eSpordi võistluste auhinnaraha maksmine ja õiguslikud riskid

Hasartmängude seaduslik tõlgendamine
Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 185 sätestab, et “hasartmängude mängimise eest karistatakse kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga või rahatrahviga”, tehes hasartmängud karistatavaks tegevuseks.
Siin viitab “hasartmäng” olukorrale, kus mitu osapoolt võistlevad juhusliku võidu või kaotuse kaudu vara või varalise kasu saamise või kaotamise nimel.
“Juhuslik võit või kaotus” tähendab, et osapooled otsustavad võidu või kaotuse üle faktide põhjal, mida nad ei saa kindlalt ette näha ega vabalt kontrollida.
Kui sellise juhusliku võidu või kaotuse tulemusena võitja omandab vara (tüüpiliselt raha) ja kaotaja kaotab selle, siis loetakse see hasartmänguks ja see on karistatav.
Olukordades, kus oskused mõjutavad võitu või kaotust (näiteks panustamine golfimängus), loetakse see siiski hasartmänguks, kui juhuslik element on osaliselt olemas.
Kuid isegi kui hasartmängud toimuvad, ei loeta seda Jaapani kriminaalseadustiku artikli 185 erandi kohaselt hasartmänguks, kui panused on tehtud ainult ajutise meelelahutuse eesmärgil.
e-spordi võistlustel hasartmängusüüteo võimalikkus
e-sport on võistlus, kus kasutatakse erinevaid digitaalseid mänge, et mõõta tulemuste paremust, ning tulemuste põhjal saab määrata võitja ja kaotaja.
Kuigi mängija oskused mõjutavad kindlasti mängu tulemust, on samas ka juhuslikel asjaoludel oma roll võidu ja kaotuse määramisel.
Seetõttu, kui mängu tulemusel vaieldakse vara või muu hüve omandamise üle, loetakse see tegevus põhimõtteliselt hasartmängusüüteoks.
Konkreetsete näidetena võib tuua olukorra, kus võitlusmängu vastased panustavad raha ja võitja saab selle endale, või kui mitmed mängijad panustavad raha ja osalevad autoralli mängus, kus võitja saab kogu panuse endale. Sellistel juhtudel võib nende mängijate tegevust pidada hasartmängusüüteoks.
Õigusnõustamise juhtumite analüüs
e-spordi võistluse korraldamisel esitasid korraldajad järgmise küsimuse:
Võistluse korraldamisel soovime osalejatelt koguda osavõtutasu, mida kasutaksime toimumiskoha kulude, seadmete kasutustasude, tööjõukulude ja parimatele osalejatele mõeldud auhinnaraha katteks. Kas on mingeid õiguslikke aspekte, millele peaksime tähelepanu pöörama?
Sellele küsimusele vastates võib öelda, et kui osavõtutasu on mõistlik ja katab võistluse korraldamise kulud, siis ei teki õiguslikke probleeme.
Kuid tuleb arvestada, et kui osavõtutasu kasutatakse parimatele osalejatele auhinnaraha maksmiseks, võivad osalejad ja korraldajad sattuda Jaapani kriminaalseadustiku (Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 185 jt) alusel hasartmängusüüdistuse alla.
Osavõtutasude ja auhinnaraha õiguslik hindamine võistlustel
Uurime üksikasjalikumalt e-spordi võistlustel osavõtutasude ja auhinnaraha vahelist seost. Kui võistluse osalejad maksavad osavõtutasu ja ainult sellest tasust moodustatakse auhinnaraha, mis antakse võitjale või teistele silmapaistvatele osalejatele, siis on võimalik järgmine õiguslik hindamine.
Võistluse osalejate seas saavad võitjad auhinnaraha, kuna nad on juhusliku võidu ja kaotuse tulemusel teiste osalejate seas võitjad, samas kui teised osalejad kaotavad makstud osavõtutasu. Seetõttu võib seda tõlgendada nii, et võistluse osalejad tegelevad hasartmängudega.
Lisaks, näiteks kui osalejad maksavad korraldajale kindla summa osavõtutasu, et osaleda võistlusel, ja korraldaja annab auhinnaraha, mis ületab makstud osavõtutasu (näiteks kahekordne osavõtutasu), osalejatele, kes saavutavad teatud kriteeriumidest kõrgema tulemuse, siis toimub iga osaleja ja korraldaja vahel kihlvedu, kas osaleja saavutab võistlusel teatud kriteeriumidest kõrgema tulemuse. Selle tulemusel toimub vara võitmise ja kaotamise kihlvedu, mida hinnatakse hasartmänguna osaleja ja korraldaja vahel.
Vastupidiselt, kui osalejate makstud osavõtutasu katab ainult osaliselt võistluspaiga ja -varustuse kasutustasu, tööjõukulud ja muud võistluse korraldamise kulud ning osavõtutasu ei saa hinnata auhinnaraha allikaks, siis ei toimu osalejate vahel ega osalejate ja korraldaja vahel vara võitmise ja kaotamise kihlvedu. Seetõttu ei loeta sellise võistluse korraldamist ega osavõtutasu maksmist hasartmänguks.