Tehisintellekti loomine ja Jaapani autoriõiguse seadus: Ettevõtetele mõeldud õiguslike riskide juhend

Generatiivne AI võib tuua revolutsiooni kõigisse ärijuhtimise aspektidesse, alates sisu loomisest kuni teadus- ja arendustegevuse ning klienditeeninduseni, laiendades oma rakendusala iga päev. Kuid see tehnoloogiline innovatsioon esitab ettevõtetele uusi õiguslikke väljakutseid, eriti seoses Jaapani autoriõiguse seadusega (Japanese Copyright Law). Paljud ettevõtted kaaluvad või edendavad generatiivse AI kasutuselevõttu, kuid on hädavajalik mõista ja hallata sellega kaasnevaid autoriõiguse rikkumise riske. Jaapani autoriõiguse seadusel on ainulaadne struktuur, mis rakendab AI arendamise ja kasutamise etappides erinevaid õiguspõhimõtteid, mis on keerukuse üheks põhjuseks. Õppimisetapis on AI arendamise soodustamiseks kehtestatud suhteliselt leebemad sätted, samas kui sisu loomise ja kasutamise etapis on kasutajatele kehtestatud ranged vastutusnõuded. Selle kahekihilise struktuuri mõistmine on riskijuhtimise esimene samm. Käesolevas artiklis selgitame süstemaatiliselt peamisi õiguslikke küsimusi, mida generatiivne AI toob kaasa Jaapani autoriõiguse seaduse raamistikus. Täpsemalt käsitleme AI “arendamise ja õppimise etapi” õiguslikku käsitlust, äritegevuses “loomise ja kasutamise etapi” ajal tekkivaid autoriõiguse rikkumise riske, AI loodud sisu autoriõiguse omistamist ning ettevõtte vastutust ja õiguslikke meetmeid, kui rikkumine peaks aset leidma, lähtudes Jaapani valitsusasutuse, Kultuuriameti (Agency for Cultural Affairs) seisukohtadest ning esitame ettevõtte juhtkonnale ja õigusosakondadele strateegilisi lähenemisviise.

AI arendus- ja õppeetapid ning autoriõigusseadus Jaapanis

Et tehisintellekt suudaks oma võimeid täiel määral rakendada, on vajalik õppida tohutul hulgal andmeid. Nende andmete hulka kuuluvad tekstid, pildid, muusika, programmi koodid ja muud autoriõigusega kaitstud mitmesugused teosed. Jaapani autoriõigusseadus on loonud sätteid, mis võimaldavad AI arendamisel teoste kasutamist teatud tingimustel ilma autoriõiguse omaniku nõusolekuta.

Selle keskmes on 2018. aastal (Heisei 30) tehtud seadusemuudatus, mis tutvustas Jaapani autoriõigusseaduse paragrahvi 30-4. See säte lubab kasutada teoseid ilma “teoses väljendatud mõtete või tunnete nautimise eesmärgita”, olles üks “paindlikest õiguste piirangute sätetest”. AI õppimine ei ole mõeldud inimeste poolt teoste nautimiseks (st “nautimiseks”), vaid andmetes sisalduvate mustrite ja struktuuride ekstraheerimiseks ja analüüsimiseks. Seega võivad AI arendajad põhimõtteliselt kasutada internetis avalikult kättesaadavaid andmeid õppimiseks ilma autoriõiguse omaniku loata, kui see kasutamine vastab “mitte-nautimise eesmärgile”. See säte on loodud Jaapani tehnoloogilise innovatsiooni ja tööstusliku konkurentsivõime edendamise poliitilise taustaga.

Kuid sellele põhimõttele on olulisi erandeid. Jaapani autoriõigusseaduse paragrahv 30-4 sätestab oma tingimustes, et “kui teose liik, kasutusviis ja kasutamise viis võivad autoriõiguse omaniku huve ebaõiglaselt kahjustada, siis ei kohaldata seda sätet”. Millised juhtumid võivad kujutada endast “ebaõiglast kahju”, nõuab individuaalset ja konkreetset hinnangut, kuid Jaapani Kultuuriamet on oma “AI ja autoriõiguse suhete kohta” avalduses esitanud mitmeid näiteid.

Näiteks võib AI õppeotstarbel spetsiaalselt korraldatud ja müüdavate andmebaaside teoste kopeerimine ja kasutamine õppimiseks ilma tasu maksmata ja loata olla tegevus, mis konkureerib otseselt andmebaasi pakkujate turuga ja kahjustab nende huve ebaõiglaselt. Samuti võib teatud looja stiili jäljendava sisu loomiseks ainult selle looja teoste keskendunud õpetamine ületada algset “mitte-nautimise eesmärki” ja käsitleda nautimise eesmärgi kaasalöömisena. Lisaks võib teadlikult autoriõigusi rikkuvatest, nn piraatversioonidest andmete kogumine ja nende kasutamine AI õppimiseks olla tegevus, mis soodustab õiguste rikkumist.

Nendest näidetest ilmneb, et AI arendusetapis nõutav vastavus ei ole ainult tehniline küsimus, kas andmeid on võimalik kopeerida, vaid ka keerukam otsus, kas see tegevus ei kahjusta olemasolevate turgude või õiguste omanike õigustatud majandushuve. Ettevõtted, kes tegelevad AI arendamisega või annavad arenduse ülesandeid välja, peavad tagama, et õppeandmete allikas ja kasutusviis vastavad nendele õiguslikele ja eetilistele standarditele, mis nõuavad hoolikat due diligence’i.

AI loodud sisu kasutamine ja autoriõiguste rikkumise riskid Jaapanis

Isegi kui AI arendamine ja õppimine on Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikli 30-4 kohaselt seaduslik, ei taga see, et AI abil loodud sisu ei riku autoriõigusi. Õiguslik kaitse piirdub õppimisetapiga ja sisu loomisel ning kasutamisel võib AI kasutaja otseselt vastutada autoriõiguste rikkumise eest.

Jaapani kohtupraktikas peavad autoriõiguste rikkumise tuvastamiseks olema täidetud kaks nõuet: “sarnasus” ja “toetumine”. Sarnasus tähendab, et hilisem teos peab olema oluliselt sarnane olemasoleva autoriõigusega kaitstud teose loovate väljendusosadega. Lihtsalt ideede, stiili või tavaliste väljendite ühisus ei kvalifitseeru sarnasuseks. Toetumine tähendab, et hilisem teos on loodud olemasoleva teose põhjal. Kui teos on loodud juhuslikult, ilma et autor oleks teadnud olemasolevast teosest, siis toetumist ei ole.

AI kasutamisel võib tekkida olukordi, kus loodud sisu sarnaneb olemasoleva autoriõigusega kaitstud teosega. Probleemiks on toetumise tuvastamine. Kui AI kasutaja on teadlik konkreetsest autoriõigusega kaitstud teosest ja annab AI-le juhised (prompte) selle reprodutseerimiseks, siis on toetumine ilmne. Keerulisem on aga olukord, kus kasutaja ei ole teadlik konkreetsest teosest, kuid AI on selle õppinud andmete hulka kaasanud ja loob sellele sarnast sisu. Kuigi selles osas ei ole veel kindlat õiguslikku seisukohta, on arutelusid, et toetumist võib eeldada fakti põhjal, et AI õppis konkreetset teost. AI õppimisandmed on sageli mahukad ja läbipaistmatud, mistõttu on kasutajatel praktiliselt võimatu nende sisu täielikult mõista. See kujutab endast ettevõtetele äärmiselt keerulist ja põhimõttelist õiguslikku riski.

Kuna seda riski on võimatu täielikult kõrvaldada, peavad ettevõtted rakendama praktilisi meetmeid riski juhtimiseks ja võimalike vaidluste korral valmis olema. Esiteks on oluline kehtestada selged juhised AI kasutamiseks ettevõttes ja korraldada põhjalik töötajate koolitus. Tuleb määratleda, millistel eesmärkidel, milliseid AI tööriistu ja kuidas tohib kasutada. Teiseks tuleks enne AI loodud sisu avalikustamist alati läbi viia inimese poolne ülevaatus ja redigeerimine. AI loodud sisu tuleks käsitleda kui “mustandit” ja inimese loov otsustusprotsess aitab vähendada sarnasust algse autoriõigusega kaitstud teosega. Kolmandaks on soovitatav säilitada võimalikult palju teavet loomisprotsessi kohta. Andmed selle kohta, milliseid prompte kasutati sisu loomiseks, võivad olla kasulikud tõendid selle kohta, et autoriõiguste rikkumine ei olnud tahtlik, kui toetumine on vaidluse all.

AI ja autoriõiguse peamiste õigusküsimuste võrdlus Jaapanis

AI ja autoriõigust puudutavad õigusprobleemid erinevad oluliselt sõltuvalt AI elutsükli etapist. Alljärgnev tabel võrdleb ja korrastab peamisi õigusküsimusi “arendus- ja õppefaasis” ning “genereerimis- ja kasutusfaasis”. Selle võrdluse kaudu on võimalik selgelt mõista, kuidas vastutuse asukoht ja riski olemus muutuvad.

AI loodud sisu autoriõigused Jaapanis

Kui ettevõtted kasutavad AI-d turundusmaterjalide, disaini ja aruannete loomiseks, tekib äärmiselt oluline küsimus: kas sellisel tehisintellekti poolt loodud sisul on autoriõigused ja kui on, siis kellele need kuuluvad? See küsimus on määrava tähtsusega, kuna see mõjutab ettevõtte võimet kaitsta oma intellektuaalomandit ja välistada selle loata kasutamine teiste poolt.

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikli 2 lõige 1 punkt 1 määratleb teose kui “originaalse loomingu, mis väljendab mõtteid või tundeid kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonnas”. Selle definitsiooni tuumaks on eeldus, et looja on inimene. Kuna AI ei ole inimene, ei tunnusta praegune seadusandlus AI-d autoriõiguste subjektina, kui AI on sisu iseseisvalt loonud.

Seega sõltub AI loodud sisu autoriõiguste omistamine sellest, kas loomeprotsessis on olnud “inimese loov panus”. Kui inimene kasutab AI-d lihtsalt kui “tööriista” ja suudab väljendada oma mõtteid või tundeid loovalt, siis on võimalik, et seda inimest peetakse teose autoriks ja see on kaitstav autoriõigusega.

“Loova panuse” olemasolu hinnatakse inimese sekkumise astme põhjal. Näiteks, kui inimene sisestab AI-le lihtsa ja üldise käskluse nagu “päikeseloojangus olev kass”, kuid AI otsustab iseseisvalt suurema osa konkreetsest väljendusest, siis peetakse inimese loovat panust väheseks ja on tõenäoline, et loodud sisu ei omistata autoriõigusi.

Teisalt, kui inimene on konkreetse loomekavatsusega ja sisestab prompti palju detailseid juhiseid, katsetades korduvalt, et saavutada teatud väljendusviisi, siis võidakse kogu juhiste ja valikute protsessi pidada loovaks tegevuseks ja sisu võib omistada autoriõigusi. Lisaks, kui inimene valib ja paigutab AI poolt loodud mitu pilti ning teeb neile olulisi täiendusi ja parandusi, et luua ühtne teos, siis tekivad selgelt autoriõigused inimese poolt tehtud loovale redigeerimisele ja töötlemisele.

See annab ettevõtetele olulise strateegilise juhise. Selleks, et AI abil luua väärtuslikku intellektuaalomandit, ei piisa ainult AI-le loomise juhiste andmisest, vaid on hädavajalik tahtlikult kaasata inimese loov panus protsessi ja dokumenteerida see. Detailsete promptide ajalugu, loomistulemuste valiku protsess ja inimese poolt tehtud järeltöötluse konkreetne sisu on tulevikus selle sisu autoriõiguste väitmise ja kaitsmise jaoks olulised tõendid.

Vastutuse küsimus ja ettevõtetele suunatud õiguslikud meetmed Jaapanis

Kui ettevõte rikub kogemata autoriõigusi tehisintellekti kasutamise tulemusena, võib see silmitsi seista tõsiste õiguslike meetmetega. Autoriõiguste omanikel on õigus kaitsta oma õigusi, kasutades mitmeid tugevaid õiguslikke vahendeid, mis on ette nähtud Jaapani autoriõiguse seaduse ja Jaapani tsiviilseadustiku alusel.

Kõige otsesem meede on tsiviilhagi. Autoriõiguste omanik võib esitada “keelava hagi”, et nõuda rikkumise lõpetamist või ärahoidmist. See võib sundida ettevõtet kohe lõpetama rikkumist põhjustava sisu kasutamise ja näiteks eemaldama selle oma veebilehelt. Lisaks võib autor olla õigustatud nõudma “kahjutasu hagi” rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Kahjusumma arvutamine võib olla keeruline, kuid see võib olla suur, eriti kui see põhineb ettevõtte rikkumisest saadud kasumil. Kui on rikutud autori isiksuse õigusi, võib autor nõuda ka “maine taastamise meetmeid”, nagu vabandava reklaami avaldamist.

Tsiviilvastutusele lisaks võib autoriõiguste rikkumine kaasa tuua ka kriminaalkaristuse. Eriti tõsistel juhtudel võib õiguste omaniku kaebuse alusel asi jõuda kriminaalmenetluseni. Isikute puhul võib karistuseks olla kuni 10 aastat vangistust või kuni 10 miljoni jeeni suurune trahv, kuid kui juriidiline isik on rikkumise toime pannud äritegevuse käigus, võib ettevõttele määrata kuni 300 miljoni jeeni suuruse trahvi, mis on äärmiselt karm karistus.

Vastutavaks subjektiks on põhimõtteliselt tehisintellekti kasutav ettevõte ise. Siiski, kui AI arendaja pakutav teenus on kavandatud tahtlikult või suure tõenäosusega genereerima teatud autoriõigustega kaitstud teostele sarnast sisu, võib arendaja vastutust jagada. Selle üle on arutelud käimas.

Praegu on Jaapanis vähe kindlaid kohtupraktikaid, mis käsitleksid otseselt tehisintellekti genereeritud sisu autoriõiguse küsimusi. Siiski on juba toimunud konkreetseid vaidlusi, näiteks kui Jaapani suur ajaleht esitas hagi välismaise tehisintellekti ettevõtte vastu, süüdistades neid oma tasuliste artiklite loata kasutamises ja õppimises ning nõudes kahjutasu. Sellises olukorras, kus kohtulikke otsuseid veel ei ole, on äärmiselt oluline, et ettevõtted hindaksid õiguslikke riske ja määraksid järgimist vajavad standardid, tuginedes kultuuriameti ametlikule seisukohale ja juhistele, mis toimivad tegelikult käitumisnormidena. Seetõttu peaks ettevõtete vastavusstrateegia põhimõtteliselt järgima rangelt selle haldusasutuse juhiseid.

Kokkuvõte

Generatiivne AI võib ettevõtetele tuua mõõtmatuid kasusid, kuid sellega kaasnevad ka olulised õiguslikud riskid Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) alusel. Jaapani õigussüsteem võimaldab AI arendamise etapis paindlikku lähenemist, et soodustada õppimist, kuid paneb lõppkasutajatele, kes genereeritud materjale kasutavad, karmid autoriõiguse rikkumise eest vastutuse. Selle struktuuri sügav mõistmine on võtmetähtsusega ettevõtetele, kes soovivad AI tehnoloogiat turvaliselt kasutada. Isegi kui AI õppeandmed on seaduslikult kogutud, võib kasutaja loodud sisu sarnasus olemasolevate autoriõigusega kaitstud teostega kaasa tuua tõsiseid tsiviil- ja kriminaalvastutuse riske. Ettevõtted peavad rakendama aktiivseid ja konkreetseid riskijuhtimise meetmeid, nagu ettevõttesiseste juhendite väljatöötamine, põhjalike inimläbivaatuste protsesside juurutamine ja intellektuaalomandi õiguste tagamiseks loomeprotsessi dokumenteerimine.

Monolith õigusbüroo on pakkunud Jaapanis asuvatele klientidele rikkalikku nõustamist keerukates õigusküsimustes, mis puudutavad generatiivset AI-d ja autoriõigusi. Meie büroos töötab mitmeid spetsialiste, kellel on nii Jaapani advokaadi kvalifikatsioon kui ka välisriikide advokaadi litsentsid ja kes on inglise keele oskajad, võimaldades pakkuda detailset tuge ettevõtetele, kes soovivad rahvusvaheliselt tegutseda ja Jaapani õigussüsteemile täpselt vastata. Pakume spetsialiseeritud õigusteenuseid, nagu käesolevas artiklis kirjeldatud probleemide konsultatsioonid ja konkreetse ettevõttesisese süsteemi ülesehitamise tugi.