakohaselt, on muutunud vajalikuks.

Teabe kustutamise kriteeriumide avalikustamine

Nagu eespool mainitud, on kustutamisele kuuluv teave õiguste rikkumise ja seadusevastase teabega, kuid millist teavet (väljendust) tuleks kustutada, on jäetud “suurte platvormide ettevõtjate” otsustada. Seetõttu on neil kohustus välja töötada oma kustutamiskriteeriumid. “Teabe kustutamise kriteeriumid” peavad vastama järgmistele nõuetele:

  • Kindlaks määrata kustutamisele kuuluva teabe liigid, võttes arvesse põhjuseid, miks “suurte platvormide ettevõtjad” said teavet levitada.
  • Kui on vaja rakendada “teenuse pakkumise peatamise meetmeid”, siis tuleb kindlaks määrata nende rakendamise konkreetsed kriteeriumid.
  • Kasutada selget väljendusviisi, mida saaksid hõlpsasti mõista nii teabe edastajad kui ka asjaosalised.
  • Arvestada õigusaktidega, mis sätestavad kustutamise rakendamise kohustuslikud jõupingutused.

“Suurte platvormide ettevõtjad” võivad oma väljatöötatud kustutamiskriteeriumide alusel teavet omal algatusel kustutada, kuid erandjuhtudel võib teavet kustutada ka siis, kui see ei ole kustutamiskriteeriumides selgesõnaliselt välja toodud:

  • Kui “suurte platvormide ettevõtja” on teabe edastaja.
  • Kui on kohustus kustutada ebaõiglast rikkumisteavet või kui seadus nõuab kustutamist.
  • Kui on vaja kustutada teavet kiireloomulisuse tõttu ja kui kustutatava teabe liik ei ole tavaliselt ettenähtav, mistõttu ei ole seda kustutamiskriteeriumides välja toodud.

“Teabe kustutamise kriteeriumide” eelteavitamise periood on kaks nädalat enne kustutamise rakendamist.

Lisaks tuleb igal aastal koostada ja avalikustada materjalid, mis kategoriseerivad teabe liikide kaupa juhtumid, kus on rakendatud edastamise tõkestamise meetmeid vastavalt nimetatud kriteeriumidele, ja mis võiksid olla teabe edastajatele ja teistele asjaosalistele abiks.

Teisalt, kohtuliku kustutamisnõude korral peab nõude esitaja tõendama “õiguste rikkumise ilmselgust (artikkel 5 lõige 1)”, mis on nõude esitaja kohustus. Kustutamisnõue ei ole küll nii kõrge lävendiga kui teabe avalikustamise nõue, kuid Tokyo kõrgkohus (Reiwa 2. aasta (2020) 9. detsembri otsus) on kinnitanud “õiguste rikkumise ilmselguse” nõuet, öeldes, et “ei ole mõistlik nõuda avalikustamise poolelt peaaegu võimatut tõendamist. See ei kattu täielikult ‘kahju hüvitamise nõude kohtuasjas’ ebaseaduslikkuse tõkestamise põhjuste hindamisega.” See kohtuotsus käsitleb “õiguste rikkumise ilmselguse” nõude tõlgendamist “teabe avalikustamise nõude süsteemis”, öeldes, et süsteemi eesmärki ei tohi nõuda kuni selle kaotamiseni.

Teavitamine saatjale juhul, kui teave on kustutatud

Kui saatja teave on vabatahtlikult või kohustuslikult kustutatud, on kohustus viivitamatult teavitada saatjat toimunust ja selle põhjustest (kustutamise ja kustutamise kriteeriumide suhe), samuti tagada, et saatja saaks sellest teada lihtsal ja mõistlikul viisil, mis on talle arusaadav.

Kustutamise rakendamise olukorra avalikustamine

“Suuremahuliste platvormiettevõtjate” kohustus on avaldada igal aastal üks kord (kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu) elektrooniliselt kustutamise rakendamise olukorda, mis põhineb ülalmainitud kohustustel.

Avalikustada tuleb järgmised punktid:

  • Kustutamistaotluste vastuvõtu olukord
  • Kustutamistaotlustele vastamise teavituste rakendamise olukord
  • Kustutamise korral saatjale edastatud teavituste rakendamise olukord
  • Kustutamise rakendamise olukord
  • Eeltoodud punktide enesehinnang
  • Ministeeriumi määrusega kindlaks määratud asjaolud, mis on vajalikud kustutamise rakendamise olukorra selgitamiseks (enesehinnangu punktide hindamiskriteeriumid, hindamiskriteeriumide muutmise korral muudatuste sisu ja põhjused)

Karistused seoses rikkumistega Jaapani infovahetusplatvormide regulatsioonis

Karistused

Kui “suuremahulised platvormiettevõtjad” rikuvad kohustusi (artiklid 22, 24–28), võib Jaapani Siseministeeriumi minister soovitada vajalikke meetmeid rikkumise parandamiseks.

Juhul kui soovitatud meetmeid ei võeta, on Siseministeeriumi ministril õigus anda korraldus meetmete rakendamiseks (artiklid 30, 31).

Rikkumise korral võib meetmekorraldusele mitteallumise eest määrata kuni üheaastase vangistuse või kuni 1 miljoni jeeni suuruse trahvi (artikkel 35).

Lisaks on “suuremahulistel platvormiettevõtjatel” kohaldatav kahepoolne karistusseadus, mis võimaldab juriidilistele isikutele määrata kuni 100 miljoni jeeni suuruse trahvi artiklite 21, 35 rikkumise eest (artikkel 37).

Kokkuvõte: Oodatav on kiirem reageerimine õiguste rikkumisele tänu uuendatud Jaapani infovahetusplatvormide regulatsioonile

Ülaltoodud on uuendatud “Jaapani infovahetusplatvormide regulatsiooni” uute määruste ülevaade ja selgitus.

Suuremahuliste platvormide ettevõtjate jaoks on vajalik luua internetikeskkond, võttes arvesse tasakaalu postitajate “sõnavabaduse” ja õiguste rikkumisest “kannatanute abistamise” vahel.

Käesoleva uuendusega on oodata, et internetis leviva laimu ja mainekahjustusega seotud teenusepakkujate reageerimine kiireneb. Laimavate postituste eemaldamise osas soovitame konsulteerida kogenud advokaadiga.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, rikkaliku kogemusega õigusteenuste pakkuja. Viimasel ajal on internetis levivad mainekahjustused ja laim, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”, põhjustanud tõsist kahju. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Allpool olevas artiklis on toodud üksikasjalikum teave.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Digital Tattoo[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles