Advokaadil on advokaadi kvalifikatsiooni omava inimese nn “privileeg”, kasutada “advokatuuri päringu” süsteemi.
Vaidluse teise poole, mitte kolmanda osapoole suhtes saab advokaat teha “päringu” läbi organisatsiooni nimega “advokatuur”.
Advokatuur on organisatsioon, mis koosneb advokaatidest ja advokaadibüroodest.
Advokaat esitab advokatuurile taotluse, öeldes: “Ma tegelelen sellise juhtumiga ja selle lahendamiseks on vaja, et see kolmas isik vastaks sellele küsimusele, seega soovin, et advokatuur teeks päringu.”
Seejärel, kuna päring tehakse advokatuuri nimel, mitte lihtsalt ühe advokaadi poolt, on väga suur tõenäosus, et päringule vastab kolmas isik.
Äärmusliku näitena võib tuua, et kui kasutate advokatuuri päringut huvi pärast ja küsite mobiiltelefoni ettevõttelt “soovin teada teatud glamuurse kuulsuse aadressi ja telefoninumbrit”, võib olla võimalus, et nad annavad teile teada.
Kuigi see on vaid võimalus, võib see, kui seda kuritarvitatakse, põhjustada suuri probleeme, seega on süsteemi rakendamine range.
Kas see advokatuuri päring on tõhus ka näiteks internetis postitaja tuvastamiseks või laimamise vastu?
Mis on advokatuuri päring?
Advokatuuri päring on süsteem, mis on loodud selleks, et advokaadid saaksid sujuvalt teostada oma tööülesandeid, nagu tõendite ja materjalide kogumine ning faktide uurimine juhtumite puhul, mille nad on vastu võtnud.
See on määratletud “Jaapani advokaadiseaduse paragrahvis 23-2” (Advokaadiseadus, paragrahv 23-2), mistõttu seda nimetatakse ka “paragrahv 23 päringuks”.
Advokaat võib esitada oma advokatuurile taotluse, et pärida ametiasutuselt või avalik-õiguslikult organisatsioonilt vajalikku teavet juhtumi kohta, mille ta on vastu võtnud. Kui taotlus on esitatud, võib advokatuur selle tagasi lükata, kui ta peab seda sobimatuks.
Jaapani advokaadiseadus, paragrahv 23-2, lõige 1
Advokatuur võib ametiasutuselt või avalik-õiguslikult organisatsioonilt pärida vajalikku teavet, tuginedes eelmise lõigu sätetele.
Advokaadibüroo päringu kasutamiseks esitab advokaat oma advokaadibüroole päringu teemad ja taotluse põhjused sisaldava “päringu esitamise vormi”.
Kui “päringu esitamise vorm” on advokaadibüroole esitatud, kontrollib advokaadibüroo, kas on täidetud advokaadibüroo poolt kehtestatud nõuded, kas päring on tõesti vajalik, arvestades päringu vajaduse asjaolusid.
Kui “päringu esitamise vormis” on puudusi või on kahtlusi päringu vajalikkuses, nõutakse advokaadilt vormi ümbertegemist või uuesti läbimõtlemist.
Pärast sellist kontrolli saadetakse “päringukiri” ainult nende kohta, kelle vajalikkust ja asjakohasust on tunnustatud, advokaadibüroo presidendi nimel päringu saajale.
Loomulikult, kui advokaadibüroo kontrolli käigus otsustatakse, et nõuded ei ole täidetud, lükatakse päringu taotlus tagasi ja päringut ei tehta.
Kontrolli läbiviimisel määrab iga advokaadibüroo president, et kontrolli viib läbi advokaat, kes ei ole taotlusega seotud, tagamaks õiglast kontrolli.
Kui kontroll on läbitud ja “päringukiri” on saadetud, saadetakse vastus päringu saajalt advokaadibüroole.
Advokaadibüroo kontrollib selle sisu ja kui seal on märgitud juhtumiga mitteseotud teavet, varjab see selle, näiteks musta markeriga, enne kui annab advokaadile vastuse.
Teave, mida saab advokatuuri päringu kaudu
Nüüd, millist konkreetset teavet saab advokatuuri päringu kaudu?
Advokatuuri päringu kaudu saadav teave on mitmekesine, näiteks võib olla järgmine:
Näide 1: Palga ja pensioni suurus ning maksmise aeg
A-st, kes on pensionile jäämas, algatas lahutuse B, kes nõudis pensioni osas vara jagamist, kuid A ei avalikustanud pensioni suurust ega maksmise aega.
Sellisel juhul teatab B esindav advokaat A-le, et kui ta ei avalikusta oma varalist seisundit, peab ta pöörduma tööandja poole advokatuuri päringuga.
Kui A ei avalikusta siiski oma varalist seisundit, saab advokatuuri päringu abil saada teavet A pensioni suuruse ja maksmise aja kohta A tööandjalt.
Näide 2: Truudusetuse tõttu hüvitise nõudmiseks tuvastatakse abielurikkumise partner
Advokaadiküsitlusi saab kasutada ka kohtuasja algatamiseks hüvitise nõudmiseks isikule, kes on abikaasaga truudusetu olnud.
Kui teate vastaspoole e-posti aadressi või mobiiltelefoni numbrit, saate selle teabe põhjal esitada elektroonilise side ettevõtjale advokaadiküsitluse ja teada saada vastaspoole nime ja aadressi.
Samuti on juhtumeid, kus on tuvastatud abielurikkumise partner, esitades advokaadiküsitluse Maanteeameti seotud asutustele, tuginedes vastaspoole auto numbrimärgile, ja kinnitades omaniku nime.
Näide 3: Kui sugulased ei näita lahkunu pangaraamatut pärandi jagamise arutelude ajal
Pärandi jagamise arutelude ajal on esmatähtis selgitada välja pärandi sisu. Siiski on sageli juhtumeid, kus mõned sugulased ei avalikusta pangaraamatut ja seetõttu ei ole võimalik vara seisundit mõista.
Ka sellistes olukordades on võimalik panga poole pöörduda advokaadibüroo päringuga, et saada teavet pangaraamatu tehingute ajaloo ja muu info kohta.
Näide 4. Kui on vaja kinnisvaraõnnetuse raporti koopiat
Õnnetusi, kus vigastatuid pole, nimetatakse kinnisvaraõnnetusteks ja sel juhul nimetatakse politsei poolt koostatud raportit “kinnisvaraõnnetuse raportiks”.
Isikukahju korral saab “sündmuskoha ülevaate protokolli” (dokument, mille politsei koostab õnnetuse asjaolude kokkuvõtmiseks osapoolte juuresolekul) isiklikult hankida, kuid “kinnisvaraõnnetuse raportit” ei saa isiklikult hankida ja tavaliselt ei avaldata seda ka õnnetuse osapooltele.
Kuid hiljem võib süüprotsendi vaidluse korral olla vaja “kinnisvaraõnnetuse raporti” koopiat. Sellisel juhul saab advokatuuri päringu kaudu nõuda politseilt “kinnisvaraõnnetuse raporti” koopia väljastamist.
Näide 5: Sisenemise ja väljumise kirjed
Kuidas saab tõestada, kas juhtumi osaline oli juhtumi päeval välismaal, kui mingisugune juhtum leiab aset ja selle kohtuasja ajal on oluline tunnistus, et “juhtumi päeval oli ma välismaal”?
Jaapani Justiitsministeeriumi sisserände büroo hoiustab Jaapani ja välismaalaste sisenemise ja väljumise kirjeid eesmärgiga “tagada sisenemise ja väljumise õiglane haldamine”.
Kuigi selline teave on põhimõtteliselt konfidentsiaalne, on võimalik teada saada vastava päeva sisenemise ja väljumise kirjeid ning kasutatud lennufirma nime, kasutades advokaatide päringut, kui see teave on kohtuvaidluse küsimus ja selle vajalikkus on tunnustatud.
Näide 6. Affiliate-ettevõtja poolt omavate lepinguliste isikute aadressid, nimed jne
Kui soovite teha kahjude hüvitamise nõudeid jne veebisaidile, mis tegutseb internetis anonüümselt, siis kui sellel veebisaidil on affiliate-reklaam, võite kasutada advokatuuri päringut ja nõuda affiliate-ettevõtjalt selle veebisaidi operaatori aadressi, nime jne avalikustamist.
See on meetod, mis ilmub ka NHK laupäeva draamas “Digital Tattoo”, mille algversiooni töötas välja meie büroo esindusadvokaat.
Nagu eespool mainitud, saavad advokaadid advokaatide päringute süsteemi abil hankida mitmesugust teavet, kuid miks on advokaatidele antud selline “privileeg”?
Probleemide lahendamiseks klientide nimel vajavad advokaadid teatud teavet.
Selles kontekstis peavad advokaadid täitma oma kohustusi nii, et nad avastavad tõe ja teevad õiglase otsuse, kaitstes samal ajal klientide huve. Samuti on nende missiooniks “põhiõiguste kaitsmine ja sotsiaalse õigluse realiseerimine” (Jaapani advokaatide seadus, artikkel 1).
Seega, kuna advokaatide töö on avaliku iseloomuga, on neil seadusega lubatud koguda teavet advokaatide päringute kaudu.
Advokaatide päring on seadusega sätestatud süsteem ja asutused, ettevõtted, töökohad jne, kes saavad päringu, peavad põhimõtteliselt vastama ja teatama (Jaapani Ülemkohtu kolmanda väikese kohtu otsus, 18. oktoober 2016 (Heisei 28)).
Lisaks peetakse selliseid vastuseid ja teateid õiguspärasteks tegevusteks, mis ei riku konfidentsiaalsuskohustust, ja põhimõtteliselt ei arvata, et vastaja võtab endale ebaseadusliku tegevuse eest vastutuse (Hiroshima kõrgema kohtu Okayama haru otsus, 25. mai 2000 (Heisei 12), Osaka ringkonnakohtu otsus, 22. veebruar 2006 (Heisei 18)).
Isikuandmete kaitse seadus loetleb juhud, kus teavet saab kolmandatele isikutele anda ka ilma isiku nõusolekuta, sealhulgas “juhul, kui see põhineb seadusel”. See hõlmab advokaatide seaduse artiklit 23-2, mis võimaldab advokaatidele vastata, sealhulgas isikuandmeid, ilma isiku nõusolekuta.
Isikuandmete kaitse seaduse järelevalveasutuse poolt koostatud erinevad juhised näitavad selgelt, et advokaatide päringud põhinevad seadusel.
Sama kehtib ka haldusorganite poolt hoitavate isikuandmete kaitse seaduse ja sõltumatute haldusorganite poolt hoitavate isikuandmete kaitse seaduse kohta.
Advokaatide päringute kasutamise tulemusena on võimalik saada väga olulist teavet, sealhulgas isikuandmeid. Selleks, et vältida advokaatide päringute süsteemi kuritarvitamist ja kolmandate isikute isikuandmete hooletut leket vale või sobimatu sisuga taotluste tõttu, viiakse advokaatide liidus läbi range kontroll, kas päring on tõesti vajalik ja asjakohane.
Avalduse esitamise protsess ja advokatuuri päring
Kas advokatuuri päring on tõhus ka laimamisvastastes meetmetes, nagu näiteks internetis postitaja tuvastamiseks tehtud avalduse esitamine?
Vaatleme näiteks olukorda, kus soovite tuvastada isiku, kes on postitanud laimava sisu mõnele veebisaidile internetis.
Postitaja tuvastamiseks peate kõigepealt kindlaks tegema saidi haldaja. Kui saidi haldaja ja postitaja on erinevad, peate esitama saidi haldajale avalduse postitaja IP-aadressi avaldamiseks.
Kui saidi haldaja nimi on kuvatud, pole vaja seda uurida, kuid kui saidi haldaja kasutab domeeni esindusagentuuri, peate saidi haldaja tuvastama. Selle “saiti haldaja tuvastamise” jaoks kasutatakse advokatuuri päringut.
Domeeni esindusagentuurile advokatuuri päringu esitamise kaudu saate saidi haldaja teavet.
Kui saidi haldaja on tuvastatud, esitate saidi haldajale avalduse postitaja IP-aadressi avaldamiseks.
Saidi haldaja võib avaldusele vabatahtlikult vastata ja postitaja IP-aadressi avaldada, kuid advokatuuri päringu kasutamisel avaldatakse teave vastuse vormis.
Kuid on ka tõsi, et mõnikord keeldutakse avaldamisest, väites, et “avalikku otsust ei tehta enne, kui kohus on otsuse teinud”. Sellisel juhul peate esitama uue ajutise määruse saatja teabe avaldamiseks.
Kui IP-aadress on teada, leiate selle teabe põhjal teenusepakkuja. See on vajalik postitaja teabe avaldamise nõudmiseks teenusepakkujalt.
Kuid isikuandmete kaitse seaduse (Jaapani isikuandmete kaitse seadus) reguleerimise all on teenusepakkujatel harva võimalus postitaja isikuandmeid vabatahtlikult avaldada ja isegi advokatuuri päringu kasutamisel ei avaldata enamikul juhtudel teavet. Ainuke võimalus on kohtu kaudu saatja teabe avaldamise taotluse esitamine.
Kui korraldame avalduse esitamise protsessi ja advokatuuri päringu seose, kasutatakse advokatuuri päringut tegelikult domeeni esindusagentuurile saidi haldaja teabe vastamiseks või saidi haldajale postitaja IP-aadressi vastamiseks.
Seega võib öelda, et advokatuuri päring on süsteem, mida saab kasutada ka internetis laimamisvastastes meetmetes.
Advokaatide päringute arv ja jaotus
Advokaatide päringuid kasutatakse praktikas laialdaselt ja Jaapani Advokaatide Liidu andmetel oli nende kasutusjuhtumeid 2020. aastal umbes 200 000. Siiski olid enamik päringuid suunatud politseile (28,2%), finantsasutustele (28,2%) ja prokuratuurile (9,1%), samas kui side oli vaid 6,5%.
Politseile suunatud päringud on suunatud peamiselt kriminaalkaitsele ja liiklusõnnetuste lahendamisele ning prokuratuurile suunatud päringud on samuti suuresti seotud liiklusõnnetuste lahendamisega.
Finantsasutustele suunatud päringud on tõenäoliselt peamiselt suunatud pärandiga seotud probleemide lahendamisele.
Kasutusjuhtumid on vähesed laimamise ja solvamise vastu võitlemisel
Advokaadibüroo päringute jaotuse suhtes on “kommunikatsiooni” seotud juhtumid umbes 6,5% ehk 12 800 juhtumit. See hõlmab ka mobiiltelefoni ettevõtetele tehtud päringuid isikutuvastuse eesmärgil, seega laimamise ja solvamise juhtumid on veelgi vähem.
Miks advokaadibüroo päringuid laimamise ja solvamise kohta nii vähe kasutatakse?
Internetis laimamise ja solvamise vastu võitlemisel on advokaadibüroo päringute kasutamise tüüpiline näide ülalmainitud saatja tuvastamise olukord. Laimamise ja solvamise postituse teinud saatja IP-aadressi omava transiidi teenusepakkuja suhtes on tavaline kasutada advokaadibüroo päringut, nõudes “IP-aadressi avalikustamist”.
Kui IP-aadress on avalikustatud, tuvastatakse transiidi teenusepakkuja ja nõutakse saatja teabe avalikustamist.
Kuid nagu eespool mainitud, ei nõustu teenusepakkujad põhimõtteliselt saatja teabe avalikustamisega, kui saatjal pole nõusolekut.
Advokaadibüroo päringute vähesus tuleneb sellest. Advokaadibüroo päringutele kulub nii raha kui ka aega, seega pole ebaefektiivne teha päringuid avalikustamise seisukohast halva partneri suhtes. Üks põhjus, miks transiidi teenusepakkujad ei vasta advokaadibüroo päringutele, on see, et karistusi pole, kuid võib juhtuda ka juhtumeid, kus kasutaja, kes on saatja, nõuab avalikustamise tõttu kahjutasu.
Kasutaja isikuandmete lihtne avalikustamine on ettevõttele suur risk.
Kuid see, et transiidi teenusepakkujad on saatja teabe avalikustamisel ettevaatlikud, pole sugugi halb. Laimamine ja solvamine on siiski sõnavabadus, seega tuleb arvestada ka sõnavabaduse rikkumise võimalusega.
IP-aadressi avalikustamise taotlus on võimalik saatja teabe avalikustamise taotluse kaudu
IP-aadressi avalikustamise taotlus jne, laimava postituse autorite kindlakstegemiseks on kehtestatud menetlus, mida nimetatakse “saatja teabe avalikustamise taotluseks”, mis põhineb Jaapani “teenusepakkuja vastutuse piiramise seadusel”.
Edastava teenusepakkuja jaoks on soovitav, et päring ei tuleks advokaadibüroost, vaid et “taotlus esitatakse teenusepakkuja vastutuse piiramise seaduse alusel”. Saatja teabe avalikustamise taotluse menetluse kohta on üksikasjalikult kirjeldatud järgmises artiklis.
Mõnikord on vältimatu tugineda advokatuuri päringutele
Kuid laiemas mõttes “mainekahju” või “interneti kaudu tekkivate probleemide” lahendamiseks on olukordi, kus peame kasutama advokatuuri päringuid.
Üldiselt ei ole olemas seadust, mis võimaldaks nõuda teavet isiku kohta, kes teeb internetis midagi halba
Seadus internetiteenuse pakkujate vastutuse piiramise kohta (Japanese Provider Liability Limitation Law) sätestab õiguse nõuda teavet isiku kohta, kes on veebisaidil postitanud midagi, mis võib olla laimav
Seega, kui tegemist on “1 (halb käitumine internetis)”, kuid mitte “2 (teabe avaldamise nõue seoses internetiteenuse pakkujate vastutuse piiramise seadusega)”, on sageli juhtumeid, kus advokatuuri päringutele alternatiivset efektiivset avalikustamisvahendit ei ole.
Näiteks see kehtib juhul, kui olete saanud ähvardusi mitte veebisaidi postituste, vaid e-posti teel.
Kuigi me ei käsitle seda artiklit üksikasjalikult, on e-posti puhul, olenemata selle sisust, võimatu nõuda teabe avaldamist seoses internetiteenuse pakkujate vastutuse piiramise seadusega, erinevalt veebisaidi postitustest.
Selles olukorras, kui soovite tsiviilmenetluse kaudu paljastada e-posti saatja teavet, peate kasutama advokatuuri päringut ja nõudma ettevõttelt, kes haldab e-posti saatja serverit, et “paljastage teave selle e-posti saatja kohta”.
Kokkuvõte: Konsulteerige advokaadiga advokatuuri päringute osas
Selles artiklis oleme selgitanud advokatuuri päringute üldist olemust ning uurinud küsimust, kas advokatuuri päringud on tõhusad internetis leviva laimamise ja isikute tuvastamise vastu. Jõuame järeldusele, et kuigi need on tõhusad ja võimsad, on nende kasutamine siiski piiratud. Advokatuuri päringute ja saatja teabe avalikustamise taotluste osas pöörduge palun spetsialiseerunud advokaadi poole.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolithi õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse mõlemal küljel kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on internetis levitatud kuulujutte ja laimavat teavet, mis on põhjustanud tõsiseid kahjustusi “digitaalse tätoveeringuna”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.
An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.
