【Juuni, Reiwa 7 (2025)】Mis on uus "kinnipidamiskaristus", mis luuakse kriminaalseaduse muudatustega? Muudatuse tähendus ja neli põhipunkti selgitatuna

Reiwa 7. aastal (2025) juunis kaotatakse Jaapanis pikaajaline vangistus- ja sunnitöökaristus ning luuakse uus karistusvorm – “kinnipidamiskaristus”. Alates juunist asendatakse vangistus- ja sunnitöökaristus ühtse kinnipidamiskaristusega.

Traditsioonilised karistusnormid kehtestati üle saja aasta tagasi ning karistuste olemus ja nende täitmisele pandud roll on aja jooksul põhjalikult ümber hinnatud. Käesolev kriminaalõiguse reform märgib kriminaalpoliitika suurt pöördepunkti.

Seetõttu ei piirdu see artikkel ainult eelseisva reformi sisu tutvustamisega, vaid selgitab põhjalikult ka selle tausta ja tähendust.

Mis on kinnipidamiskaristus? Erinevused vangistuse ja aresti vahel Jaapanis

“Kinnipidamiskaristus” on karistusliik, mis lisati Jaapani kriminaalseadustiku muudatusettepanekusse, mille Justiitsministeerium esitas parlamendile Reiwa 4. aastal (2022). Selle tulemusena muutub “vabadusekaotuslike karistuste” süsteem.

“Vabadusekaotuslik karistus” on karistus, mis võtab ära isiku vabaduse, ja praegu on olemas kolm tüüpi: vangistus, arest ja kinnipidamine. Käesoleva muudatusega kaob vangistuse ja aresti vaheline eristus ning need ühendatakse “kinnipidamiskaristuseks”. See tähendab nn “vabadusekaotuslike karistuste ühtlustamise” teostumist.

↓

Senistes vabadusekaotuslikes karistustes oli vangistuse puhul kohustuslik töö tegemine, aresti puhul oli töö tegemine vabatahtlik. Siiski on reaalsuses enamik arestikaristuse kandjaid tegelenud tööga vastavalt taotlusele (kriminaalhooldusseaduse § 93), mistõttu on mõttetu eristada vangistust ja aresti töö olemasolu alusel (Kenji Takeuchi ja Takeshi Honjo, “Kriminaalpoliitika”).

Teisalt, kinnipidamiskaristuse puhul otsustatakse, kas karistuse kandja peab tööd tegema või mitte, lähtudes iga üksiku kinnipeetava omadustest. Töö tegemine ei ole enam kohustuslik, selle asemel keskendutakse rohkem parandusjuhendamisele ja taasõigusrikkumise vältimisele.

Kriminaalseadustiku muudatusega kustutati eelmine § 13 (Arest) ja muudeti § 12 lõiget 1 ja 2 ning lisati uus lõige 3.

Enne muudatust kriminaalseadustiku § 12 lõige 2
“Vangistus tähendab kinnipeetava hoidmist kriminaalhooldusasutuses ja määratud töö tegemist.”

Enne muudatust kriminaalseadustiku § 13 lõige 2【Muudatusega kustutatud】
“Arest tähendab kinnipeetava hoidmist kriminaalhooldusasutuses.”

↓

Pärast muudatust kriminaalseadustiku § 12 lõige 2

“Kinnipidamiskaristus tähendab kinnipeetava hoidmist kriminaalhooldusasutuses.”

Pärast muudatust kriminaalseadustiku § 12 lõige 3【Muudatusega lisatud】

“Kinnipidamiskaristusega mõistetud isikule võib paranduse ja taasõigusrikkumise vältimise eesmärgil anda tööd või juhendamist.”

Kinnipidamiskaristuse loomisega on seaduses selgelt sätestatud, et töö ei ole mõeldud kinnipeetavale valu tekitamiseks, vaid tema parandamiseks ja sujuvaks ühiskonda naasmiseks. Samuti on töö ja parandusjuhendamine-õpetamine määratletud kui sama olemusega ja võrdväärsed kohtlemisviisid.

Vabaduskaristuste ühtlustamise ajalugu Jaapanis

Arutelu vangistuse ja aresti eristamise kaotamise ning vabaduskaristuste ühtlustamise üle on Jaapanis toimunud juba enne Teist maailmasõda. 1960. aastate kriminaalseadustiku põhjaliku reformi käigus tõstatati see küsimus taas, kuid tookordne katse ebaõnnestus.

Kuid seekordne kriminaalseadustiku muudatus, mis loob uue kinnipidamiskaristuse, on edenenud ilma suurema vastuseisuta. Miks see nii on? Vaatame lähemalt muudatuste tausta.

Neli põhipunkti seadusemuudatuse taga

Justiitsministeerium põhjendab seda muudatust vajadusega “täiustada veelgi vangide kohtlemist kriminaalhoolekandeasutustes” (Allikas: Justiitsministeeriumi “Seadusemuudatuste põhjused kriminaalõiguses ja muudes seadustes”[ja]).

Sellel on mitmeid taustapõhjuseid.

Vajaduse vähenemine vahet teha vangistuse ja sunnitöö vahel Jaapanis

Reiwa 6 (2024) aasta kuritegevuse valge raamatu kohaselt oli vangistuses 14,033 inimest (99,6%), sunnitöös 49 inimest (0,3%) ja kinnipidamises 3 inimest (0,0%). Lisaks on sunnitööd kandvatest vangidest 81,8% tööhõives (seisuga Reiwa 6 (2024) aasta märtsi lõpp, vastavalt Reiwa 6 aasta kuritegevuse valgele raamatule[ja]).

Nagu andmed näitavad, on Jaapanis vangistuse ja sunnitöö vahel vahetegemise tähtsus vähenenud.

Nõudmised karistusasutusest

Kui mõelda, siis on selge, et vanemate inimeste ja puuetega inimeste seas on neid, kelle jaoks töötamine võib olla keeruline. Siiski on Jaapani kriminaalõiguse (刑法) kohaselt vangistatud isikutele töö tegemine kohustuslik, mis on toonud kaasa olukorra, kus neilt nõutakse töö tegemist, isegi kui see on neile raske.

Samuti võib olla, et vangide seas, kellel on puudulik haridustase ja kes seetõttu leiavad raskusi ühiskonnaelus toimetulekuga, oleks parem pakkuda töö asemel haridustaseme tõstmise juhendamist. Kuid kuna töö on kohustuslik, ei ole võimalik piisavalt aega pühendada hariduse parandamisele.

Vangidele töö tegemise kohustuse seadmine on osutatud probleemiks, mis mõjutab nende rehabilitatsiooni ja ühiskonda naasmist.

Jaapani valitsuse algatused taasõigusrikkumiste ennetamiseks

Traditsioonilised karistused on olnud tugevalt seotud mõttega “karistada”, mis on jätnud vangide rehabilitatsiooni ja ühiskonda taasintegreerimise toetuse puudulikuks. Lisaks on varem vange grupeeritud nende kuritegevuse kalduvuste järgi, ilma et oleks alati arvestatud toimepandud kuriteo või vanusega.

Sellele tuginedes on valitsus seadnud eesmärgiks vähendada vabanenud vangide taasvangistamise määra 20% võrra kümne aasta jooksul, lähtudes individuaalsete omaduste põhjal tehtud empiirilistest uuringutest ja tõenduspõhisest efektiivsest kohtlemisest (Heisei 24 (2012) “Taasõigusrikkumiste ennetamiseks mõeldud terviklikud meetmed”).

Selle strateegia osana on esimesse taasõigusrikkumiste ennetamise edendamise plaani lisatud koolitus ja juhendamine parandusasutustes, eesmärgiga arendada suhtlemisoskusi ja ärietiketti.

Noorte süüdimõistetute kohtlemine Jaapanis

Sellises kontekstis tekkis otsest vajadust luua kinnipidamiskaristus. See vajadus ilmnes seoses aruteludega, mis puudutasid Jaapani noorsooseaduse (Juvenile Law) kohaldamisala vanusepiiri alandamist.

Kui noorsooseaduse kohaldamisala vanusepiiri alandatakse alla 18 eluaasta, siis ei kohaldata seda seadust enam 18- ja 19-aastastele, mis tähendab, et neile võidakse määrata kriminaalkaristus. Siiski on noorsooseaduse alusel toimuvad menetlused võimaldanud paindlikku lähenemist, mis arvestab noorte eripära ning millel on hea maine noorte parandusõppe ja taasõigusrikkumise ennetamise osas. Seetõttu peeti vajalikuks, et kui 18- ja 19-aastastele määratakse kriminaalkaristus, tuleb üle vaadata karistuse sisu ja täideviimine ning laiemalt kõigi süüdimõistetute kohtlemise sisu. Näiteks, kuigi 18- ja 19-aastased on tavaliselt keskkooli- või ülikooliealised, ei saa nad karistuse kandmise tõttu piisavalt aega pühendada õpingutele, kuna töö on kohustuslik.

Sellises olukorras tegi Jaapani Õigusreformi Nõukogu noorsoo- ja kriminaalõiguse alakomitee ettepaneku justiitsministrile, et ühendada vangistus ja arest uueks vabadusekaotuslikuks karistuseks.

Vastus Jaapani kinnipidamiskaristuse juurutamisele

Jaapanis loodud kinnipidamiskaristuse sisu on järk-järgult selginemas. Ajakirjanduse andmetel jagatakse vangid 24 erinevasse parandusprogrammi, mis keskenduvad sellistele gruppidele nagu “alaealiste kohtlemine”, “noorte kohtlemine”, “eakate heaolu” või vaimsete häiretega inimeste “sotsiaalne tugi”. Iga vang saab individuaalset kohtlemist vastavalt oma eripärale.

Viide: 21. jaanuar 2025 Mainichi Shimbun | “Kinnipidamiskaristuse” üksikasjad selgunud: 24 programmi abil toetatakse vangide taasühiskonnastamist ja ennetatakse retsidiivsust[ja]

Jaapani kinnipidamiskaristuse juurutamisele vastamiseks on kriminaalhoolekandeasutused, sealhulgas vanglad, kiiresti ettevalmistusi tegemas, kuid esineb ka väljakutseid. Näiteks peavad erinevat tüüpi karistuse saanud inimesed olema põhimõtteliselt eraldatud. Kinnipidamiskaristuse kehtestamisega tekib vanglates olukord, kus kinnipidamiskaristuse ja vanglakaristuse kandjad on segunenud, mis nõuab nende eluruumide eraldamist. See omakorda toob kaasa vajaduse lisapersonali järele ning tekitab muret ka füüsilise ruumi puudulikkuse pärast.

Kokkuvõte: kriminaalasjades konsulteerige alati advokaadiga

Alates 1. juunist 2025 (Reiwa 7) kehtestatava kinnipidamiskaristuse sisseviimine on Jaapani kriminaalõigussüsteemi suur muutuspunkt. See reform keskendub vangide rehabilitatsioonile ja ühiskonda taasintegreerimisele, eesmärgiga vähendada retsidiivsust ja tagada ühiskonna turvalisus.

Kuid kui puutute kokku kriminaalasjaga, on parimaks tegevuseks pöörduda advokaadi poole, kes on selles valdkonnas spetsialist. Kui teid peaks kriminaalasjas arreteerima, on võimalik, et enne süüdistuse esitamist või pärast seda ei ole advokaadi palkamine kohustuslik. Siiski, advokaadita jäämine võib kahtlusalusele või süüdistatavale tuua kaasa suuri ebasoodsaid tagajärgi, seega on soovitatav advokaat palgata.

Isegi kui majanduslik olukord ei võimalda advokaadi palkamist, võib olla võimalik kasutada selliseid süsteeme nagu “kriminaalasjades kahtlustatavate õigusabi süsteem” või “riigi määratud advokaat”. Kui teist saab kriminaalasja kahtlusalune või süüdistatav, kaaluge kindlasti nende süsteemide kasutamist.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, kõrge erialase pädevusega õigusbüroo. Meie büroo pakub tuge, et tagada äritegevuse seaduslikkus, süvenedes klientide ärimudelitesse ja tegevusvaldkondadesse ning tuvastades potentsiaalseid õigusriske. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: IT ja idufirmade ettevõtteõigus[ja]