Õiguste piirangud Jaapani autoriõiguse seaduses: Erakasutus ja paljundamine raamatukogudes selgitatud

Jaapani autoriõiguse seadus (著作権法) kaitseb loojate õigusi ning tagab samal ajal kultuuripärandi õiglase kasutamise, aidates kaasa kultuuri arengule. Nagu seaduse esimene artikkel näitab, ei ole autoriõigused mõeldud ainult loojate majanduslike huvide kaitsmiseks, vaid need on süsteem, mis edendab kogu ühiskonna kultuurilist arengut. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole autoriõiguste omanike õigused absoluutsed, vaid teatud olukordades piiratud. Need “õiguste piirangute sätted” määratlevad erandlikud juhud, kus autoriõigustega kaitstud teoseid võib kasutada loa omamata, ja on oluline reguleeriv funktsioon seaduse eesmärkide saavutamisel. Need sätted on rangelt määratletud, et vältida autoriõiguste omanike huvide ebaõiglast kahjustamist ja tagada, et teoste tavapärane kasutamine ei oleks takistatud. Õiguste piirangute sätted on seaduse eesmärkide saavutamiseks tahtlikult kujundatud süsteem, mitte lihtsalt möödapääsutee. Käesolevas artiklis käsitleme Jaapani autoriõiguse seaduse konkreetseid sätteid ja kohtupraktikat, keskendudes eriti kahele õiguste piirangute sättele, mis on ettevõtluses sageli valesti mõistetud: “isiklikuks kasutamiseks kopeerimine” ja “raamatukogudes kopeerimine”, mis mängivad olulist rolli uurimis- ja arendustegevuses. Eriti oluline on mõista, et “isiklikuks kasutamiseks” mõiste üldine tähendus ei pruugi kehtida juriidilises kontekstis, eriti ettevõtluses, mis on compliance seisukohast väga tähtis teadmine.

Autoriõiguse piirangute põhimõisted Jaapanis

Jaapani autoriõiguse seaduse kohaselt erinevad õiguste piirangud Ameerika Ühendriikide “õiglase kasutuse” laiaulatuslikest ja paindlikest standarditest, olles pigem konkreetsete kasutusviiside ja -tingimuste jaoks eraldi sätestatud piiratud erandite kogum. Seega, kui soovite kasutada autoriõigusega kaitstud teost, on reeglina vajalik autoriõiguse omaniku luba, välja arvatud juhul, kui teie kasutusviis vastab täielikult mõnele neist õiguste piirangute sätetest. Nende sätete tõlgendamisel on põhiprintsiibiks “mitte kahjustada ebaõiglaselt autoriõiguse omaniku huve”. Kohtud võtavad seda põhimõtet arvesse ka erandite kohaldamisala määratlemisel. Seetõttu, isegi kui teie kasutusviis näib formaalselt vastavat seadusesätetele, kuid kahjustab teose turuväärtust ja seeläbi autoriõiguse omaniku majanduslikke huve, ei pruugi õiguste piirangute kohaldamine olla lubatud.

Isiklikuks kasutamiseks mõeldud koopiate tegemine (Jaapani autoriõiguse seaduse § 30)

Jaapani autoriõiguse seaduse § 30 lõige 1 võimaldab isikul teha teosest koopia, kui see on mõeldud “isiklikuks kasutamiseks või kasutamiseks koduses või sellega võrreldavas piiratud ulatuses”. See on üks põhilisi õiguste piiranguid, mida tuntakse kui “isiklikuks kasutamiseks mõeldud koopiate tegemist”. Selle sätte kohaldamiseks peab olema täidetud peamiselt kolm tingimust. Esiteks peab kasutamise ulatus olema “isiklik või kodune või sellega võrreldav piiratud ulatus”. See viitab väga suletud ja väikesele rühmale, nagu perekond või lähedased sõbrad, ja tavaliselt ei hõlma see töökaaslasi. Teiseks peab koopia tegija olema “kasutaja” ise. See tähendab, et teose kasutaja peab ise tegema koopia, ja kolmandaks peab eesmärk olema isiklik kasutamine.

Ettevõtluses on kõige olulisem mõista, et ettevõtte sees tööalastel eesmärkidel tehtud koopiad ei kuulu “isikliku kasutamise” alla. Seda tõlgendust on kinnitanud kohtupraktika. Eriti oluline on Tokyo ringkonnakohtu 1977. aasta 22. juuli otsus (lavakujunduse jooniste koopiate juhtum). Selles juhtumis leidis kohus, et “ettevõttes või muus organisatsioonis sisemiselt tööalastel eesmärkidel tehtud teose koopiad ei ole isiklikuks kasutamiseks ega kuulu koduse kasutamise piiratud ulatusse” ja tegi selgeks, et ettevõtte sees tehtud koopiad ei kuulu isikliku kasutamise alla. Kuna juriidilisel isikul on seaduse silmis isikustaatuse, ei saa selle tegevus olla olemuselt “isiklik”. Ettevõtted on organiseeritud majanduslikel eesmärkidel ja nende töötajad, kes on ettevõtte liikmed, võivad olla muutlikud ja arvukad, mistõttu ei täida nad ka “koduse kasutamise piiratud ulatuse” nõuet. Seega, isegi kui koopiad tehakse ettevõtte sees kasutamiseks, näiteks koosolekumaterjalidena ajaleheartiklite kopeerimine või teadus- ja arendustegevuseks tehnilise kirjanduse koopiate tegemine, ei saa neid tegevusi tavaliselt teha ilma autoriõiguse omaniku loata ja need võivad kujutada endast autoriõiguse rikkumise riski. See on sageli tähelepanuta jäetud oluline vastavusnõue rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtetele.

Erakasutuse erandid: millal kopeerimine ei ole lubatud

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 30 lubab kopeerimist erakasutuse eesmärgil, kuid teatud tingimustel välistab selle võimaluse selgelt. Need erandid on loodud selleks, et vältida autoriõiguste omanike huvide liigset kahjustamist, mida võib põhjustada tehnoloogia arengust tulenev massiline ja kvaliteetne kopeerimine.

Automaatsete kopeerimisseadmete kasutamine

Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 30 lõige 1 punkt 1 välistab õiguse piirangud juhul, kui kopeerimist teostatakse “avalikuks kasutamiseks mõeldud automaatsete kopeerimisseadmetega”, isegi kui see on mõeldud erakasutuseks. See säte on mõeldud autoriõiguste rikkumiste ennetamiseks, mis võivad tekkida kvaliteetsete kopeerimisseadmete laialdase leviku tõttu. Siiski on sellele sättele oluline erand. Jaapani autoriõiguse seaduse lisaparagrahv 5-2 sätestab, et “teatud aja jooksul” on erandina käsitletud ainult dokumentide või piltide kopeerimiseks kasutatavad automaatsed kopeerimisseadmed, näiteks tavalised koopiamasinad, mis on paigaldatud mugavuspoodidesse. Seega on praegu lubatud, et isikud kasutavad mugavuspoodide koopiamasinaid raamatute osade kopeerimiseks erakasutuse eesmärgil Jaapani autoriõiguse seaduse alusel. See eristus peegeldab poliitilist otsust, mis kaalub digitaalse sisu, nagu muusika ja videote, täielike digitaalkoopiate turule avaldatava mõju ja dokumentide koopiate sotsiaalse kasulikkuse vahel. Siiski tuleb tähele panna, et see meede on määratletud kui “teatud aja jooksul” kehtiv, mis tähendab, et see võib tulevikus seadusemuudatuste tõttu muutuda.

Tehniliste kaitsemeetmete vältimine kopeerimisel

Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 30 lõige 1 punkt 2 sätestab veel ühe olulise juhtumi, kus erakasutuse erandit ei kohaldata. See puudutab kopeerimist, mis toimub tehniliste kaitsemeetmete vältimise teel. Tehnilised kaitsemeetmed on määratletud Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 2 lõike 1 punktis 20 ja viitavad tehnilistele mehhanismidele, nagu kopeerimiskaitse ja juurdepääsu kontroll, mida kasutatakse autoriõiguste rikkumise vältimiseks või tõkestamiseks. DVD-de või Blu-ray plaatide kopeerimiskaitse eemaldamiseks kasutatava tarkvara kasutamine või krüpteeringu kehtetuks muutmiseks mõeldud seadmete kasutamine kopeerimiseks, isegi kui eesmärk on isiklik vaatamine, ei kuulu erakasutuse alla ja kujutab endast autoriõiguste rikkumist. Oluline on märkida, et kopeerimise eesmärk või lõplik kasutusviis ei ole olulised, vaid kopeerimiseni viiv “meetod” on see, mis määrab tegevuse ebaseaduslikkuse. Tehniliste kaitsemeetmete vältimine kui selline käsitletakse autoriõiguste omaniku kehtestatud kasutusreeglite tahtlikku rikkumist, mistõttu erakasutuse väidet ei aktsepteerita. Lisaks sätestab Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 120-2 kriminaalkaristused tehniliste kaitsemeetmete vältimist võimaldavate seadmete või programmide avalikkusele pakkumise eest, rakendades karmid meetmed mitte ainult kasutajate, vaid ka vältimist soodustavate tegevuste vastu. See peegeldab Jaapani autoriõiguse seaduse tugevat hoiakut digitaalse sisu õiguste tõhusa kaitse tagamisel.

Reproduktsioon raamatukogudes ja muudes asutustes (Jaapani autoriõiguse seaduse § 31)

Erinevalt isiklikuks kasutamiseks tehtavatest koopiatest sätestab Jaapani autoriõiguse seaduse § 31 erilised õiguspiirangud teatud avalikes asutustes tehtavatele koopiatele. See säte arvestab raamatukogude rolli kui ühiskondliku informatsiooni alustalasid ning on mõeldud toetama kodanike uurimis- ja teadustööd.

Selle sätte alla kuuluvad asutused on näiteks Riiklik Parlamendi Raamatukogu ja autoriõiguse seaduse rakendusmäärusega määratletud avalikud raamatukogud, ülikoolide raamatukogud jms. Ettevõtete teabekeskused või koolide raamatukogud ei kuulu tavaliselt nende “raamatukogude jms” alla. Oluline on mõista, et selle paragrahvi alusel koopiate tegemise õigus kuulub ainult raamatukogudele ja muudele asutustele, mitte üksikutele kasutajatele. Tokyo ringkonnakohtu 1995. aasta 28. aprilli otsuses (Tama linna raamatukogu koopiate keelamise juhtum) toodi välja, et kasutajad ei saa raamatukogult nõuda koopiate tegemist autoriõiguse seaduse § 31 alusel ning koopiate tegemise otsustus ja vastutus lasub raamatukogul. Raamatukogu ei ole lihtsalt koopiamasina rentija, vaid peab järgima seaduslikke nõudeid ja täitma “väravavahtide” rolli.

Jaapani autoriõiguse seaduse § 31 lõige 1 piirab olukordi, kus raamatukogud ja muud asutused võivad teha koopiaid autoriõiguse omaniku loata, peamiselt kolme tüüpi juhtudele. Esiteks, kui koopiaid on vaja kasutaja uurimis- ja teadustööks (lõige 1). Sellisel juhul võib koopiad teha ainult avaldatud “teose osast”. “Osa” all mõistetakse tavaliselt teose kogumahust mitte rohkem kui poolt. Siiski, perioodilistes väljaannetes (ajakirjad, teadusajakirjad jne) avaldatud üksikartikleid või kirjutisi võib tervikuna kopeerida, kui nende avaldamisest on möödunud mõistlik aeg.

Teiseks, kui koopiaid on vaja raamatukogu materjalide säilitamiseks (lõige 2). Näiteks võib see hõlmata vanade ja kahjustatud materjalide mikrofilmimist või vanade salvestusvahendite (näiteks vinüülplaatide) andmete ülekandmist uutele meediumitele, kui originaalseadmete hankimine on muutunud keeruliseks.

Kolmandaks, kui teised raamatukogud või asutused paluvad koopiaid materjalidest, mis on lõppenud tiraažiga või muul põhjusel üldiselt kättesaamatud (lõige 3). See säte on mõeldud tagama haruldaste materjalide kättesaadavuse raamatukogudevahelise koostöövõrgustiku kaudu.

Need sätted pakuvad ettevõtete teadus- ja arendusosakondadele jms võimalust seaduslikult materjale hankida, kuid see toimub rangelt avalike asutuste, nagu raamatukogude, hoolika juhtimise ja protseduuride alusel, erinevalt ettevõttesiseselt vabalt tehtavatest koopiatest.

Eraõiguste võrdlus isiklikuks kasutamiseks ja raamatukogudes tehtavate koopiate osas Jaapanis

Nagu oleme varem selgitanud, on Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 30, mis käsitleb “koopiate tegemist isiklikuks kasutamiseks”, ja artikkel 31, mis käsitleb “koopiate tegemist raamatukogudes”, mõlemad õigusnormid, mis lubavad teoste paljundamist ilma autori loata. Siiski erinevad need kaks oluliselt oma õigusliku aluse, subjekti, eesmärgi ja lubatud ulatuse poolest. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud koopiad on ette nähtud üksikisikute poolt piiratud, suletud keskkonnas tehtavateks väikesteks kasutusteks, samas kui raamatukogudes tehtavad koopiad on avaliku asutuse poolt ühiskondlikel eesmärkidel teostatav rangelt reguleeritud teenus. Äritegevuses ei ole esimese reegli kohaldamine põhimõtteliselt lubatud, samas kui teist saab kasutada uurimis- ja arendustegevuse vahendina, kuid tuleb järgida selle menetlusi ja piiranguid. Nende erinevuste mõistmine on autoriõiguse järgimise tagamisel hädavajalik.

Alljärgnev tabel koondab mõlema võimaluse peamised erinevused.

Kokkuvõte

Käesolevas artiklis oleme selgitanud Jaapani autoriõiguse seaduse õiguste piiranguid, sealhulgas “isiklikuks kasutamiseks mõeldud koopiate tegemist” (artikkel 30) ja “raamatukogudes tehtavaid koopiaid” (artikkel 31). Kõige olulisem on mõista, et nagu aastatepikkune kohtupraktika on kinnitanud, ei kohaldu “isiklikuks kasutamiseks” mõeldud erand ettevõtte sisese tööalase koopiate tegemisele Jaapanis. Selle punkti valesti mõistmine võib viia tahtmatu autoriõiguse rikkumiseni. Samuti on oluline teada, et tehnoloogilisi kaitsemeetmeid eirates tehtud koopiad on eesmärgist sõltumata ebaseaduslikud ning raamatukogudes tehtavad koopiad on lubatud ainult rangelt avaliku huvi eesmärgil ja kindlatel tingimustel. Autoriõiguse seadus on valdkond, mis muutub sageli tehnoloogia arengu ja ühiskondlike muutuste tõttu ning selle tõlgendamine on keeruline. Asjakohase käitumise tagamiseks on vajalik spetsialiseeritud teadmiste olemasolu. Monolit õigusbüroo on pakkunud rikkalikku nõustamist autoriõiguse küsimustes paljudele kodu- ja välismaistele klientidele. Meie büroos töötab mitu inglise keelt kõnelevat juristi, kellel on välisriikide advokaadikvalifikatsioonid, mis võimaldab meil pakkuda terviklikku tuge keerulistes Jaapani autoriõiguse süsteemi küsimustes rahvusvahelisest vaatenurgast.