Autori isiksuse õigused Jaapani autoriõiguse seaduses: Ettevõtetele teadaolevad õiguslikud riskid ja nende maandamise meetmed

Jaapani õiguse alusel (日本の法律の下では) on loometegevusest tulenevatel õigustel kaks erinevat olemust. Üks neist on majanduslik õigus ehk “autoriõigus (varaline õigus)”, mida on võimalik litsentseerida või üle anda. See on rahvusvaheliselt laialdaselt tunnustatud kontseptsioon. Kuid on olemas veel üks oluline õigus, mis on Jaapani autoriõiguse süsteemi nurgakiviks – see on “autoripersonaaliõigus”. See õigus kaitseb autori isiklikku ja vaimset sidet oma loomingu suhtes ning Jaapani autoriõiguse seaduse alusel (日本の著作権法の下では) on see õigus isiklik ja ainuomane, mida ei saa teistele üle anda. Just selle üleandmatuse tõttu tekivad ettevõtluses ainulaadsed ja olulised õigusriskid. Isegi kui ettevõte arvab, et on lepingu kaudu autoriõigused täielikult omandanud, säilitab looja endiselt autoripersonaaliõigused. Selle tulemusena võib tekkida olukordi, kus looja hiljem vaidlustab teose muutmise või kasutamise viisi, mis võib viia õiguslike toiminguteni, nagu keelamisnõue või kahjutasu nõudmine. Käesolevas artiklis selgitame kõigepealt autoripersonaaliõiguste põhimõisteid, võrreldes neid autoriõiguse (varaliste õigustega). Seejärel käsitleme konkreetsemalt kolme peamist autoripersonaaliõigust – “avaldamisõigust”, “nime kuvamise õigust” ja “tõepärasuse säilitamise õigust” –, tuues näiteid Jaapani kohtupraktikast. Lõpuks kirjeldame üksikasjalikult “tööalase loomingu” süsteemi, mis on kõige tõhusam õiguslik raamistik ettevõtete jaoks nende riskide süsteemseks haldamiseks, ning anname praktilisi juhiseid.

Autoriõiguse isiksusõiguste põhimõisted: erinevused varaliste õigustega

Jaapani autoriõiguse seadus (著作権法) jagab autori õigused kaheks suureks kategooriaks. Üks on “autoriõigus (varaline õigus)”, mis kaitseb teose majanduslikku väärtust, ja teine on “autori isiksusõigused”, mis kaitsevad autori vaimset kasu, ehk teose ja autori isiklikku sidet. Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 17 lõige 1 sätestab, et autoril on mõlemad õigused.

Autori isiksusõiguste peamine tunnusjoon on nende ainuomane iseloom. Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 59 sätestab selgelt, et “autori isiksusõigused on ainult autori omad ja neid ei saa üle anda”. See tähendab, et autori isiksusõigused on lahutamatult seotud autori isikuga ja isegi kui autoriõigus (varaline õigus) on lepingu alusel teisele isikule üle antud, jäävad autori isiksusõigused algselt loojale. See õiguslik omadus on äärmiselt oluline teoste kasutamise litsentsimisel ja õiguste üleandmisel sõlmitavate lepingute praktikas. Lihtsalt “autoriõiguse üleandmise” lepingu sõlmimine ei võimalda hallata autori isiksusõigustega seotud riske. Ettevõtted peavad teoste vaba ja paindliku kasutamise tagamiseks lisaks autoriõiguse (varalise õiguse) omandamisele tegema asjakohaseid ettevalmistusi ka autori isiksusõiguste osas.

Alljärgnev tabel koondab kokku mõlema õiguse põhilised erinevused.

Avaldamisõigus: avaldamata teoste haldamise õigus Jaapani autoriõiguse seaduse alusel

Avaldamisõigus on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse (Heisei (1989) aasta) 18. artiklis, mis näeb ette, et “autoril on õigus otsustada, kas ja kuidas tema veel avaldamata teos avalikkusele esitatakse või kättesaadavaks tehakse”. See on autori eksklusiivne õigus määrata, millal ja mis viisil tema loometöö avalikkuse ette tuuakse. Ettevõtluses on palju selliseid avaldamata teoseid nagu sisemised projekti kavandid, avaldamata teadus- ja arendustegevuse aruanded, tarkvara enne selle väljalaskmist ja reklaamikujundused enne lõplikku otsust. Nende teoste avaldamine ilma autori – olgu selleks töötaja või väline alltöövõtja – nõusolekuta võib kujutada endast avaldamisõiguse rikkumist.

Siiski on Jaapani autoriõiguse seaduses sätestatud teatud olukordades autori nõusoleku “seaduslikuks eeldamiseks” mõeldud sätted. Jaapani autoriõiguse seaduse 18. artikli 2. lõike 1. punkti kohaselt eeldatakse, et kui avaldamata teose autoriõigus (varaline õigus) on üle antud, siis on autor nõustunud, et omandaja võib seda autoriõigust kasutades teost avalikkusele esitada või kättesaadavaks teha. See säte on mõeldud ettevõtetele, kes on lepingu alusel omandanud avaldamata teoste õigused, et neid sujuvalt kasutada, kuid tuleb märkida, et see “eeldus” võib seaduslikult ümber lükata. “Eeldamise” õiguslik mõju on nõrgem kui “pidada millegiks” mõju, ja kui autor suudab tõestada, et kuigi ta on autoriõiguse üle andnud, ei ole ta avaldamisega nõustunud, võib eeldus osutuda kehtetuks. Seega, kui ettevõte on omandanud avaldamata teose ja plaanib seda tulevikus avaldada, on tark mitte ainult toetuda sellele eeldusele, vaid saada autorilt lepingus selge ja tagasivõtmatu nõusolek avaldamise aja ja viisi osas, et ennetada võimalikke vaidlusi.

Autori nimeõigus: õigus otsustada autori krediteeringu üle Jaapani autoriõiguse seaduse alusel

Autori nimeõigus on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) 19. artiklis. See õigus tagab autorile võimaluse valida, kas avaldada oma teos oma tegeliku nime all, kasutada pseudonüümi või jätta teos anonüümseks. Teose kasutajal on kohustus järgida autori poolt juba valitud nimekuvamise viisi.

Kuid ka sellel õigusel on erandeid. Jaapani autoriõiguse seaduse 19. artikli 3. lõige sätestab, et kui teose kasutamise eesmärk ja viis ei kahjusta autori huve olla tunnustatud loojana, võib nimekuvamisest loobuda, kui see ei lähe vastuollu õiglase tavaga. Näiteks restoranis või poes taustamuusikana mängitava muusika puhul ei ole iga loo helilooja nime väljakuulutamine tavaliselt vajalik, kuna see kuulub erandi alla.

Tehnoloogia areng on toonud autori nimeõigusele uusi väljakutseid. Üks selline näide on Jaapani ülemkohtu 2020. aasta 21. juuli otsus (tuntud kui “retweet’i juhtum”). Selles juhtumis postitas fotograaf oma nimega varustatud foto Twitterisse, mis seejärel kolmanda isiku poolt retweet’iti. Twitteri süsteemi omaduste tõttu lõigati pilt automaatselt (trimmiti) ja fotograafi nimi kadus ajajoone kuvast. Ülemkohus leidis, et isegi kui retweet’ija ei kavatsenud nime eemaldada, rikkus foto avaldamine ilma autori nime kuvamata fotograafi autori nimeõigust. See otsus annab olulisi juhiseid ettevõtetele, kes tegelevad veebisaitide haldamise, rakenduste arendamise ja sotsiaalmeedia turundusega. See tähendab, et sisu automaatse töötlemise ja kuvamise süsteemide kujundamisel tuleb tehniliselt tagada, et autori krediteeringut ei eemaldataks kogemata. On hädavajalik mõista, et autori nimeõiguse rikkumine võib tekkida mitte ainult inimtegevuse, vaid ka süsteemi automaatsete toimingute tulemusena.

Autoriõiguse isiklikud õigused: teose terviklikkuse kaitse õigus Jaapanis

Autoriõiguse isiklikud õigused on eriti tugevad ja need võivad äritavades sageli vaidluste allikaks saada. Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikli 20 lõige 1 sätestab, et “autoril on õigus säilitada oma teose ja selle pealkirja terviklikkus ning teose muutmine, kärpimine või muul viisil muutmine ilma autori nõusolekuta on keelatud”. See tähendab, et autoril on õigus kaitsta oma loomingu sisu ja pealkirja volitamata muudatuste eest. Näiteks romaani loo muutmine, illustratsiooni värvitooni kohandamine või logo disaini osa eemaldamine võivad kõik olla autoriõiguse isiklike õiguste rikkumised.

Muidugi ei ole kõik muudatused keelatud. Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 20 lõige 2 toob välja mõned erandlikud muudatused, mis ei riku autoriõiguse isiklikke õigusi. Kõige olulisem neist äripraktikas on punkt 4, mis käsitleb “muudatusi, mis on teose olemuse ja kasutamise eesmärgi ning viisi valguses hädavajalikud”. Siiski on “hädavajalikkuse” hindamine väga subjektiivne ja seaduslikult ettearvamatu ala. Näiteks veebisaidil avaldamiseks pildi suuruse muutmine või aruande kokkuvõtte loomiseks teksti lühendamine võivad tunduda äritavades loomulikud, kuid kui autor väidab, et “loominguline kavatsus on kahjustatud”, võib see põhjustada vaidlusi.

Oluline on mõista, et “autori tahte vastaselt” nõue ei põhine ainult autori subjektiivsetel tunnetel, vaid seda hinnatakse objektiivsete standardite alusel. Siiski, kuna objektiivse hinnangu ja “hädavajaliku muudatuse” piir on ebaselge, võib see õigus olla loojale tugev läbirääkimisvahend. Ettevõtted võivad leida end olukorrast, kus nad peavad väikeste muudatuste üle vaidluse vältimiseks nõustuma ebasoodsate kokkulepetega. Sellise ebakindluse kõrvaldamiseks on autoriõiguse kasutamise lepingute sõlmimisel äärmiselt tõhus riskijuhtimise meetod konkreetsete muudatuste (näiteks suuruse muutmine, kärpimine, värvikorrektuurid) loetlemine ja autori eelnev üldine nõusolek nende muudatustega.

Jaapani kohtupraktika ja autori moraalsete õiguste kaitse

Autori moraalsete õiguste, sealhulgas autori isikupära kaitse õiguse mõistmiseks ja kohaldamisulatuse mõistmiseks tutvustame kahte olulist kohtuasja.

Esimene näide on Jaapani Ülemkohtu otsus 13. veebruaril 2001 (Heisei 13) (tuntud kui “Tokimeki Memoriali juhtum”). Selles juhtumis süüdistati ettevõtet, kes müüs mälukaarte, mis võimaldasid populaarse armastussimulatsioonimängu “Tokimeki Memorial” parameetreid ebaseaduslikult muuta. Kaitsja (mälukaartide müüja) väitis, et ta ei muutnud otseselt mängu programmi. Siiski leidis Ülemkohus, et müüdud mälukaarte kasutades muudetakse mängu peategelase parameetreid selliselt, et need ei vasta enam originaalväärtustele, põhjustades mängu loo kulgemise ja tegelaste kujutamise muutumist viisil, mis ületab autori kavatsust. Kohus otsustas, et seadme müümine, mis võimaldab autori isikupära kaitse õigust rikkuvaid muudatusi, on iseenesest autori isiksuse õiguste rikkumist soodustav ebaseaduslik tegevus. See otsus on oluline pretsedent, näidates, et mitte ainult otsene autoriõiguste rikkumine, vaid ka kolmandate osapoolte poolt muudatuste tegemist võimaldavate tööriistade ja teenuste pakkumine võib kujutada endast autori isikupära kaitse õiguse rikkumist (kaudne rikkumine), eriti tarkvara ja digitaalse sisu tööstuses.

Teine näide on Tokyo ringkonnakohtu otsus 26. märtsil 1999 (Heisei 11) (tuntud kui “delfiinifoto juhtum”). Selles juhtumis lõikas kirjastus ilma eelneva loata fotograafi poolt tehtud vaalade ja delfiinide fotosid (trimmimine – eemaldades osa ülevalt, alt ja külgedelt) ning paigutas need ajakirja, lisades fotodele teksti. Kirjastus väitis, et see oli vajalik ajakirja kujunduse tõttu ja ei kahjustanud teose olemust. Siiski leidis kohus, et trimmimine muutis foto algset kompositsiooni ja see ei vastanud autori loomekavatsusele. Samuti peeti teksti lisamist fotodele võrdväärseks tegevuseks fotode osalise katmisega, mis on samuti autori isikupära kaitse õiguse rikkumine. See otsus selgitab, et isegi kui disaini või tehnilise vajaduse tõttu on muudatusi tehtud, kujutab see endast autori isikupära kaitse õiguse rikkumist, kui muudatus mõjutab autori loomingulist väljendust, olles oluline juhis reklaami, kirjastamise ja veebidisaini valdkondades.

Tööülesannete täitmisel loodud teosed: juriidiline raamistik, mis määrab ettevõtte autoriks

Nagu oleme näinud, on autori isiksuse õigused üleandmatud ja sisaldavad ettevõtete jaoks keeruliselt hallatavaid riske. Nende põhiprobleemide lahendamiseks kõige terviklikum ja võimsam juriidiline vahend on Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法, Chosakuken-hō) artikkel 15, mis sätestab “tööülesannete täitmisel loodud teoste” (職務著作) süsteemi.

Tööülesannete täitmisel loodud teoste süsteemi peamine eripära seisneb selles, et kui on täidetud teatud nõuded, siis mitte tegelik looja ehk töötaja, vaid kasutaja ehk ettevõte saab algusest peale “autori” staatuse. See tähendab, et ettevõte omandab mitte ainult autoriõiguse (varalised õigused), vaid ka autori isiksuse õigused algupäraselt. Selle tulemusena ei teki loojal isiklikult autori isiksuse õigusi, mis võimaldab täielikult kõrvaldada üleandmatusest tulenevad tulevikuriskid. See süsteem on oluline erand Jaapani autoriõiguse seaduse põhimõttest, et “loojast saab autor” (創作者主義, sōsaku-shugi), mis on loodud ettevõtete sujuva äritegevuse toetamiseks. Siiski on see erand ja kohtud kipuvad selle loomise nõudeid rangelt tõlgendama. Ettevõtted, kes soovivad sellest süsteemist kasu saada, peavad veenduma, et nad täidavad kõiki kehtestatud nõudeid ja hoiavad tõendusmaterjali korralikult.

Tööülesannete täitmisel loodud teoste nõuded ja praktilised kaalutlused Jaapanis

Tööülesannete täitmisel loodud teoste eksisteerimiseks peavad olema täidetud kõik järgmised nõuded, mis on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artiklis 15.

1. Teos peab olema loodud juriidilise isiku või muu tööandja (juriidiline isik jne) algatusel.
2. Teose peab looma isik, kes on juriidilise isiku jne tööülesannete raames tegutsev.
3. Isik peab teose looma tööülesannete täitmise käigus.
4. Juriidiline isik jne peab teose avaldama oma autoriõiguse nime all. (Siiski, arvutiprogrammide puhul see nõue ei kehti.)
5. Teose loomise ajal ei tohi olla lepingus, töökorralduseeskirjades või muudes dokumentides eraldi sätestatud tingimusi.

Neist nõuetest kõige keerulisem tõlgendada on teine punkt, mis puudutab “juriidilise isiku jne tööülesannete raames tegutsevate isikute” ulatust. Täistööajaga töötajate puhul on selge, et nad vastavad sellele nõudele, kuid väliseid loojaid, nagu alltöövõtulepingu alusel tegutsevaid isikuid või vabakutselisi, puudutavate teoste puhul muutub otsustamine keerukaks.

Selles küsimuses on Jaapani Ülemkohus 2003. aasta 11. aprilli otsuses (tuntud kui “RGB juhtum”) esitanud olulise otsustuskriteeriumi. Ülemkohus leidis, et “tööülesannete raames tegutsevate isikute” hulka kuulumist ei tohiks hinnata lepingu nimetuse (näiteks “alltöövõtuleping”) või muude formaalsete kriteeriumide alusel, vaid tuleks arvesse võtta kasutaja ja looja vahelist tegelikku juhtimis- ja järelevalvesuhet ning kas makstav tasu on tööjõu pakkumise eest makstav tasu. Otsust tuleks teha, võttes arvesse töö iseloomu, juhtimise ja järelevalve olemasolu, tasu suurust ja maksmise viisi ning muid konkreetseid asjaolusid.

Sellest kohtuotsusest tuleneb, et ettevõtted ei saa lihtsalt eeldada, et tööülesannete täitmisel loodud teoste õigused automaatselt neile kuuluvad, kui tegemist on väliste spetsialistidega. Vabakutselised disainerid ja programmeerijad ei allu tavaliselt ettevõtte otsesele juhtimisele ja järelevalvele ning tegutsevad iseseisvate ettevõtjatena, mistõttu on ebatõenäoline, et neid peetakse “tööülesannete raames tegutsevateks isikuteks”. Seetõttu peavad ettevõtted intellektuaalomandi haldamise strateegiat kahepoolse lähenemisega käsitlema. Töötajate loodud teoste puhul tuleb tagada tööülesannete täitmisel loodud teoste nõuete täitmine, koostades töölepingud ja töökorralduseeskirjad, et õigused oleksid kindlustatud. Teisalt, kui teose loob väline alltöövõtja, ei tohiks loota tööülesannete täitmisel loodud teoste õiguste automaatsele tekkimisele, vaid tuleks sõlmida lepingud, mis sätestavad autoriõiguste (varaliste õiguste) üleandmise ning sisaldavad erikokkulepet autori isiklike õiguste mittekasutamise kohta, mis on ainus kindel riskijuhtimise meetod.

Kokkuvõte

Jaapani autoriõiguse seaduse alusel ei ole autori isiksuse õigusi võimalik üle anda, need on tugevad õigused, mis kaitsevad looja isiklikke huve. Kui ettevõtted ei pööra neile õigustele tähelepanu, võivad nad silmitsi seista tõsiste juhtimisriskidega, nagu äriplaanide viibimine või ootamatud kohtuasjad. Avaldamisõigus, nime kuvamise õigus ja eriti identiteedi säilitamise õigus mõjutavad otseselt ettevõtte avalike suhete, arendustegevuse ja turundustegevuse aspekte. Nende riskide tõhusaks haldamiseks on kõige kindlam viis võtta meetmeid nii ettevõtte siseselt kui ka väliste lepingute kaudu. Töötajate loodud teoste puhul on hädavajalik mõista töökohustuste raames loodud teoste nõudeid täpselt ja kehtestada selleks vajalikud ettevõttesisesed eeskirjad ja protseduurid. Teisalt on väga oluline sõlmida selged ja konkreetsed lepingud, mis sisaldavad autoriõiguste üleandmist ja autori isiksuse õiguste mittekasutamise kokkulepet, kui teete koostööd väliste loojatega, nagu vabakutselised või alltöövõtjad, ilma et loodate töökohustuste raames loodud teoste tekkimisele.

Monolit Õigusbüroo omab rikkalikke kogemusi Jaapani autoriõiguse seaduse, eriti autori isiksuse õiguste keerukate juhtumite esindamisel nii kodu- kui ka välismaiste klientide eest. Meie büroos töötab mitmeid rahvusvahelise taustaga spetsialiste, sealhulgas inglise keelt kõnelevaid juriste, kes omavad välisriikide advokaadikvalifikatsiooni, võimaldades meil pakkuda täpset nõu Jaapani õigussüsteemi kohta globaalsest perspektiivist. Pakume igakülgset õigusabi, alates töölepingute ja alltöövõtu lepingute koostamisest ja ülevaatamisest kuni intellektuaalomandi haldamise ettevõttesiseste poliitikate väljatöötamiseni ja vajadusel vaidluste lahendamiseni, mis puudutavad käesolevas artiklis selgitatud teemasid.