Kui kaugele on lubatud kaubamärgi sarnasus? Selgitame sarnasuse kriteeriume ja kaubamärgiõiguse rikkumise juhtumeid
Kui märkate, et turul on müügil teie ettevõtte toodetega hämmastavalt sarnased “logod” või “nimed”, võite küsida, kuidas peaksite olukorrale reageerima. Samuti, kui arendate uut toodet ja avastate, et konkureerival ettevõttel on sarnase nimega toode, kuidas peaksite sel juhul toimima? Need olukorrad ei piirdu ainult ettevõtetevahelise konkurentsiga, vaid võivad kujutada endast kaubamärgiõiguse rikkumist, mis on Jaapani õigussüsteemi kontekstis juriidiliselt tõsine probleem.
Käesolevas artiklis käsitleme “sarnasuse” olulisust mitte ainult kaubamärgi registreerimisel, vaid ka õiguste kasutamisel, tuues näiteid kohtupraktikast ja konkreetsetest juhtumitest.
Mis on kaubamärgiõigus?
Kaubamärgiõigus on õigus, mis kaitseb toodete või teenuste “tunnusmärke”, et neid saaks eristada teiste ettevõtete omadest. Tunnusmärkide hulka kuuluvad tähed, kujundid, sümbolid, värvid, helid ja isegi kolmemõõtmelised kujud. Kaubamärgiõiguse omamine annab õigusliku jõu vältida teistel isikutel sama või sarnase kaubamärgi loata kasutamist.
Kaubamärgiõigusel on järgmised omadused:
Olla ainuõigus ja välistusõigus
Kaubamärgiõiguse omanikul on õigus kasutada registreeritud kaubamärki ainuõiguslikult. Samuti on tal õigus välistada teiste isikute loata kasutamine, mis aitab vältida turul segadust, mida võivad põhjustada konkureerivad ettevõtted, kes kasutavad sarnaseid kaubamärke.
Kaitseb brändi väärtust
Kaubamärk on ettevõtte või toote brändi imago sümbol. Kaubamärgiõiguse omamine vähendab riski, et brändi väärtus kahjustub jäljendamise või ebaseadusliku kasutamise tõttu.
Näiteks kui tuntud brändi logo või märk on kaubamärgina kaitstud, on tarbijatel lihtsam eristada originaaltooteid võltsingutest.
Kaubamärgiõiguse tähtsus
Kaubamärgiõigus ei kaitse mitte ainult ettevõtte huve, vaid on ka vahend, mis aitab tarbijatel teha ostuotsuseid õige informatsiooni põhjal. Tarbijad saavad kaubamärki nähes olla kindlad toote kvaliteedis ja päritolus, just tänu sellele õigusele.
Lisaks saab kaubamärgiõigust omandada mitte ainult riigisiseselt, vaid ka rahvusvaheliselt, kaitstes ettevõtte tegevust globaalsel turul. Viimasel ajal on piiriülene kaubamärgiõiguse rikkumine muutunud probleemiks, mistõttu on asjakohane kaubamärgiõiguse kaitse muutunud üha olulisemaks.
Kaubamärgiõigus kehtib alles pärast registreerimist Patendiametis. Kui soovitakse väita kaubamärgiõigust välismaal, on vajalik registreerida kaubamärk ka riigis, kus rikkumist väidetakse. Registreerimata kaubamärk ei saa õiguslikku kaitset, seega on kaubamärgi registreerimine brändistrateegiaga ettevõtete jaoks hädavajalik.
Seotud artikkel: Mis on intellektuaalomandi, sealhulgas patendi, kaubamärgi ja autoriõiguse rikkumise riskid ning kuidas neid maandada[ja]
Mis on kaubamärgi sarnasus?
Kaubamärgi sarnasus tähendab küsimust, kas kaubamärgid on “sarnased” või mitte.
Kaubamärgi sarnasuse kohta on Jaapani Ülemkohtu otsuseks näiteks Icebergi kaubamärgi juhtum (Jaapani Ülemkohus, Showa 39. aasta (1964) juhtum nr 110, 27. veebruar Showa 43. aastal (1968), Minshū vol. 22, nr 2, lk 399).
Kaubamärgi sarnasuse hindamise kohta on välja toodud järgmist:
Kaubamärgi sarnasuse otsustamisel tuleb arvestada kaubamärgi välimust, kontseptsiooni, hääldust ja muud sellist, mis mõjutavad kauplejate muljet, mälu ja seoseid, ning seda tuleb hinnata terviklikult, lähtudes konkreetse kauba kauplemise tegelikust olukorrast.
See tähendab, et kaubamärgi sarnasust ei hinnata üksnes üksikute elementide põhjal, vaid see tuleb hinnata terviklikult, arvestades konkreetset kauplemiskeskkonda ja tarbijate vaatenurka.
Järgnevalt selgitame konkreetseid hindamiselemente.
Kaubamärkide sarnasuse põhilised hindamiskriteeriumid Jaapanis
Kaubamärkide sarnasuse hindamine põhineb küsimusel, kas kaubamärk võib tekitada eksitust või segadust seoses kaupade või teenuste päritoluga. Selle hindamise juures on olulised järgmised kolm elementi.
Välimuse sarnasus Jaapani õiguse valguses
Välimuse sarnasus tähendab, et kaubamärgi välimuselt sarnane kuju võib tekitada visuaalset segadust. Välimuse sarnasuse hindamine põhineb tavaliselt kaubamärgi kogu kuju võrdlusel.
Kuid mõnikord võetakse arvesse ka kaubamärgi olulisi põhiosi, et otsustada, kas tegemist on välimuselt sarnasega või mitte.
Enamasti peetakse välimuselt sarnasteks kaubamärke, mis koosnevad graafilistest elementidest, kuid harvadel juhtudel võidakse välimuse sarnasuseks lugeda ka tekstil põhinevaid kaubamärke.
Konkreetselt võrreldakse, kui sarnased on kaubamärgid visuaalselt. Võrdlusesse tulevad logo disain, teksti kuju ning värvikombinatsioonid.
Nimetuslik sarnasus (häälduse sarnasus)
Nimetuslik sarnasus viitab olukorrale, kus kaubamärki moodustavad tähed, kujundid või sümbolid tekitavad häälduses segadust, ehk teisisõnu on kuuldeliselt eksitavad. Kuigi kaubamärgi nimetuslikku sarnasust hinnatakse tavaliselt kaubamärgi kogu koosseisu häälduse põhjal, võib mõnikord otsust langetada ka kaubamärgi olulise osa häälduse alusel.
Enamasti peetakse nimetuslikult sarnaseks tekstilisi kaubamärke, kuid ka kujundiliste kaubamärkide puhul võib esineda olukordi, kus kujundi hääldus on sarnane ja seetõttu eksitav.
Kaubamärgi hääldamisel on oluline, kui sarnased need kõlavad.
Kontseptuaalne sarnasus
Kontseptuaalne sarnasus viitab olukorrale, kus kaubamärki moodustavad tähed, kujundid või sümbolid võivad tekitada segadust nende tähenduse või sisu sarnasuse tõttu. Põhimõtteliselt käsitletakse kaubamärke kontseptuaalselt sarnastena, kui nende tähendus või sisu on identne.
Oluline on mõista, kuivõrd ühised on kaubamärkide poolt esile kutsutud tähendused või kujutluspildid. Näiteks, kui “sinine taevas” ja “blue sky” väljendavad erinevates keeltes sama kontsepti, võidakse neid pidada kontseptuaalselt sarnasteks.
Seotud artikkel: 【Reiwa 6 (2024) aasta aprillis jõustuvad】Jaapani kaubamärgi- ja disainiseaduse muudatuste põhipunktid? Olulised muudatused, mida peaks teadma[ja]
Sarnasuse hindamise konkreetsed punktid
Sarnasuse hindamine põhineb nõudjatel, st toodete ostjatel või teenuste kasutajatel, kes otsustavad, kas midagi on “sarnane” või mitte. Seetõttu, lisaks eelpool mainitud kolmele elemendile, tuleb arvesse võtta ka järgmisi asjaolusid.
Toodete kategooriad
Kui kaubamärki kasutatakse samade või sarnaste toodete või teenuste puhul, on sarnasuse tuvastamine tõenäolisem. Näiteks, kui sarnaseid kaubamärke kasutatakse sama toidukategooria sees, on tarbijatel suurem segadusse sattumise oht, mistõttu kaubamärgi rikkumist tuvastatakse sagedamini.
Tehingute tegelikkus
Kaubamärgi kasutamise konteksti ja tehingute tegelikku olukorda võetakse arvesse. Olenevalt sellest, kas tarbijad pööravad erilist tähelepanu toote nimetusele või kaubamärgile otsustamisel, võib sarnasuse hindamise kriteeriumide rangus varieeruda.
Jaapani Patendiameti kaalutlusstandardid
Jaapani Patendiametis on kaubamärkide sarnasuse hindamiseks kehtestatud järgmised kriteeriumid, mis põhinevad Kaubamärgiseaduse (商標法) artikli 4 lõike 1 punktil 11.
- Kui kaubamärgi välimus, hääldus või kontseptsioon on sarnane vähemalt ühes aspektis, võidakse seda pidada sarnaseks kaubamärgiks.
- Kuid kui üks kolmest elemendist erineb oluliselt või kui tehingute tegelikkuse põhjal otsustatakse, et segiajamise oht puudub, võidakse kaubamärki pidada mittesarnaseks.
Lisaks võtab Patendiamet arvesse ka registreerimata kaubamärkide sarnasust, mis põhineb Kaubamärgiseaduse artikli 4 lõike 1 punktil 10.
“Kui kaubamärk on sarnane laialdaselt tuntud teise isiku registreerimata kaubamärgiga, võidakse seda pidada sarnaseks isegi siis, kui välimus või nimetus on erinev, kuid on olemas kontseptuaalne seos.”
Kaalutluspraktikas peetakse kaubamärki sageli sarnaseks, kui selle nimetus on sarnane, kuid kui välimuses ja kontseptsioonis on märkimisväärseid erinevusi, võidakse seda pidada mittesarnaseks.
Viide: Jaapani Patendiameti “Kaubamärgi kaalutlusstandardid”[ja]
Jaapani kaubamärkide sarnasuse kohtupraktika
Oleme seni arutanud elemente, mis aitavad määratleda kaubamärkide sarnasust. Kuid millal siis tegelikult tunnistatakse kaubamärgid sarnaseks? Tutvustame siin mõningaid kohtuotsuseid, kus kaubamärkide sarnasus on tunnistatud.
Juhtum 1: Toote nimetuste sarnasuse juhtum
Kōju Drinki juhtumis (Intellektuaalomandi Kõrgema Kohtu otsus 21. aasta (2009) 14. aprillil, juhtum nr Heisei 20 (gyō ke) nr 10150) oli vaidluse all, kas hageja kaubamärk “Kōju” ja kostja kasutatud kaubamärk “Kōju” on sarnased nii häälduses kui ka kontseptsioonis. Kuigi mõlemad kaubamärgid kasutasid erinevaid kanji kirjaviise, olid nende hääldused väga sarnased ja mõlemad olid turustatud kui tervisejoogid.
Intellektuaalomandi Kõrgkohus leidis, et tarbijatel on ostuhetkel suur segaduse tekkimise oht kaubamärkide häälduse ja tähenduse osas. Konkreetselt olid “Kōju” ja “Kōju” mõlemad loetavad kui “kōju” ning mõlemad kaubamärgid tekitasid seoseid tervise ja pikaealisusega, mistõttu tunnistati nende sarnasus nii häälduses kui ka kontseptsioonis.
Juhtum 2: Brändinimede sarnasuse juhtum
Laurel juhtumis (Tōkyō Kōtō Saibansho otsus 49. aasta (1974) 4. septembril, juhtum nr Shōwa 48 (gyō ke) nr 51) oli küsimus, kas hageja kasutatud kaubamärk “Laurel” ja kostja kasutatud “Lorrel” võivad tarbijate seas segadust tekitada. Selles juhtumis oli eriti oluline kontseptsiooni sarnasus.
Tōkyō Kõrgkohus märkis kontseptsiooni sarnasuse osas, et nii “Laurel” kui ka “Lorrel” meenutavad mõlemad “loorberipuud”. Lisaks leiti, et ka välimuselt ja häälduselt on kaubamärgid sarnased, mistõttu tunnistati kaubamärkide sarnasus.
Juhtum 3: Toote logo sarnasuse juhtum
Surfacer autovaha logo juhtumis (Tōkyō Kōtō Saibansho otsus 12. aasta (2000) 7. märtsil, juhtum nr Heisei 10 (gyō ke) nr 210) oli vaidluse all, kas hageja poolt registreeritud autovaha pakendil kasutatud graafiline kaubamärk ja kostja poolt kasutatav visuaalselt sarnane kaubamärk on sarnased. Selles juhtumis oli oluline, kuidas tarbijad valivad tooteid visuaalselt.
Kohus leidis, et kaubamärkide välimus on väga sarnane ja eriti visuaalsete elementide mõju tarbija valikule on suur, mistõttu on suur eksituse ja segaduse tekkimise oht toote päritolu osas, ja seetõttu tunnistati välimuse sarnasus.
Juhtum 4: Tähemärkide vahetusest hoolimata tunnistati kontseptuaalne sarnasus
Fugu no ko juhtumis (otsus patendiameti otsuse tühistamise kohtuasjas 61. aasta (1986) 12. juunil, juhtum nr Shōwa 60 (gyō ke) nr 7) oli küsimus, kas kaubamärgid “fugu no ko” ja “ko fugu” on sarnased nii kontseptsiooni kui ka häälduse poolest. Selles juhtumis olid olulised piirkondliku eritoodangu tajumine ja kaubamärkidesse pandud kujutluspilt.
Kohus leidis, et kuigi välimuselt on tähemärgid erinevad ja seetõttu veidi erinevad, on mõlemad kaubamärgid seotud “fugu” (merisiilikala) toodetega, mistõttu on kontseptsioon ühine, ja lisaks on ka hääldus väga sarnane. Seetõttu tunnistati nii kontseptsiooni kui ka häälduse sarnasus.
Kaubamärkide sarnasuse hindamise konkreetseid näiteid Jaapanis
Seni oleme tutvustanud kohtupraktikale toetudes kriteeriume ja elemente, mille alusel kaubamärke sarnaseks hinnatakse. Järgnevalt toome välja konkreetseid näiteid, kus kaubamärkide sarnasuse tõenäosus on kõrge.
Lühendite puhul
- Näide: Kui kaubamärk on “モノリス” ja teine kasutab “Mリス”.
- Otsus: Kuna hääldus ja kontseptsioon on sarnased, on kontseptuaalse sarnasuse tuvastamine tõenäoline.
Katakana ja ladina tähestiku erinevus
- Näide: Kui kaubamärk on registreeritud katakanas “モノリス”, kuid teine pool kasutab “Monolith”.
- Otsus: Sageli tunnistatakse häälduslikku ja kontseptuaalset sarnasust.
Tähemärkide ja logo erinevus
- Näide: Kui kaubamärk on registreeritud tähemärkidena “モノリス”, kuid teine pool kasutab logo, mis sisaldab disaini “モノリス”.
- Otsus: Välimuse sarnasus võib olla põhjendatud.
Üks täht on erinev
- Näide: Kui kaubamärk on “モノリス” ja teine pool kasutab “ホノリス” või “モノリズ”.
- Otsus: Isegi kui hääldus ei ole täpselt sama, kuid erineb ainult ühe hääliku võrra, eriti kui see on “lõpuhäälik” või “pika häälduse sees olev häälik”, mis võib kergesti kaduma minna, võib häälduslik sarnasus olla tuvastatav.
Mõttetu sõna sisaldumine
- Näide: Kui kaubamärk on “モノリス” ja teine pool kasutab “モノリスA” või “モノリス法律記事”.
- Otsus: Isegi kui kaubamärgid tervikuna erinevad, kui “erinev osa” ei oma eristusvõimet (iseloomu), siis seda osa ignoreeritakse sarnasuse hindamisel. Erinevuse olemasolu hinnatakse kaubamärgi kasutamise kaupade/teenuste (määratud kaubad/teenused) kontekstis. Seega, eeltoodud näidetes ei oma “法律記事” ega “A” eristusvõimet, mistõttu võrreldakse sisuliselt kaubamärke “モノリス” ja “モノリス”, ning sarnasus võib olla tõenäoline.
Ülaltoodud on vaid mõned näited, kuid üldine arusaam ja kaubamärgiõiguse sarnasuse hindamine võivad erineda, mistõttu on oluline olla ettevaatlik ja mitte eeldada, et “kui need on piisavalt erinevad, siis sarnasust ei ole”, kuna see võib viia kaubamärgiõiguse rikkumiseni.
Seotud artikkel: Õpi näidete abil: kaubamärgiõiguse rikkumise kriteeriumid ja karistused (vangistus, trahvid) Jaapanis[ja]
Ettevõtete poolt võetavad meetmed vaidluste vältimiseks
Kui ilmneb kahtlus kaubamärgi rikkumises või on kaubamärgiga seoses õiguslikke ebakindlusi, on ettevõttel nõutav kiiresti järgmisi samme astuda:
- Konsulteerimine spetsialistiga: Pöörduda intellektuaalomandi alase nõustamise saamiseks advokaadi poole.
- Tõendite kogumine: Dokumenteerida kaubamärgi kasutamise tegelik olukord, mille puhul kahtlustatakse rikkumist.
- Eelnev registreerimine ja jälgimine: Registreerida kaubamärk varakult ning jälgida pidevalt turgu, et avastada probleeme varases staadiumis.
Lisaks, kui tekib kahtlus sarnasuses konkureerivate ettevõtete vahel, on oluline alustada läbirääkimisi varakult, et vältida kohtuvaidluste pikalevenimist.
Kokkuvõte: Kaubamärgiõiguste rikkumise korral konsulteerige advokaadiga
Kaubamärgi sarnasuse hindamise kriteeriumid põhinevad peamiselt kolmel elemendil: välimus, hääldus ja kontseptsioon, sõltudes toodete tegelikust kaubanduslikust käibest ja tarbijate muljest. Ettevõtetel on oluline arvestada kohtupraktikat ja Jaapani Patendiameti standardeid, et võtta asjakohaseid meetmeid. Kasutage seda artiklit viitena, et kaaluda kaubamärgi registreerimist ja kaubamärgiõiguste rikkumise riske Jaapanis.
Kaubamärgiõigused võivad olla ettevõtte tugevaks relvaks, kuid nende rikkumine võib kaasa tuua suuri riske. Kui teie ettevõte on rikkunud kaubamärgiõigusi või kui on olemas võimalus, et teisi on teie kaubamärki rikkunud, pöörduge võimalikult kiiresti kogenud advokaadi poole.
Monolit Õigusbüroo poolt pakutavad lahendused
Monolit Õigusbüroo on õigusteenuste firma, mis omab kõrgetasemelist spetsialiseerumist IT valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas. Viimasel ajal on intellektuaalomandi õigused, nagu disaini- ja kaubamärgiõigused, saanud suure tähelepanu osaliseks. Meie büroo pakub lahendusi, mis on seotud intellektuaalomandi õigustega. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.
Monolit Õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Erinevate ettevõtete IT- ja intellektuaalomandi õigusteenused[ja]
Category: Internet
