MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

Internet

Kas valeinfo levitamine võib olla kriminaalkorras karistatav? Selgitame olukordi, millal peaks nõu pidama advokaadiga.

Internet

Kas valeinfo levitamine võib olla kriminaalkorras karistatav? Selgitame olukordi, millal peaks nõu pidama advokaadiga.

Sotsiaalmeedia ja internetifoorumite levik on toonud kaasa ajastu, kus igaüks saab hõlpsasti vabalt informatsiooni levitada. Mõnel juhul levitatakse tahtlikult valeinformatsiooni, mis võib katastroofide ajal põhjustada plahvatuslikku levikut ja muutuda ühiskondlikuks probleemiks.

Sotsiaalmeedias ja internetifoorumites valeinformatsiooni levitamine ei ole lihtsalt halb nali, vaid võib kaasa tuua ka kriminaalvastutuse.

Käesolevas artiklis tutvustame juhtumeid, kus sotsiaalmeedias valeinformatsiooni levitamine on toonud kaasa kriminaalvastutuse, ja selgitame üksikasjalikult, kuidas selliste rünnakute ohvriks langemisel reageerida. Lisaks selgitame, miks on oluline konsulteerida advokaadiga ja kuidas erinevad kahjustuste liigid nõuavad erinevat lähenemist.

Valeinfo levitamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse

Valeinfo levitamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse

Kuigi otseselt valeinformatsiooni levitamist reguleerivat seadust ei ole, võib selle sisu või tagajärgede põhjal tekkida vastutus “krediidi kahjustamise”, “pettuse teel äritegevuse takistamise” või “au teotamise” kuritegude eest.

Järgnevalt selgitame konkreetseid juhtumeid, kus võib tekkida kriminaalvastutus.

Seadus, mis reguleerib valeinfo levitamise akti ennast, puudub

Kuigi seadust, mis karistaks valeinfo levitamise akti ennast, ei ole, on viimastel aastatel tõstatunud mure valeinfo leviku negatiivse mõju pärast üksikisikutele ja ettevõtetele, mis on toonud kaasa seadusloome arutelud vastavates ministeeriumides. Valeinfo võib avaldada kahjulikku mõju ühiskonnale valimiste, katastroofide ja nakkushaiguste puhangute ajal, põhjustades üksikisikute ja ettevõtete usaldusväärsuse ning majandusliku väärtuse langust.

Juhtumid, mis võivad kuuluda krediidi kahjustamise ja pettuse teel äritegevuse takistamise alla

Kui levitate valeinformatsiooni ja põhjustate sellega teise isiku majandusliku maine kahjustumist, võite sattuda vastutusele Jaapani kriminaalseadustiku (刑法, Keihō) artikli 233 esimese lõigu alusel krediidi kahjustamise eest või sama artikli teise lõigu alusel pettuse teel äritegevuse takistamise eest.

Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 233 (krediidi kahjustamine ja äritegevuse takistamine)

Isik, kes levitab valeuudiseid või kasutab pettust, et kahjustada kellegi krediiti või takistada tema äritegevust, karistatakse kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga.

e-Gov õigusaktide otsing|「Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 233 (krediidi kahjustamine ja äritegevuse takistamine)[ja]

【Krediidi kahjustamise kuritegu】
Krediidi kahjustamise kuritegu on teo toimepanemine, kus tahtlikult levitatakse valeinformatsiooni, et kahjustada teise isiku mainet. Krediidi kahjustamise all mõeldakse mitte ainult majanduslikku mainet, vaid ka toodete või teenuste kvaliteedi hindamist.

Lisaks on krediidi kahjustamise kuriteo puhul vajalikud “vale või pettus” ja “tahtlus”. Kuigi tõese teabe või heauskse eksituse tõttu tehtud avaldused ei kuulu krediidi kahjustamise alla, tuleb olla ettevaatlik, kuna olenevalt asjaoludest võivad need kuuluda au teotamise või muu kuriteo alla.

Toome välja kaks krediidi kahjustamise kuriteo näidet.

Esimene juhtum puudutab naist, kes postitas tervisetoodete veebipoodi vale madala hinnangu toidulisanditele ja sattus krediidi kahjustamise süüdistuse alla. Kuigi naine ise jäi süüdistuseta, mõisteti süüdi ja trahviti 200 000 jeeniga ettevõtte juht, kes oli palganud naise vale hinnangu postitamiseks.

Teine juhtum on seotud isikuga, kes lisas konveierpoe ostetud joogile võõrkehi ja esitas vale kaebuse. Selles juhtumis tunnistati, et toote kvaliteedi suhtes ühiskondlik usaldus kuulub samuti krediidi kahjustamise kuriteo alla.

【Pettuse teel äritegevuse takistamise kuritegu】
Pettuse teel äritegevuse takistamise kuritegu on teo toimepanemine, kus kasutatakse pettust, et takistada kellegi äritegevust. Pettuse teel äritegevuse takistamise kuriteo puhul on vajalikud kolm komponenti: “pettus”, “äritegevus” ja “takistamine”.

“Pettus” viitab tegevusele, mis eksitab inimesi või kasutab ära nende eksiarvamusi, hõlmates nii otseseid pettusi kui ka masinate või toodete ebaseaduslikku manipuleerimist.

“Äritegevus” tähendab järjepidevat ettevõtlust või bürootööd, mis hõlmab nii kasumit taotlevat äri kui ka vabatahtlikku tegevust või klubide tegevust.

“Takistamine” hõlmab mitte ainult tegelikku äritegevuse segamist, vaid ka olukordi, kus on olemas takistamise oht.

Need komponendid on tõlgendatud laiemalt kui igapäevane tähendus, mistõttu pettuse teel äritegevuse takistamise kuriteo määratlus on lai ja võib hõlmata ootamatuid tegevusi.

Pettuse teel äritegevuse takistamise kuriteole vastavad peamised näited on järgmised:

  • Restoranile fiktiivse kohaletoimetamise tellimuse esitamine, sundides neid asjatult kohale toimetama
  • Rämpspostiga korduvate anonüümsete kõnede tegemine ramenipoodi
  • Toiduainete müügiks mõeldud toodetesse nõelte või muude võõrkehadega tahtlik segamine
  • Toidukoha ajutöötaja, kes avaldab hügieeninõudeid eiravaid sobimatuid tegevusi videote jagamise veebisaidil
  • Elektrikasutuse ebaseaduslik vähendamine, manipuleerides elektriarvestiga

Nii krediidi kahjustamise kui ka pettuse teel äritegevuse takistamise kuriteod ei ole süüteod, mis nõuavad kannatanu kaebust (kannatanu kaebuse alusel algatatavad kuriteod). Siiski on politsei poolt kriminaalasjana menetlemise tõenäosus madal, mistõttu on tegelikkuses eelistatud kannatanu poolne kaebus.

Kui tegemist on au teotamisega

Teise isiku ebatäpse teabe avaldamine või alusetute kuulujuttude levitamine kiusamise eesmärgil võib kujutada endast kuritegu, mis vastab Jaapani kriminaalseadustiku (刑法, Keihō) artikli 230 lõike 1 alusel määratletud ‘au teotamise’ kuriteole. Internetis ja sotsiaalmeedias sageli esile kerkiv probleem on just see au teotamise kuritegu.

Au teotamise kuritegu tähendab teo toimepanemist avalikus kohas, tuues esile konkreetseid fakte, mis alandavad teise isiku sotsiaalset hinnangut, olenemata sellest, kas need faktid on tõesed või mitte. Näiteks võivad vastavaks teoks olla väited või postitused, nagu “Härra X on ettevõtte vahendeid omastanud”, “Proua Y on minevikus vanglas viibinud” või “Härra Z on abielurikkumises süüdi”.

‘Au teotamine’ tähendab au haavamist, kuid siin kontekstis tõlgendatakse seda kui ‘sotsiaalse usaldusväärsuse kahjustamist’, ja pelgalt ebameeldivuse või halva enesetunde tundmine ei ole piisav au teotamise kuriteo koosseisu kujunemiseks.

Märkus 1: Lühidalt esitama

Kriminaalseadustiku artikkel 230 lõige 1 (Au teotamine)

Isikut, kes avalikult esitab fakte ja kahjustab teise isiku au, karistatakse sõltumata faktide olemasolust kuni kolmeaastase vangistuse või arestiga või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga.

e-Gov õigusaktide otsing | ‘Kriminaalseadustiku artikkel 230 (Au teotamine)[ja]

【Au teotamise koosseisu moodustavad tingimused】
Au teotamise süüdistuse esitamiseks peavad olema täidetud järgmised kolm tingimust:

  • Avalikkus
  • Faktide esitamine
  • Au teotamise olemus

Esimese tingimuse ‘avalikkus’ all mõeldakse olukorda, kus teave on mõeldud määramata hulga isikute teadasaamiseks, näiteks internetis või sotsiaalmeedias tehtud postitused või meediaväljaannetes avaldatud artiklid. Avalikkusele suunatuseks võib lugeda ka väikesele hulgale inimestele öeldut, kui on olemas võimalus, et see levib laiemale avalikkusele.

Teine tingimus ‘faktide esitamine’ viitab juhtudele, kus on esitatud konkreetseid fakte, sõltumata nende tõepärasusest. Kui fakte ei esitata ja tegemist on lihtsalt solvanguga, võib kohaldada solvamise süüdistust.

Kolmas tingimus ‘au teotamise olemus’ viitab sisule, mis alandab sotsiaalset hinnangut, näiteks laimamine või halva kuulsuse levitamine.

Lisaks on au teotamise süüdistuse esitamiseks vajalik isiku tuvastamine. Kui tegelikku nime ei ole mainitud, kuid kolmas isik suudab hõlpsasti kindlaks teha, kellest jutt käib, loetakse see samastatavuseks.

Kuid isegi kui on täidetud au teotamise tingimused, ei pruugi teo toimepanijat süüdistada, kui on olemas õigusvastasuse tõkestamise asjaolud (eriolukorrad, mis muudavad muidu ebaseadusliku teo seaduslikuks).

Näiteks toiduainetööstuses võib päritolu kohta valeandmete esitamine põhjustada suurt avalikku huvi, kuna see puudutab tarbijate tervist ja usaldust. Kui sellist teavet levitatakse ja see põhineb usaldusväärsetel tõenditel, on tõenäoline, et see ei kujuta endast au teotamist.

Au teotamise kuritegu on eraõiguslik süütegu, mis nõuab kannatanu poolt süüdistuse esitamist, kui soovitakse, et süüdlane saaks kriminaalkaristuse. Oluline on märkida, et au teotamise kuriteo kohtuliku menetluse aegumistähtaeg on kolm aastat alates kuriteo toimepanemisest ja süüdistuse esitamise tähtaeg on kuus kuud, seega on kiire tegutsemine vajalik.

Valeinfo levitamise eest süüdi mõistetud juhtumid

Valeinfo levitamise eest süüdi mõistetud juhtumid

Kergekäelised postitused ja valeinfo levitamine võivad põhjustada ettenägematuid probleeme. On mitmeid juhtumeid, kus valeinfo levik on mõjutanud aktsiahindu või kus retweet’ide kaudu on valeinfo veelgi laiemalt levinud. Siin tutvustame konkreetseid näiteid, kus inimesed on valeinfo levitamise eest tegelikult süüdi mõistetud.

Valeuudiste leviku tõttu arreteeriti postitaja au teotamise süüdistusega

Reiwa esimesel aastal (2019) levisid sotsiaalmeedias valeuudised, mis puudutasid Niigatas baseeruva idoli grupi viit liiget. Postitaja levitas sisu, mis vihjas justkui idoli grupi liikmed tarvitaksid ebaseaduslikke narkootikume, kahjustades sellega tõsiselt nende mainet. Juhtumit käsitleti kui katset alandada liikmete sotsiaalset staatust ning postitaja arreteeriti au teotamise süüdistusega 2020. aasta juulis.

Sotsiaalmeedias leviva laimu ja solvangute probleemi suhtes ühiskonna teadlikkuse suur muutus toimus Reiwa teisel aastal (2020) mais, kui üks naisprofimaadleja võttis endalt elu, mis oli seotud sotsiaalmeedias tehtud südametute postitustega. Sellest sündmusest alates on internetis leviva laimu ja solvangute vastu võitlemine muutunud rangemaks.

Ettevõtte kohta levitatud valeinfo mõjutas aktsiahinda

Ettevõtte kohta levitatud valeinfo võib põhjustada tõsist mainekahju ja avaldada suurt mõju aktsiahindadele. Kliendiusalduse kaotamine, mis viib müügi vähenemiseni, investorite usaldamatuse suurenemine ettevõtte suhtes ning brändi maine langus on tegurid, mis võivad aktsiahinda alandada.

Aktsiahinna langus ei too kaasa ainult lühiajalisi kahjusid, vaid võib samuti viia pikaajalise ettevõtte väärtuse kahjustumiseni. See võib mõjutada ka ettevõtte tegevust tervikuna, põhjustades töötajate motivatsiooni langust ja raskendades talendikate töötajate leidmist.

Näiteid selle kohta on hoidumine Jaapani Fukushima prefektuuri põllumajandustoodete ostmisest pärast Suurt Ida-Jaapani maavärinat (2011), ettevõtte aktsiahinna langus seoses COVID-19 pandeemiaga ning endise töötaja poolt tehtud ettevõtte mainet kahjustavad valeväited. Isegi üksikisiku postitused võivad põhjustada mainekahju ja viia kahjutasu nõueteni.

Üheks näiteks, kus üksikisiku postitus põhjustas suurt mainekahju, on 2003. aasta Saga Banki valemeilijuhtum. Sama aasta jõulude ajal levis kettkirjana valeinfo, et Saga Bank on kokkuvarisemise äärel, mis põhjustas 45–50 miljardi jeeni suuruse paanika. Naine, kes saatis sõbrale meili sisuga “Näib, et Saga Bank on kokku varisemas…”, põhjustas inimeste tormijooksu panga harukontoritesse, et oma hoiuseid välja võtta. Saga Bank pidi korraldama pressikonverentsi, et kuulujutte ümber lükata, ja Jaapani rahandusministeeriumi Fukuoka finantsbüroo pidi kiiresti avalduse välja andma, et olukorda stabiliseerida. Valeinfo levitamises kahtlustatud naine saadeti kriminaalmenetlusse krediidi kahjustamise kahtlusega, kuid ta jäi süüdistuseta.

Sellised juhtumid näitavad, et isegi üksikisiku postitused võivad põhjustada suurt ühiskondlikku mainekahju ja avaldada olulist mõju majandustegevusele.

Demasõnumite levitamine retweet’iga

Repostimine (endine retweet’imine) on teiste inimeste postituste kasutamine, kuid kui postituse sisu täidab laimamise kriteeriume, võib repostimine olla laimav isegi siis, kui te ei ole algse sõnumi postitaja.

“Repost” on termin, mis on seotud X-i (endine Twitter) funktsiooniga, kuid sarnaseid funktsioone leidub ka teistes sotsiaalmeedia platvormides. Kuigi mehhanismide detailid võivad erineda, on Facebooki “Share” ja Instagrami “Repost” funktsioonid sarnase ülesehitusega.

2019. aasta septembris (2019) toimus juhtum, kus endine Osaka prefektuuri kuberner kaebas kohtusse ajakirjaniku, kes oli retweet’inud tema au haavava postituse, ja kohtuotsus oli tema kasuks. Ajakirjanik väitis, et retweet’imine oli mõeldud ainult informatsiooni jagamiseks, kuid lõpuks leidis Osaka kõrgem kohus, et retweet’imine ilma igasuguse kommentaarita võib tähendada nõustumist postituse sisuga, toetades sellega Osaka ringkonnakohtu esialgset otsust ja lükkas ajakirjaniku apellatsiooni tagasi, hoiatades sellega sotsiaalmeedia kasutajaid (Osaka kõrgema kohtu otsus, 23. juuni Reiwa 2 (2020)[ja]).

Kuigi see otsus tehti tsiviilkohtumenetluses, võib sarnast tõlgendust rakendada ka kriminaalasjades. Seetõttu tuleks kolmandate osapoolte levitatud valeinformatsiooni levitamist rangelt vältida. Eriti oluline on see suure jälgijaskonnaga kontode puhul, kuna neil on suurem mõjuvõim ja neilt oodatakse suuremat ettevaatlikkust. Sotsiaalmeedia kasutajad peavad kontrollima teabe tõesust ja vältima selle kergekäelist levitamist.

Kuidas reageerida, kui teie vastu levitatakse valeinformatsiooni

Kuidas reageerida, kui teie vastu levitatakse valeinformatsiooni

Internetis enda või oma ettevõtte kohta valeinformatsiooni levitamine võib kahjustada isiku mainet või ettevõtte usaldusväärsust. Sellises olukorras on vajalik kiire ja asjakohane tegutsemine.

Siin kirjeldame konkreetseid samme, mida võtta, kui olete valeinformatsiooni levitamise ohvriks langenud, jagades need kolmeks etapiks.

  1. Proovige postitust kustutada, et vältida valeinfo levikut
  2. Esitage avaldus info levitaja tuvastamiseks ja seejärel nõudke kahjutasu
  3. Esitage politseile kahju teate ja kaebus ning paluge nende sekkumist

Allpool selgitame iga sammu üksikasjalikumalt.

Kuidas vältida valeinfo levikut, püüdes postitusi kustutada

Sotsiaalmeedias ja internetifoorumites leviva laimu ja kahjustava info leviku tõkestamiseks on oluline postituste kustutamine ja edasise leviku ennetamine. Kustutamistaotlusi saab esitada otse platvormi haldavale ettevõttele või saidi administraatorile, kasutades “kontaktivormi” või “teavitamisnuppu”.

Kuid juhtub ka, et õiguste rikkumist ei suudeta seaduslikust vaatepunktist piisavalt selgitada ja seetõttu ei pruugita kustutamistaotlust rahuldada. Sellisel juhul võib advokaadilt paluda “kustutamise ajutise korralduse” kohtumenetluse algatamist, mis võimaldab kustutamistaotlust mugavalt ja sujuvalt edasi viia.

Siiski, kui teave on laialdaselt ümber postitatud, on selle täielik kustutamine keeruline. Sellistes olukordades peaks ettevõte kaaluma pressiteadete kasutamist või muid strateegiaid valeinfo ümberlükkamiseks. Oluline on valida olukorrale vastav õige lähenemine, näiteks koostöös juriidilise osakonnaga ja konsulteerides advokaadiga.

Postitaja tuvastamine avalikustamisnõude kaudu ja seejärel kahju hüvitamise nõudmine

Avalikustamisnõue tähendab internetiteenuse pakkujalt postitaja tuvastamiseks vajaliku teabe avalikustamise taotlemist. Pärast postitaja tuvastamist sellise nõude kaudu on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Kuna need protseduurid võivad olla keerukad, soovitame pöörduda advokaadi poole.

Demagoogia levitajate või laimajate juriidilise vastutuse kindlakstegemiseks on esmalt hädavajalik kindlaks teha isikute identiteet. Postitaja tuvastamiseks tuleb teha kaheastmeline avalikustamisnõue.

Esmalt tuleb veebisaitide haldajatelt (näiteks “LINE” või “X”) nõuda IP-aadressi avalikustamist ja seejärel pöörduda juurdepääsuteenuse pakkujate (nagu au, NTT Docomo, SoftBank jne) poole lepingulise kliendiinfo avalikustamiseks.

Avalikustamisnõude üldine protsess on järgmine:

▼Avalikustamisnõude protseduur

  1. Algatuseks nõutakse veebisaitide haldajatelt (nagu “LINE” või “X”) postitaja IP-aadressi ja ajatempli avalikustamist. Siiski ei anna veebisaitide haldajad tavaliselt teavet ilma kohtu ametliku avalikustamiskorralduseta. Seetõttu esitatakse kohtule “postitaja info avalikustamise ajutise korralduse taotlus”.
  2. Pärast IP-aadressi avalikustamist tuvastatakse selle põhjal juurdepääsuteenuse pakkuja (nagu au, NTT Docomo, SoftBank jne). Seejärel nõutakse sellelt teenusepakkujalt postitaja kliendiinfo (nimi ja aadress) avalikustamist. Ka selles etapis ei anta tavaliselt teavet ilma kohtu ametliku avalikustamiskorralduseta, mistõttu on vajalik “postitaja info avalikustamise nõude hagi” esitamine.

2022. aasta (Reiwa 4) 1. oktoobril muudetud internetiteenuse pakkujate vastutuse piiramise seaduse kohaselt on nüüd võimalik veebisaitide haldajate ja teenusepakkujate avalikustamiskorraldusi ühtselt menetleda, võimaldades kiiremat teabe avalikustamist.

Uue “postitaja info avalikustamise korralduse” loomisega on võimalik varasemast kiiremini teavet säilitada ja menetluse koormust vähendada. Siiski, kui esitatakse vastuväiteid, naastakse tavapärase kaheastmelise avalikustamisnõude protseduuri juurde, mistõttu on vajalik ettevaatlikkus.

Kui avalikustamisnõude tulemusena on võimalik postitaja isik tuvastada, saab tsiviilkohtumenetluse kaudu esitada kahju hüvitamise nõude. Kulud võivad erinevate juhtumite puhul varieeruda, kuid üldiselt võib postitaja info avalikustamise nõude kulud olla mitmekümne tuhande euro suuruses ja kahju hüvitamise nõude kulud võivad ulatuda umbes 100 000 euroni. Kulude kohta saate täpsemat teavet advokaadilt.

Avalikustamisnõude esitamisel on oluline hoolikalt kaaluda, kas kõnealune postitus tõepoolest kujutab endast laimu. Samal ajal, kui postitusest on möödunud aega, võivad tuvastamiseks vajalikud andmed olla teenusepakkujate poolt kustutatud (andmete säilitamise periood on 3–6 kuud), mistõttu on vajalik kiire tegutsemine. Soovitame võimalikult varajases etapis konsulteerida advokaadiga, et valida parim tegutsemisviis.

Kui soovite rohkem teada saada postitaja info avalikustamisnõude kohta, lugege palun järgnevat artiklit.

Seotud artikkel: Mis on postitaja info avalikustamisnõue? Advokaat selgitab uusi protseduure ja nende kulgu seoses seadusemuudatusega[ja]

Kahju teatamine ja kaebuse esitamine politseile

Kui soovite politseile konsulteerida laimu ja kahjustava kriitika osas, peab juhtum vastama kriminaalkuriteo tunnustele. Politsei võib alustada uurimist kahju teatamise alusel, kuid tihti ei pruugi uurimist alustada ainult teatamise põhjal, mistõttu on vajalik kaebuse esitamine.

Kaebuse esitamisega võtab politsei endale kohustuse uurimist läbi viia, tagades sellega kindla vastuse. Kui postitaja on tsiviilmenetluse käigus toimunud isikuandmete avalikustamise taotluse tulemusena tuvastatud, tuleb otsustada, kas esitada kaebus kuue kuu jooksul alates postitaja tuvastamisest.

Olukorrad, mil peaksid valeinfo levimisel pöörduma advokaadi poole

Olukorrad, mil peaksid valeinfo levimisel pöörduma advokaadi poole

Internetis leviva valeinfo mõju võib oluliselt kahjustada nii isikute mainet kui ka ettevõtete usaldusväärsust. Kuigi mõnel juhul on võimalik olukorda lahendada iseseisvalt, on teatud olukordades spetsialisti nõuanded hädavajalikud.

Siin selgitame konkreetseid olukordi, mil peaksid kaaluma advokaadiga konsulteerimist, kui oled valeinfo ohvriks langenud. Tutvustame olukordi, kus ebaõige info eemaldamise taotlus on tagasi lükatud, õiguste rikkumise selgitamine on keeruline, või kui oled kohtumenetluses või politseiga suheldes ummikusse jooksnud. Need on stseenid, kus advokaadi erialased teadmised võivad olla probleemi lahendamise võtmeks.

Kui teie palvet sisu kustutamiseks ei ole rahuldatud

Internetis leviva valeinformatsiooni korral võib juhtuda, et iseseisvalt esitatud kustutamispalveid ei rahuldata. Sellistes olukordades on advokaadi poole pöördumine tõhus lahendus.

Advokaadilt kustutamispalve esitamise suurim eelis on kiire tegutsemine. Kui teil puuduvad erialased teadmised, võib kustutamispalve koostamine ja menetlus võtta palju aega ja vaeva. IT valdkonnas pädev advokaat suudab aga toimida kiiresti.

Internetiartiklite kustutamispalvetega võib kaasneda vajadus pidada läbirääkimisi saidi haldajaga, saata lisadokumente ning suhelda saidi operaatorite või internetiteenuse pakkujatega, mis võib nõuda ettenägematut tegutsemist.

Kõik need keerulised toimingud saab advokaadile usaldada, kes tegutseb teie esindajana. See võimaldab teil vabaneda ajalistest piirangutest ja tagab kustutamisnõude sujuva menetluse.

Õiguste rikkumise seaduslik selgitamine on keeruline

Kui soovite nõuda postituse sisu eemaldamist või saatja andmete avalikustamist, peate täpselt väitma, millised õigused on rikutud. Kuid õiguste rikkumise tõendamine on keeruline ülesanne, mis nõuab erialaseid teadmisi.

Seotud võivad olla sellised õigused nagu au ja privaatsuse kaitse, autoriõigus, isiku kujutise õigus jne, ning iga õiguse ulatuse ja kohaldamistingimuste täpne mõistmine ja selgitamine võib olla keeruline.

On loomulik tunda ebakindlust, kui peate sellistes spetsiifilistes ja keerulistes õiguslikes küsimustes ise toime tulema. Sellistel juhtudel on advokaadi poole pöördumine tõhus valik. Advokaat suudab olukorda analüüsida õiguslikust vaatepunktist ja esitada asjakohaseid väiteid õiguste rikkumise kohta.

Teadmiste puudumine kohtus avalikustamise nõude esitamisel

Kohtus saatja teabe avalikustamise nõude esitamisel on soovitatav pöörduda advokaadi poole. See protseduur nõuab õigusalaseid teadmisi ja isikul on keeruline seda üksi läbi viia.

Advokaadi kaasamisega suureneb võimalus, et menetlus kulgeb tõhusalt ja asjakohaselt. Näiteks tuleb selgelt välja tuua, milliseid õigusi (au, privaatsus, autoriõigus, portreeõigus jne) postituse sisu rikub. Nende spetsiifiliste kontseptsioonide korrektseks käsitlemiseks on hädavajalik õigusekspertide nõuanne.

Saatja teabe avalikustamise nõude või eemaldamise taotlemisel aitab advokaadi tugi probleeme sujuvalt ja tõhusalt lahendada.

Politsei ei võtnud teie avaldust menetlusse

Kriminaalasja esitamisel on oluline kiire uurimine ja aruandekohustus, mis aitab kõrvaldada mured ja rahulolematuse, mis tekivad, kui tundub, et politsei ei tegutse. Siiski on tõsiasi, et kaebuste menetlusse võtmine on sageli keeruline.

Menetlusse võtmiseks tuleb ületada politsei poolt esitatud “menetlusse võtmise takistused” ükshaaval. Selles olukorras on tõhus pöörduda kriminaalkaebuste ja ohvriabi alal kogemustega advokaadi poole. Advokaat koostab menetlusse võtmiseks sobiva kaebuse, kogub tõendeid ja kasutab oma erialaseid teadmisi, et toetada kriminaalkaebuse esitamist.

Kui politsei siiski ei tegutse, on advokaadil võimalik saata klienti politseiasutusse, et nõuda seadusele vastava kaebuse menetlusse võtmist ning vajadusel kasutada laiemat toetuste spektrit, sealhulgas otsest kaebust prokuratuurile.

Kokkuvõte: Kui levitatakse valeinfot, konsulteerige advokaadiga

Kokkuvõte: Kui levitatakse valeinfot, konsulteerige advokaadiga, et otsustada, kuidas edasi toimida

Kui levitatakse valeinfot, võib see kahjustada ohvri majanduslikke huve, usaldusväärsust või mainet. Sellises olukorras on esmalt vaja valeinfo leviku tõkestamiseks kiiresti postitus eemaldada.

Järgmisena on vajalik levitaja tuvastamine. Pärast postitaja tuvastamist esitatakse levitajale kahjutasu nõue. Need on kohtulikud toimingud, mille puhul on advokaadi abi hädavajalik. Samuti on oluline samm esitada politseile kahju teate või kaebus. Politsei sekkumisega on võimalik oodata kindlamat toimetulekut.

Advokaadile kogu protsessi usaldamine võib vähendada riske, mis kaasnevad kustutamistaotluse mittetunnustamisega või õiguserikkumise selgitamise raskustega. Lisaks on advokaatide abiga võimalik kohtus avalikustamistaotlusi ja politseile kriminaalkaebusi esitades toimida sujuvalt.

Kui teie vastu on levitatud valeinfot, soovitame esmalt konsulteerida advokaadiga, et arutada parimat toimimisviisi. Õiguslikust vaatenurgast asjakohase lähenemisega on võimalik kahju vähendada ja kiiresti probleeme lahendada.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimasel ajal võib internetis leviv reputatsioonikahjustus ja laim põhjustada tõsist kahju, kui seda eirata. Meie büroo pakub lahendusi reputatsioonikahjustuse ja internetis leviva negatiivse tähelepanu juhtimiseks. Allpool olevas artiklis on toodud üksikasjalikum teave.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Börsil noteeritud ettevõtete reputatsioonikahjustuse vastased meetmed[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Return to Top