MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

Internet

Kas ettevõtte tegevjuhi afääri paljastamine on au teotamine (auõiguse rikkumine)?

Internet

Kas ettevõtte tegevjuhi afääri paljastamine on au teotamine (auõiguse rikkumine)?

On võimalik, et ettevõtte tegevjuhi abielurikkumise kohta levitatakse teavet, mida “paljastavad” internetimeedia või üksikisikud. Kas selline “paljastamine” on seaduslik? Teisisõnu, kas “paljastatud” pool peab “ettevõtte tegevjuhina olema sellise teabe avaldamise lubamiseks”? Kas on võimalik nõuda artikli kustutamist, postitaja tuvastamist või avaldaja vastu kahjutasu nõudmist?

Selle küsimuse kohta ei ole olemas ühtegi selget otsustavat kohtuotsust, kuid erinevate alamkohtute otsustega on esitatud teatud “otsustuskriteeriumid”. Järeldusena:

  • Börsiettevõtte tegevjuhi abielurikkumise paljastamine on põhimõtteliselt seaduslik (artikli kustutamist, postitaja tuvastamist või kahjutasu nõudmist ei tunnustata)
  • Mittebörsiettevõtte tegevjuhi abielurikkumise paljastamine on põhimõtteliselt ebaseaduslik (artikli kustutamise, postitaja tuvastamise või kahjutasu nõudmist tunnustatakse)

Arvan, et see on nii. Selgitame seda “standardit”, sealhulgas küsimusi, millised juhtumid võivad olla “erandid” ülaltoodud “põhimõtetele”.

Au- ja mainekahju otsustamise raamistik ja ‘avalikkus’

Ettevõtte tegevjuhi abielurikkumise paljastamine on teema, mis on varasemates kohtuotsustes peamiselt seostatud au- ja mainekahjuga (auõiguste rikkumine). Au- ja mainekahju (auõiguste rikkumine) on lihtsustatult öeldes,

  1. konkreetne asi on avalikustatud ja
  2. see on selline asi, mis võib kirjutaja jaoks ‘sotsiaalset hinnangut’ alandada ja
  3. sellel asjal puudub ‘avalikkus’ või selle sisu ei ole ‘tõsi’

kehtestatud. Kui teema on ‘tegevjuhi abielurikkumine’, siis

  1. ‘tegevjuht on abielu rikkunud (oli rikkunud)’ on piisavalt konkreetne asi ja
  2. abielurikkumine on tsiviilõiguse alusel ebaseaduslik tegevus, mida nimetatakse truudusetuseks, ja see, et seda tehakse (oli tehtud), on asi, mis ‘sotsiaalset hinnangut’ alandab ja
  3. kui abielurikkumine on tõsi, siis au- ja mainekahju (auõiguste rikkumine) kehtib ainult juhul, kui ‘avalikkust’ ei tunnustata

kehtib. Muide, kui abielurikkumine ise ei ole tõsi, siis sõltumata avalikkuse olemasolust kehtib au- ja mainekahju (auõiguste rikkumine), kuid selles artiklis me seda juhtumit ei käsitle. Au- ja mainekahju (auõiguste rikkumine) üldpilti käsitletakse üksikasjalikult allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

‘Avalikkus’ on ühe sõnaga öeldes küsimus, kas sellel artiklil on ‘vajadus avaldada suurele hulgale inimestele interneti meedia artiklites või sotsiaalmeedia postitustes’.

Börsiettevõtte juhi afääri avalikustamine on põhimõtteliselt seaduslik

Ettevõtte tegevjuhi abielurikkumise kohta käivate laimamiskohtuasjade puhul, nagu me juba alguses näitasime, on oluliseks otsustuskriteeriumiks “kas ettevõte on börsil noteeritud või mitte”.

Börsiettevõtte puhul on kohtupraktikas näiteks selline ajutise meetme otsus, kus hageja, kes on Tokyo börsi esmase turu ettevõtte tegevjuht, on “paljastatud” selle kohta, et ta teeb “sugar dating” ehk majanduslikku abi vastutasuks naisele söögi ja kohtingute eest ning et nad on koos hotellis ööbinud.

Kui võlausaldaja, kes on (aktsiaseltsi) tegevjuht, on börsiettevõte, mis on oma aktsiad avalikustanud ja pakub neid institutsionaalsetele ja üksikinvestoritele kauplemiseks, ning arvestades, et see turg on meie riiki esindavate ettevõtete esmane turg, siis võlausaldaja, kes on selle tegevjuht, isiklikud asjaolud, taust ja tegevus on (aktsiaseltsi) aktsionäride, institutsionaalsete ja üksikinvestorite ning teiste ühiskondlike oluliste huvidega seotud. Lisaks sellele, kuna abielurikkumine on ühiskondlikult hukka mõistetav tegevus, võib öelda, et selle artikli sisu on avaliku huvi küsimus.

Tokyo District Court, Reiwa 4 (2022) August 19

Põhilise loogika kohaselt:

  1. Abielurikkumine on privaatne küsimus
  2. Kuid börsiettevõtte puhul on selle aktsiad investorite kauplemisobjektiks ja selle juhi tegevus on oluline huviobjekt paljudele inimestele, kuna aktsiad on kauplemisobjektiks
  3. Seega, ka abielurikkumine on oluline huviobjekt paljudele inimestele ja sellel on avalik iseloom (seega laimamist ei toimu)

See on põhimõtteline loogika.

Privaatse ettevõtte juhi abielurikkumise avalikustamine on põhimõtteliselt ebaseaduslik

Privaatsete ettevõtete puhul eitatakse põhimõtteliselt “avalikkuse huvi”. Seega, abielurikkumise avalikustamine kvalifitseerub au teotamiseks (auõiguse rikkumine).

Näiteks, Tokyo Kohus otsustas 20. augustil 2013 (Heisei 25) aastal, et “kuna hageja on eraettevõtte juhatuse esimees, on selge, et tema eraelu faktid, nagu abielurikkumine, ei saa olla avalikkuse huvides”. Seega, kohus eitas avalikkuse huvi.

Samuti, Tokyo Kohus otsustas 20. märtsil 2015 (Heisei 27) aastal hambaarstikliiniku juhataja abielurikkumise kohta, et “isegi kui ta on hambaarstikliiniku juhataja ja omab teatud sotsiaalset staatust, ei ole tal mingit seost tema abielurikkumise fakti ja tema oskuste või ravi kvaliteediga hambaarstikliinikus, seega on raske tunnistada, et kirjutamises mainitud faktid on avalikkuse huvides”. Sarnaselt eitas kohus avalikkuse huvi. Selle kohtuotsuse kohta on selgitusi antud ka järgnevas artiklis.

Võrreldes börsiettevõtetega, nagu eespool mainitud, on börsiettevõtetel omadus, et “nende aktsiad on müügiks suurele hulgale inimestele”, kuid privaatsetel ettevõtetel seda omadust ei ole. Seega, kui juhatuse esimees (või haigla juhataja) on eraisik, siis tema privaatsusega seotud küsimustes ei ole “avalikkuse huvi”, mis on praegune arutelu.

https://monolith.law/reputation/semi-public-figure-right-to-privacy[ja]

Mis on erand “põhimõttest”?

Kohtupraktika teeb otsuseid, võttes arvesse ka peeneid detaile

Kuid paljud kohtupraktikad võtavad arvesse mitte ainult seda, kas ettevõte on börsil noteeritud või mitte, vaid ka teatud peeneid detaile. See näitab, et sõltuvalt nendest asjaoludest võib ülaltoodud põhimõte kokku kukkuda ja järeldus võib erineda lihtsast “börsil noteeritud / mitte noteeritud” dikotoomiast.

Suure mõjuga ühiskonnale, isegi kui see pole börsil noteeritud

Tokyo District Court otsus 4. märtsil 2014 (Heisei 26) käsitleb “avaldamist”, et päevalehe tegevdirektor on abielurikkumises naissoost töötajaga,

Päevaleht on üleriigiline ajaleht, millel on suur mõju mitte ainult majandusele, vaid ka kogu Jaapani ühiskonnale. Seetõttu mõjutab ajalehe tegevdirektor (kaebaja), kes on selle positsiooni, suuresti Jaapani ühiskonda, sealhulgas majandust. Eriti peaks kaebaja, kes on ebasobivas suhtes oma alluvate naissoost töötajatega, olema tugevalt hukka mõistetud kui ühiskonnaliige, seega mõjutab kaebaja tegevus avalikku huvi, olenemata sellest, kas see on avalik või eraõiguslik.

Tokyo District Court, 4. märts 2014 (Heisei 26)

See kinnitab avalikkuse huvi ja seega eitab au teotamist (auõiguse rikkumist).

“Suure mõju” tähendus on mõnevõrra ebaselge, kuid ülaltoodud otsusest võib järeldada, et see keskendub mitte lihtsalt ärimahule (käive, töötajate arv jne), vaid “ajalehe” olemusele, mis edastab sõnumeid suurele hulgale lugejatele.

Abielurikkumine ja huvide konflikt

Tokyo District Court otsus 25. aprillil 2018 (Heisei 30) on kohtupraktika, mis käsitleb börsil noteeritud ettevõtte tegevdirektori abielurikkumist, kuid see pole lihtsalt “abielurikkumine”, vaid juhtum, kus on tehtud huvide konflikti tehinguid abielurikkumise partneriga. Ja otsus ütleb, et see “avaldamine” on selgelt avaliku huvi küsimus, kuna see osutab ettevõtte “ärijuhtimise probleemidele ja vastavusprobleemidele”.

Kui abielurikkumine pole lihtsalt eraelu küsimus, vaid hõlmab ka huvide konflikti tehinguid, mis puudutavad ettevõtte vastavust, suurendab see element “avalikkuse huvi”.

Abielurikkumine toimub ettevõtte töötajate vahel

Lisaks toob sama otsus välja ka järgmised punktid:

  • Abielurikkumise partner on määratud ettevõtte direktoriks
  • Ta on olnud füüsilises suhtes mitme naisega, keda ta ettevõttes meeldis

Need punktid on samuti esile toodud.

Eelnevalt mainitud päevalehe juhtum oli ka juhtum, kus abielurikkumise partner oli töötaja ja tehti ebaõiglasi personaliotsuseid, mis põhinesid meeste ja naiste suhetel, ning kui teised töötajad kritiseerisid nimetatud naist, siis nad määrati ümber.

Kui abielurikkumine toimub ettevõtte töötajate vahel, on see vähem tõenäoline, et seda saab nimetada “puhtaks eraeluks”, ja see element suurendab “avalikkuse huvi”.

Avalikuks tulnud abielurikkumine ja privaatsusõiguse rikkumine

Veidi kõrvale kaldudes, abielurikkumise avalikuks tulek võib tekitada probleeme seoses privaatsusõiguse rikkumisega.

Kas abielurikkumise avalikustamine on privaatsusõiguse rikkumine või mitte, sõltub Jaapani Ülemkohtu otsusest (14. märts 2003 (Heisei 15), Civil Collection Vol.57 No.3 p.229). Otsustatakse, kas “õiguslik huvi jääda avalikustamata on suurem kui põhjus selle avalikustamiseks”.

On olnud juhtumeid, kus ettevõtte tegevjuhi abielurikkumise artikli seaduslikkus on olnud vaidluse all, ja kus hageja on väitnud privaatsusõiguse rikkumist ning kohus on teinud otsuse selles küsimuses.

Kas privaatsust rikutakse ebaseaduslikult või mitte, sõltub võrdlevast kaalumisest privaatsuse kaitse vajaduse ja avalikustamise kasu vahel. Selle otsustamisel võetakse arvesse isiku omadusi, nagu ettevõtte tegevjuhi staatus ja ettevõtte tegevusala. Kuid lõppkokkuvõttes ei ole auõiguse rikkumise juhtumite puhul kvalitatiivset erinevust ja see õiguslik konstruktsioon ei too kaasa kvalitatiivset erinevust järelduses.

Kokkuvõte: Abielurikkumise artiklite kustutamiseks peaks nõu pidama advokaadiga

Nagu eespool mainitud, ei ole vähemalt see, et “ettevõtte tegevjuhina on paratamatu, et tema abielurikkumist paljastatakse”, üldine arvamus. Vähemalt mittelistatud ettevõtete puhul on põhimõtteliselt selline avalikustamine talumatu ja börsiettevõtete puhul võib teiste elementide ja kirjeldatud sisu jms suhtes olla juhtumeid, kus selline “paljastamine” on ebaseaduslik.

Kuna au teotamise (auõiguse rikkumise) või privaatsusõiguse rikkumise olemasolu otsustamine on spetsialiseeritud, on oluline, et kui selline teave avalikustatakse, konsulteerige kogenud ja teadmistega advokaadiga.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolithi õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on internetis levivad kuulujutud ja laim tekitanud tõsiseid kahjustusi, mida nimetatakse “digitaalseks tätoveeringuks”. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.

Monolithi õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Digital Tattoo[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles