Õiguste piirangud Jaapani autoriõiguse seaduses: avaliku huvi ja ajakirjanduse vaatenurgast

Jaapani autoriõiguse seadus (著作権法) kaitseb autori õigusi loodud teostele ja aitab kaasa kultuuri arengule. Üks selle seaduse olulisemaid tunnuseid on “formaalsuseta põhimõtte” (無方式主義) rakendamine, mis tähendab, et autoriõigused tekivad automaatselt hetkest, mil teos on loodud, ilma et oleks vaja registreerimist või muid toiminguid. Tänu sellele tugevale kaitsele saavad autorid kindlustada endale kasu oma loometegevusest. Siiski ei ole autoriõigused absoluutsed, arvestades ühiskonna tervikhuve ja kultuuri õiglast kasutamist. Jaapani autoriõiguse seadus sätestab üksikasjalikult “õiguste piirangute sätted” (権利制限規定), mis võimaldavad teatud olukordades kasutada autoriõigustega kaitstud teoseid ilma autori loata. Erinevalt Ameerika Ühendriikide “fair use” (フェアユース) laiaulatuslikust kontseptsioonist on Jaapani seaduses lubatud kasutusviisid ja eesmärgid määratletud konkreetsetes sätetes. Ettevõtete avalike suhete tegevuses, meedia haldamises ja õiguslikus vastavuses on nende sätete täpne mõistmine hädavajalik autoriõiguste rikkumise riski vältimiseks ja õiguspärase äritegevuse jätkamiseks. Käesolevas artiklis käsitleme eriti äritavade jaoks olulisi õiguste piirangute sätteid, nagu ajakohaste arvamusartiklite reprodutseerimine, poliitiliste kõnede kasutamine, ajakohaste sündmuste kajastamine meedias ja koopiate tegemine kohtumenetluses, pakkudes spetsialistide vaatenurgast konkreetseid sätteid ja kohtupraktikat.

Ajakohaste küsimuste arutelude reprodutseerimine

Sotsiaalse arutelu edendamise eesmärgil lubab Jaapani autoriõiguse seadus teatud tingimustel aruteluartiklite reprodutseerimist. Jaapani autoriõiguse seaduse 39. artikli 1. lõige võimaldab poliitilisi, majanduslikke või sotsiaalseid ajakohaseid küsimusi käsitlevate arutelude reprodutseerimist teistes ajalehtedes või ajakirjades või nende edastamist ringhäälingu kaudu.

Selle sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud mitmed ranged nõuded. Esiteks peab käsitletav teos olema “ajalehes või ajakirjas avaldatud”. Teiseks peab selle sisu olema “poliitiline, majanduslik või sotsiaalne ajakohane küsimus”. Siin on oluline mõista “arutelu” määratlust. See ei viita lihtsalt faktide raportitele või ajakohaste küsimuste selgitavatele artiklitele. Õigusliku tõlgenduse kohaselt viitab “arutelu” sellistele materjalidele nagu ajalehe juhtkirjad või ajakirja essee, mis esitavad meediaorganisatsiooni seisukohti ja soovitusi.

Lisaks on sellel sätte kohaldamisel selged erandid. Akadeemilise iseloomuga arutelud on autori professionaalse teadmise ja majandusliku huvi kaitsmiseks selle erandi kohaldamisalast välja jäetud. Praktilisest vaatepunktist kõige olulisem on see, kui algartiklis on märge “reprodutseerimine keelatud” või muu sarnane kasutamist keelav teade. Sellise märke olemasolul ei ole võimalik teost ilma loata reprodutseerida, isegi kui kõik muud nõuded on täidetud. Õigustõlgenduse kohaselt ei piisa sellest, kui keelav märge on lihtsalt ajakirja lõpus üldiselt kirjas; see peab olema seotud iga üksiku aruteluga.

Selle sätte struktuur peegeldab seadusandja taotlust eelistada teatud arvamuste levikut, mis peaksid olema sotsiaalse arutelu objektiks, kui autor ei ole aktiivselt oma õigusi nõudnud. Teisisõnu, vaikimisi seisundina lubatakse arvamuste levikut avaliku arutelu materjalina, samal ajal kui autorile on jäetud õigus keelata selle kasutamine lihtsa toiminguga (keelav märge). Lisaks lubab Jaapani autoriõiguse seaduse 39. artikli 2. lõige seaduslikult edastatud arutelude avalikku edastamist vastuvõtuseadmete abil (näiteks raadiosaadete esitamine poes). Isegi kui selline kasutamine on lubatud, on kohustuslik märkida allikas.

Poliitiliste kõnede ja avalduste kasutamine Jaapani õiguse kohaselt

Demokraatliku ühiskonna alustalaks oleva vaba informatsiooni liikumise tagamiseks on Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 40 kehtestanud erisätted poliitiliste kõnede ja muude avalduste kasutamiseks. See säte jagab kasutamise võimalused kaheks, lähtudes avalduste tüübist ja nende taga on selge avaliku huvi määra hindamine.

Esiteks, kõige laiem kasutusõigus on antud avalikult toimunud poliitilistele kõnedele ja avaldustele ning kohtumenetluses tehtud avalikele avaldustele. Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 40 lõike 1 kohaselt võib neid kõnesid ja avaldusi põhimõtteliselt kasutada “mis tahes viisil”. See põhineb mõttel, et parlamendis antud vastused või kohtus peetud vaidlused on avalik vara, millele ühiskonna liikmed peaksid saama vabalt ligi ja mida nad peaksid saama vabalt arutada. Siiski on sellele laiale kasutusõigusele üks oluline piirang: kui kasutatakse “sama autori teoseid koondavat redigeerimist”, siis see erand ei kehti. See piirang on loodud selleks, et vältida konkreetsete poliitikute või advokaatide kõnede kogumist ja nende “kõnede kogumike” loomist ilma loata ning nende ärilist kasutamist.

Teiseks, piiratum kasutusõigus on antud riigi asutustes või kohalikes omavalitsustes toimunud avalikele kõnedele ja avaldustele (mis ei kuulu esimesse kategooriasse). Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 40 lõige 2 lubab neid kõnesid ja avaldusi kasutada ajakirjanduses “õigustatud eesmärgil”, näiteks ajalehtedes või ajakirjades avaldamiseks või ringhäälingus edastamiseks. See säte on mõeldud näiteks ministeeriumide pressikonverentsidel esitatud ametnike selgituste jaoks. Selline kasutus on erinevalt poliitikute kõnedest piiratud kindla eesmärgiga – ajakirjandusega.

Nii on Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 40 selgelt eristanud kõnede kasutamise vabaduse sõltuvalt nende päritolust. Riikliku poliitika tuumaga seotud poliitikute kõnedele ja kohtuõigluse saavutamiseks tehtud kohtus esitatud avaldustele on antud maksimaalne avalik tähtsus ja nende kasutamisele ei ole seatud piiranguid. Teisalt on haldusasutustes tehtud üldised kõned määratletud kui teave, mis peaks olema edastatud rahvale ajakirjanduse filtri kaudu. See näitab, et seadus teeb peent vahet ühiskonnas tehtavate avalike väljaütlemiste rollides.

Ajakohaste sündmuste kajastamiseks kasutamine

Ajakohaste sündmuste täpseks kajastamiseks võib olla hädavajalik seotud teoste kasutamine. Näiteks kunstiteose vargusest teavitamisel oleks keeruline edastada sündmuse tõsidust ilma selle kunstiteose pildita. Sellistele olukordadele vastamiseks sätestab Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 41, et “ajakohaste sündmuste kajastamisel võib sündmust koostavaid või sündmuse käigus nähtavaid või kuuldavaid teoseid kasutada õigustatud ulatuses” ajakirjanduslikel eesmärkidel.

Selle sätte tõlgendamine, eriti digiajastul “kajastamise” ulatuse osas, on viimaste kohtuotsuste valguses saanud oluliseks juhendiks. Kahe kontrastse juhtumi kaudu saab selle kohaldamisala selgemaks.

Esimene juhtum on selline, kus kasutamine tunnistati seaduslikuks “kajastamiseks” (Tokyo ringkonnakohtu 2023. aasta (令和5年) 30. märtsi otsus). Selles juhtumis väitis üks fotograaf, et tema foto oli ilma loata veebisaidil avaldatud. Kuid see veebisait kajastas teist autoriõiguse rikkumise kohtuasja, milles see foto oli vaidluse keskmes. Kohus leidis, et see kohtuotsus on sotsiaalselt oluline “ajakohane sündmus” ja kuna foto oli selle sündmuse keskne element, oli selle avaldamine vajalik sündmuse täpseks edastamiseks ning seega “ajakirjanduslikel eesmärkidel õigustatud ulatuses” kasutamine. See otsus vihjab, et artikli 41 kohaldamine on võimalik isegi siis, kui kasutaja ei ole traditsiooniline meediaväljaanne, kuid nende edastatud sisu täidab objektiivselt sotsiaalse sündmuse edastamise “kajastamise” funktsiooni.

Teine juhtum on selline, kus kasutamine ei kvalifitseerunud “kajastamiseks” (Tokyo ringkonnakohtu 2023. aasta (令和5年) 28. veebruari otsus). Selles juhtumis oli isiku privaatsel Instagrami kontol postitatud video kuvatõmmis postitatud ilma loata Google Mapsi hambaarstikabineti info juurde. Postitaja väitis, et tema eesmärk oli “kajastada” hambaarsti poolt patsiendi ravi ajal tehtud väljasõitu kui meditsiinilist probleemi. Kuid kohus lükkas selle väite tagasi, tuues põhjuseks, et postitatud pildi põhjal ei olnud selge, millal ja mis kontekstis sündmus aset leidis ning uudisväärtus oli nõrk, ning et Google Mapsi platvormile postitamine ei vasta ühiskonnale informatsiooni edastava “kajastamise” tegevusele.

Nendest kohtuotsustest selgub, et Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 41 kohaldamisel pööratakse rohkem tähelepanu kasutaja staatusele (kas tegemist on meediaväljaande või isikuga) asemel nende tegevuse funktsioonile (kas nad kajastavad objektiivselt sotsiaalset sündmust) ja kasutamise viisile (näiteks platvormi olemus). Lisaks on selle sätte alusel loodud koopiate kasutamine muul kui ajakirjanduslikul eesmärgil (näiteks ajakirjanduses kasutatud foto kommertsialiseerimine ja müümine) keelatud Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 49 lõike 1 punkti 1 alusel.

Kohtumenetlustes ja muudes protseduurides tehtavad koopiad

Jaapani autoriõiguse seadus sisaldab erilisi õiguste piiranguid, et tagada, et riigi põhifunktsioonide – kohtu-, seadusandliku ja haldusliku tegevuse – täitmine ei oleks takistatud. Need sätted on olulised mehhanismid, mis võimaldavad avalikes huvides vajalikku kasutamist, tasakaalustades samal ajal autoriõiguste omanike huve.

Esiteks, kohtumenetluses tehtavate autoriõigustega kaitstud teoste kasutamise osas lubab Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 41-2 teatud piirides teoste koopiate tegemist, kui see on menetluse jaoks vajalik. Sama seaduse artikkel 42-2 lubab patendi ja muude sarnaste menetluste puhul koopiate tegemist, kui see on vajalik. See on ette nähtud olukordadeks, kus kohtuasjas tuleb esitada tõendina autoriõigustega kaitstud teos või kui patendimenetluses on vaja kopeerida varasemat tehnilist kirjandust. Hiljutiste seadusemuudatuste tõttu, mis on kohandatud kohtu- ja haldusmenetluste digitaliseerimisega, on lubatud mitte ainult “koopiate tegemine”, vaid ka “avalik edastamine”, nagu elektrooniliste failide saatmine ja vastuvõtmine.

Järgmisena, seadusandliku ja haldusliku eesmärgi korral lubab Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 42 koopiate tegemist, kui see on “seadusandliku või haldusliku eesmärgi jaoks sisemise materjalina vajalik”. Oluline on märkida, et kasutamine on piiratud “sisemise materjalina”. Seega ei ole lubatud laialdaselt avalikkusele levitada või jagada koopiaid, mis on loodud selle sätte alusel, kuna see oleks eesmärgiväline kasutamine.

Kõigil neil avalikes huvides kasutamise sätetel on ühine oluline erand. Isegi kui eesmärk on õigustatud, “ei kohaldata neid piiranguid, kui autoriõigustega kaitstud teose liigi, kasutusotstarbe, koopiate arvu ja viisi arvestades kahjustatakse autoriõiguste omaniku huve ebaõiglaselt”. See toimib ohutusklapina õiguste piirangute rakendamisel. Näiteks kui haldusorgan kopeerib osa kallist turu-uuringu raportist sisemiseks aruteluks, mitte aga kogu raportit organisatsiooni laialdaseks kasutamiseks, võib see tegevus “kahjustada autoriõiguste omaniku huve”, kuna see võtab ära raporti turustamisvõimalused. See säte selgitab, et isegi kui kasutamine on avalikes huvides, ei ole õiguste piiramine lubatud, kui see konkureerib otseselt autoriõiguste omaniku turuga ja kahjustab oluliselt majanduslikke huve. See tagab tasakaalu riigi funktsioonide sujuva täitmise ja autoriõiguste omanike õigustatud majanduslike huvide vahel. 

Erinevate piirangute alusel teoste tõlkimise ja kohandamise kasutamine

Kui kasutate autoriõigusega kaitstud teoseid varasemalt selgitatud õiguste piirangute alusel, võib tekkida küsimus, kuivõrd on lubatud teoseid tõlkida või kokku võtta. Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 47-6 määratleb, kuidas toimub selline sekundaarne kasutamine. See säte ei loo uusi õiguste piiranguid, vaid selgitab, millised sekundaarsed kasutusviisid on lubatud, kui teised õiguste piirangud on juba kohaldatavad.

Jaapani autoriõiguse seadus eristab sekundaarse kasutuse tüüpe “tõlkimiseks” ja “kohandamiseks” (mis hõlmab arranžeerimist, muutmist ja kohandamist), ning sõltuvalt algse õiguste piirangu eesmärgist, on lubatud kasutuse ulatus rangelt määratletud.

Näiteks, kui kasutus on piiratud isikliku kasutusega (Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 30) või kooliharidusega (sama seaduse artikkel 35), siis on lubatud mitte ainult teose tõlkimine, vaid ka arranžeerimine, muutmine ja kohandamine.

Teisalt, kui arutluse all on avalikku huvi pakkuv kasutus, nagu ajakohaste küsimuste arvamusartiklite reprodutseerimine (sama seaduse artikkel 39), kõnede kasutamine ajakirjanduslikel eesmärkidel (sama seaduse artikkel 40 lõige 2), ajakohaste sündmuste kajastamine (sama seaduse artikkel 41) ning koopiate tegemine kohtu- ja haldusmenetlustes (sama seaduse artiklid 41-2 ja 42), siis on lubatud sekundaarne kasutus piiratud ainult “tõlkimisega”. Sellistes olukordades on teose sisu täpne edastamine äärmiselt oluline, mistõttu “kohandamine”, mis võib muuta autori mõtteid või tundeid väljendavaid aspekte, ei ole põhimõtteliselt lubatud. Eeldatakse, et teose väljenduse identiteedi säilitamine ja täpsuse tagamine on kooskõlas nende õiguste piirangute eesmärkidega. Siiski on olemas kohtupraktikat, mis lubab teatud tingimustel teha lojaalset kokkuvõtet tsitaadi ulatuses, kuid see on valdkond, kus on vajalik ettevaatlik hinnang.

Selle suhte selgitamiseks on allpool toodud tabel.

Nii kaitseb Jaapani autoriõiguse seadus teoste väljenduse terviklikkust (integrity) kui olulist väärtust ning sekkumine kohandamisõigusesse, mis on õigus teost muuta, on tõlkimisõigusesse sekkumisest oluliselt ettevaatlikum. See süsteemne reeglistik peegeldab õiglast kasutust ja autori isiksusõiguste kaitset tasakaalustavat peent suhet.

Kokkuvõte

Nagu käesolevas artiklis ülevaadatud, ei sisalda Jaapani autoriõiguse seadus (著作権法) üldist õiglase kasutamise sätet, vaid loob mitmeid konkreetseid artikleid, mis piiravad autoriõiguste omanike õigusi avaliku huvi või ajakirjandusvabaduse taoliste kindlate eesmärkide nimel. Ajakohaste teemade ümbertrükkimine (artikkel 39) edendab avalikku arutelu ja poliitiliste kõnede kasutamine (artikkel 40) tagab demokraatliku protsessi läbipaistvuse. Samuti käsitletakse ajakohaste sündmuste kajastamist (artikkel 41) kaasaegse tõlgendusega, mis keskendub teo “reportaažina” funktsionaalsusele, olenemata kasutaja staatusest, ja kohtumenetlustes kasutamise (artiklid 41-2, 42) puhul on integreeritud oluline tasakaalustav mehhanism, mis ei tohi “ebamõistlikult kahjustada autoriõiguste omaniku huve”. Lisaks on nende kasutamistega seotud sekundaarse kasutamise (artikkel 43) puhul kehtestatud detailne reeglistik, mis lubab tõlkimist ainult vastavalt algse sätte eesmärgile. Digitaaltehnoloogia arenguga on nende sätete tõlgendamine pidevalt muutunud ja viimaste kohtuotsuste suundumuste jälgimine on hädavajalik. Nende keerukate sätete täpseks mõistmiseks ja ärikeskkonnas asjakohaseks rakendamiseks on vajalik kõrgetasemeline eriteadmiste omandamine.

Monolith õigusbüroo omab rikkalikku kogemust Jaapani autoriõiguse seadusega seotud küsimuste pakkumisel nii kodu- kui ka välismaistele klientidele. Meie büroos töötab mitu inglise keelt kõnelevat juristi, kellel on välisriikide advokaadikvalifikatsioonid, mis võimaldab pakkuda täpset tuge rahvusvahelise äritegevusega ettevõtetele, et mõista ja järgida Jaapani keerulist õigussüsteemi. Kui teil on küsimusi käesolevas artiklis käsitletud teemadel või vajate konkreetsetes juhtumites õigusalast nõu, võtke kindlasti ühendust meie bürooga.