Jaapani äriühinguõiguses osaühingute osaluste üleandmise ja pärimise protseduurid ning õiguslikud nõuded: ülevaade

Jaapani ettevõtlusvormide seas on osaühing (合同会社, gōdō kaisha) tuntud oma paindliku organisatsioonilise kujunduse ja kõrge operatiivse vabaduse poolest, mistõttu seda kasutatakse paljudes äriprojektides. Kuid selle aluseks on “inimliku usalduse” kontseptsioon, mis erineb aktsiaseltsi kapitali ühendamisele keskenduvast lähenemisest. Erinevalt aktsiaseltsist põhineb osaühing liikmete isiklikel sidemetel ja usaldusel. See põhimõtteline erinevus kajastub otseselt ettevõtte omandiõigustele vastavate “osaluste” üleandmise ja pärimise reeglites. Osaühingu osaluste üleandmine ei ole nii vaba kui aktsiaseltsi aktsiate müük. Jaapani ettevõtlusseadus (Japanese Corporate Law) kehtestab ranged põhimõtted, mis eelistavad olemasoleva liikmeskonna stabiilsust. Seetõttu on osaühingu osaluste üleandmisel või tulevase äri jätkamise planeerimisel hädavajalik mõista täpselt neid õiguslikke protseduure, nõudeid, mis annavad toimingutele õigusliku jõu, ja vastuväiteid kolmandatele osapooltele. Käesolevas artiklis selgitame Jaapani ettevõtlusseaduse alusel osaühingu liikmete osaluste üleandmise ja pärimise õiguslikku süsteemi, keskendudes konkreetsetele protseduuridele ja õiguslikele mõjudele spetsialistide vaatenurgast.

Jaapani osaühingu osaluse üleandmise põhiprintsiibid

Jaapani osaühingu osaluse üleandmine erineb aktsiaseltsi aktsiate üleandmisest, kuna see on põhimõtteliselt rangelt piiratud. Piirangute aluseks on osaühingu iseloom kui “isiklik ühing”, kus äritegevuse aluseks on liikmete vaheline isiklik usaldus.

Põhimõte: kõigi liikmete nõusolek

Jaapani äriõiguse (jaapani keeles 商法, shōhō) kohaselt on osaluse üleandmise põhireegel väga selge. Jaapani äriõiguse artikkel 585 lõige 1 sätestab, et “liige ei või oma osalust tervikuna või osaliselt teisele isikule üle anda ilma teiste kõigi liikmete nõusolekuta”. See on väga range “kõigi üksmeelne” nõue, mis tähendab, et kui ükski liige on vastu, siis osaluse üleandmine ei toimu. See säte ei ole meelevaldne piirang, vaid osaühingu olemuse õiguslik kehastus. Seadus eeldab, et iga liikme isiksus on äärmiselt oluline kõigile teistele liikmetele ja seetõttu annab neile õiguse keelduda uue partneri vastuvõtmisest, st vetoõiguse. See kaitseb ettevõtte alustalaks olevat usaldus- ja isiklikku sidet. Kõigi üksmeelne nõue näitab, et seadus peab olulisemaks olemasolevate liikmete ühtsuse säilitamist kui üksikute liikmete investeeringute vaba tagasivõtmist.

Erandid: piiratud vastutusega liikmed, kes ei täida juhtimisülesandeid

Sellele rangelt põhimõttele on oluline erand. Jaapani äriõiguse artikkel 585 lõige 2 sätestab, et “piiratud vastutusega liige, kes ei täida juhtimisülesandeid, võib oma osaluse tervikuna või osaliselt teisele isikule üle anda, kui kõik juhtimisülesandeid täitvad liikmed on andnud selleks nõusoleku”. See säte leevendab nõudeid osaluse üleandmiseks liikmetele, kes ei osale otseselt ettevõtte juhtimises, st investorilaadsetele liikmetele. Sellisel juhul ei ole vaja teiste piiratud vastutusega liikmete, kes samuti juhtimisülesandeid ei täida, nõusolekut ja üleandmine on võimalik ainult juhtimisülesandeid täitvate liikmete kõigi nõusolekul. See erand näitab, et seadus tunnistab osaühingu sees erinevaid rolle. Juhtimisülesandeid mitte täitva liikme osaluse üleandmist peetakse ettevõtte igapäevasele tegevusele suhteliselt väikese mõjuga, mistõttu on lubatud lihtsam protseduur. See säte avab võimaluse kasutada osaühingut paindlikuma investeeringute vastuvõtjana. Investorite määratlemine põhikirjas kui “juhtimisülesandeid mitte täitvad piiratud vastutusega liikmed” võimaldab kujundada nende väljumisstrateegiaid lihtsamaks.

Põhikirjaga kehtestatud erisätted

Jaapani äriõigus austab osapoolte autonoomiat ja see kehtib ka osaluse üleandmise reeglite kohta. Jaapani äriõiguse artikkel 585 lõige 4 sätestab, et “põhikirjaga võib teha eeltoodud nõusolekunõuetele erisätteid”. See tähendab, et osaühing saab põhikirjaga kehtestada seaduse põhiprintsiipidest erinevad oma üleandmisreeglid. Näiteks võib põhikirjas sätestada, et “osaluse üleandmiseks on vajalik esindusliikme nõusolek” või “juhtimisülesandeid täitvate liikmete enamuse nõusolek”. Põhikirja muutmise õigus on osaühingu juhtimiskujunduses äärmiselt oluline. Kõigi üksmeelne põhimõte ei ole ületamatu takistus, vaid on vaid algseadistus (vaikimisi). Seega on põhikirja koostamine ja muutmine mitte ainult formaalne protseduur, vaid väga strateegiline tegevus, mis määratleb ettevõtte paindlikkuse, tulevaste M&A või äriüleandmise võimalused ning iga liikme osaluse väärtuse enda.

Osanike osaluse üleandmise konkreetne protseduur Jaapanis

Osanike osaluse üleandmisel Jaapani äriühingus peavad asjaosalised järgima täpset juriidiliste protseduuride jada. Need protseduurid on omavahel seotud ning kui ükski neist puudub, ei ole üleandmine täielikult kehtiv.

Esmalt sõlmivad osaluse üleandja (osalust üleandev liige) ja osaluse saaja (osalust omandav isik) vahel osaluse üleandmise lepingu. See leping tõendab osapoolte kokkulepet, kuid ainuüksi see leping ei tekita üleandmise kehtivust ettevõtte suhtes.

Järgmiseks, mis on kõige olulisem samm, tuleb täita Jaapani äriühinguõiguses või põhikirjas sätestatud nõusoleku nõuded. Põhimõtteliselt on vajalik kõigi teiste liikmete nõusolek, mida tavaliselt dokumenteeritakse kirjalikult näiteks “nõusolekukirjas”.

Seejärel viiakse läbi põhikirja muutmise protseduur. Jaapani äriühinguõiguse kohaselt tuleb põhikirjas märkida liikmete nimed ja aadressid (äriühinguõiguse artikkel 576, lõige 1). Kui osaluse saaja muutub uueks liikmeks, siis tavapäraselt tehakse põhikirja muudatus kõigi liikmete nõusolekul (äriühinguõiguse artikkel 585 jt), ja selle kirjega selgitatakse väliselt liikme staatust. Eriti tähtis on see, et kui osalust ei ole liige üle võtnud ja ta liitub uue liikmena, siis saab osaluse saaja liikme staatuse alles pärast põhikirja muutmist. Põhikirja muutmist enda iseenesest nõuab tavaliselt samuti kõigi liikmete nõusolekut, mis põhineb Jaapani äriühinguõiguse artiklil 637. Praktikas viiakse osaluse üleandmise heakskiitmine ja põhikirja muutmise heakskiitmine läbi ühe otsusega samaaegselt.

Lõpuks kaalutakse kaubandusregistri muudatuste esitamist. Siiski ei ole registri muudatus vajalik kõigi osaluse üleandmiste puhul. Registri muudatus on vajalik ainult juhul, kui osaluse üleandmine toob kaasa muudatusi registreerimiskirjetes, nagu “ärijuhtimisliige” või “esindusliige” . Näiteks, kui ärijuhtimisega mittetegelev liige annab oma osaluse üle kolmandale isikule väljaspool ettevõtet ja see kolmas isik samuti ei tegele ärijuhtimisega, või kui olemasolevate liikmete vahel muutub ainult osaluse suurus, siis kuna registreerimiskirjetes ei toimu muudatusi, ei ole registri muudatus vajalik .

Jaapani ühendatud ettevõtte osaluse üleandmise õiguslikud nõuded ja kolmandatele isikutele vastuväite esitamise tingimused

Osaluse üleandmise õigusliku kehtivuse kindlustamiseks ja selle õiguste kaitsmiseks ettevõtte ja kolmandate isikute ees on vajalik mõista “õiguslikke nõudeid” ja “kolmandatele isikutele vastuväite esitamise tingimusi”. Aktsiaseltside puhul on kolmandatele isikutele vastuväite esitamise tingimus koondunud ühte selgesse nõudesse – aktsionäride registrisse kandmisse. Kuid ühendatud ettevõtete puhul nõutakse olukorrast lähtuvalt mitmekülgsemat mõistmist.

Esiteks, ettevõtte ja teiste osanike sisemistes suhetes tekib üleandmise õiguslik kehtivus üleandmislepingu sõlmimise ja vajalike nõusolekute saamise hetkel. Siiski, üleandmise saaja täieliku osanikuna positsiooni kindlustamine toimub alles pärast põhikirja muutmist. Seega, ettevõtte sisemistes suhetes on muudetud põhikiri osaniku staatust tõendavaks otsustavaks dokumendiks.

Järgnevalt, ettevõtte väliste suhete ehk “kolmandatele isikutele vastuväite esitamise tingimuste” osas sõltub see, mida soovitakse väita, erinevatest asjaoludest. Selle kahepoolse struktuuri mõistmine on äärmiselt oluline.

Esiteks, kui soovitakse väita ettevõtte esindusõigust või äritegevuse juhtimise volitusi kolmandate isikute ees. Näiteks, kui finantsasutused või äripartnerid soovivad kontrollida, kes on volitatud lepinguid sõlmima, siis viidatakse äriregistrile (registreerimine). Seega, äritegevuse juhtimise eest vastutavate isikute või esindusõigusega isikute staatuse muutuste kolmandatele isikutele vastuväite esitamise tingimus on muudatuste registreerimine. Isegi kui põhikirjas on esindusõigusega isikute volitustele seatud piiranguid, ei saa neid piiranguid väita heausksete kolmandate isikute ees, kes neist piirangutest teadlikud ei ole. See on sätestatud Jaapani äriühingu seaduse (Japanese Companies Act) artikli 599 lõikes 5.

Teiseks, kui soovitakse väita osaniku staatust kolmandate isikute ees. Näiteks, kui uue osaniku võlausaldajad soovivad arestida osaniku varana olevat osalust. Sellisel juhul ei ole äriregistris märgitud mitte-juhtivaid osanikke, seega ei saa registreerimist kasutada osaniku staatuse tõendamiseks. Sellises olukorras on osaniku staatuse kolmandatele isikutele vastuväite esitamise tingimuseks õiguspäraselt muudetud põhikiri.

Nii on ühendatud ettevõtte osaluse üleandmise kolmandatele isikutele vastuväite esitamise tingimused mitte lihtsalt “registreerimine” või “põhikiri”, vaid nõuavad analüütilist mõistmist, et “registreerimine” on volituste ja “põhikiri” on osaniku staatuse vastuväite esitamise tingimuseks. See eristus on õigusriskide juhtimisel otsustava tähtsusega.

Kohtupraktika tutvustus: osaluse üleandmise otsused Jaapanis

Jaapani kohtupraktikas on oluline pretsedent, mis käsitleb osaluse üleandmise nõusoleku nõudeid. Jaapani Ülemkohtu otsus, mis tehti 9. märtsil 1997 (Heisei 9) (Riigi Kohtulahendite kogumik, 51. köide, 3. number, lk 1628), puudutas endise piiratud vastutusega ettevõtte juhtumit, mille õiguslik olemus on sarnane tänapäeva osaühinguga, ja selle otsuse kaalutlused on tänapäevalgi asjakohased.

Käesolevas juhtumis andis piiratud vastutusega ettevõtte osanik oma osaluse üle kolmandale isikule, kes ei olnud ettevõtte osanik. Selle üleandmise puhul ei olnud järgitud seadusega nõutud ametlikku osanike üldkoosoleku heakskiidu otsust. Siiski tõestati, et kõik teised osanikud peale üleandja olid selle üleandmisega sisuliselt nõustunud.

Ülemkohus leidis, et kui kõik osanikud on sisuliselt nõustunud, siis on osaluse üleandmine kehtiv isegi ilma ametliku heakskiidu otsuseta. Selle kehtivust tunnustatakse nii osapoolte vahelises suhtes kui ka kolmandate isikute suhtes. See pretsedent näitab selgelt, et Jaapani kohtud eelistavad sellistes juhtumites järgida “substantsialismi” põhimõtet, kus tähtsam on osapoolte tegelik tahe kui formaalsete protseduuride järgimine. Nõusoleku nõude eesmärk on kaitsta teiste osanike huve. Kui need kaitstavad osanikud on ise andnud oma nõusoleku, siis ei ole enam lubatud vaidlustada üleandmise kehtivust formaalsete puuduste tõttu. See lähenemine annab õigusliku stabiilsuse tehingutele, mis põhinevad kõigi asjaosaliste tegelikul tahtel, kuid siiski on alati kõige turvalisem järgida ametlikke protseduure.

Osakapitali pärimine: pärandamine ja ühinemine Jaapanis

Liikme surm või juriidilise isiku lakkamine ühinemise tulemusena toob kaasa olulise probleemi, mida nimetatakse osakapitali pärimiseks. Selles osas erinevad osaühingu reeglid Jaapanis märkimisväärselt aktsiaseltsi omadest.

Põhimõte: lahkumine surma tõttu

Jaapani äriühinguõiguse pärimist käsitlevad põhimõtted võivad paljudele ettevõtjatele tulla ootamatult. Jaapani äriühinguõiguse artikli 607 lõike 1 punkti 3 kohaselt käsitletakse liiget, kes on surnud, kui ettevõttest “lahkunut”. See tähendab, et liikme staatus (osakapital) ei lähe põhimõtteliselt automaatselt pärijatele üle. Pärijad ei saa liikmeks, vaid omandavad õiguse nõuda ettevõttelt surnud liikme osakapitali väärtusele vastavat rahasummat.

Erandid: põhikirjaga määratud pärimine

Sellele põhimõttele on ette nähtud äärmiselt oluline erand, mis võimaldab äri jätkamist. Jaapani äriühinguõiguse artikkel 608 lõige 1 võimaldab osaühingul põhikirjas sätestada, et “kui liige sureb või kui liige kaob ühinemise tulemusena, võivad liikme pärijad või muud üldised õigusjärglased pärida liikme osakapitali”. Selle sätte lisamine põhikirja avab pärijatele võimaluse osakapital pärida ja saada uueks liikmeks. Põhikirja sätted võivad olla paindlikud, võimaldades nii automaatset pärimist lihtsalt “pärijad pärandavad osakapitali” kujul kui ka tingimuslikku pärimist, näiteks “pärimine on võimalik kõigi teiste liikmete nõusolekul”.

See pärimist käsitlev reegel on “opt-in” süsteem, mis tähendab, et see ei rakendu, kui teadlikult ei tegutseta. Kui midagi ette ei võeta, koheldakse liiget põhimõtte kohaselt kui lahkunut. See võib olla eriti kriitiline ainult ühe liikmega osaühingute jaoks Jaapanis. Kui ainus liige sureb ilma põhikirja pärimissätet lisamata, jääb ettevõttesse liikmeid null ja Jaapani äriühinguõiguse artikli 641 lõike 4 kohaselt on see ettevõtte likvideerimise põhjus, kuna “liikmed on puudulikud”, ja ettevõte peab seetõttu likvideerima. Seega ei ole liialdus öelda, et Jaapani äriühinguõiguse artikli 608 alusel põhikirja lisatud pärimissätte lisamine on üks kõige olulisemaid ülesandeid ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks, eriti pereettevõtete ja tihedalt seotud isikute poolt juhitud ettevõtete jaoks.

Kokkuvõte

Nagu käesolevas artiklis selgitatud, reguleeritakse Jaapani osaühingu osade üleandmist ja pärimist reeglitega, mis põhinevad sügaval liikmetevahelisel isiklikul usaldusel. Osade üleandmine nõuab põhimõtteliselt kõigi osanike nõusolekut ja protseduur nõuab põhikirja muutmist. Kolmandatele isikutele vastu seismise nõuded sõltuvad väidetava õiguse sisust ning nõuavad kaubandusregistri ja põhikirja kasutamist erinevalt, olles keerukamad kui aktsiaseltsi süsteem. Lisaks ei saa pärimise teel äri üleandmist teostada ilma põhikirjas selgete pärimisreeglite kehtestamiseta. Osaühingu paindlikkus on samas ka selle keerukuse allikas. Ettevõtte stabiilsuse tagamiseks ja tulevaste sujuvate tehingute ning äriüleandmise realiseerimiseks on eriti põhikirja kujundamise etapis ekspertide poolt tehtav eelnev õiguslik planeerimine mitte ainult soovitatav, vaid ka hädavajalik.

Monolith õigusbüroo omab rikkalikku nõustamiskogemust Jaapani ettevõtteõiguse, eriti osaühingu osade üleandmise ja pärimise küsimustes, pakkudes teenuseid mitmekesisele kliendibaasile nii kodu- kui välismaal. Meie büroos töötab mitu inglise keelt kõnelevat juristi, kellel on välisriikide advokaadikvalifikatsioonid, mis võimaldavad neil tõhusalt juhendada kliente läbi selliste keerukate õigussüsteemide. Pakume terviklikku tuge alates põhikirja loomisest ja muutmisest kuni M&A tehingute struktureerimise ning kindlate äriüleandmise plaanide väljatöötamiseni. Me toetame teid igal sammul, järgides Jaapani seadusi ja kaitstes teie huve.