Mis on ettevõtte AI kasutuselevõtu lepingulised riskid? Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi koostatud "kontrollnimekirja" selgitus kriiside ennetamiseks
Viimastel aastatel on ärimaailmas üha enam kasutusele võetud tehisintellekti (AI). Siiski kaasnevad AI kasutamise ja arendamisega unikaalsed riskid ja õiguslikud väljakutsed, mis erinevad tavapärastest süsteemidest.
Selle taustal töötas Jaapani Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium (Reiwa 7. aasta ehk 2025) veebruaris välja “AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekirja”, mille avaldasid nad laiemale avalikkusele. See kontrollnimekiri on loodud praktilise tööriistana, mis aitab erinevatel ettevõtetel, kes tegelevad AI teenuste lepingute ja kasutamisega, lepingutingimusi korraldada ja üle vaadata efektiivselt.
Käesolevas artiklis selgitame, kuidas “AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekirja” alusel AI-ga seotud lepinguid kategoriseerida ning milliseid aspekte tuleks lepingute sõlmimisel ja AI efektiivseks äriliseks kasutamiseks arvesse võtta.
AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekirja hõlmatud AI-teenused
“AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekiri” hõlmab laia valikut AI-teenuseid, sealhulgas generatiivset AI-d, ja ei ole piiratud konkreetsete tööstusharude või AI-tehnoloogiatega.
Kontrollnimekiri on koostatud nii, et see aitaks süstemaatiliselt korraldada praktilisi küsimusi, mis on seotud teenuste pakkumise ja kasutamisega, lähtudes kahest aspektist: “sisend” ja “väljund”. See võimaldab hõlmata kõiki AI-teenuste elutsükli jooksul tekkivaid kaalutlusi, samal ajal kujundades nimekirja nii, et osapooled saaksid hõlpsasti välja selgitada enda ettevõtte jaoks olulised punktid.
Mis on sisend ja väljund „AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekirjas“ Jaapanis?
Kontrollnimekiri on koostatud lähtudes kahest faasist AI teenuste puhul:
[Sisend]Sisend viitab teabele, andmetele, spetsifikatsioonidele ja tingimustele, mida kasutatakse ja pakutakse AI teenuste loomisel, õppimisel ja käitamisel. Näiteks hõlmab see õppeandmeid, algoritme, tööreegleid ja süsteemi tingimusi. Kui need sisendid on ebapiisavad või sobimatud, võib see otseselt mõjutada AI jõudlust ja väljundi usaldusväärsust, mistõttu on need olulised kaalutluspunktid.
[Väljund]Väljund viitab tulemustele, mida AI on töödelnud, järeldanud või loonud, ning sellele, kuidas neid tulemusi käsitletakse, kasutatakse või avalikustatakse. Näiteks sisaldab see loodud tekste ja pilte, järelduste tulemusi, otsuste aluseid, välise pakkumise ulatust ja vastutuse asukohta.
AI väljundite puhul on vajalik kontrollida täpsust, läbipaistvust ja õiguslikke riske. „AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekiri“ Jaapanis korrastab olulisi lepingulisi arutelupunkte nii sisendi (eelinfo pakkumine) kui ka väljundi (AI tulemuste ja nende käsitlemise) osas.
Osapoolte määratlused
AI-ga seotud lepingutes võivad osapoolte rollid, nagu “AI arendaja”, “AI pakkuja” ja “AI kasutaja”, AI teenuse tüübist sõltuvalt erineda.
Vaatleme näiteks juhtumit, kus üldkasutatavat AI teenust kohandatakse ja rakendatakse konkreetse ettevõtte jaoks (järgmises lõigus kirjeldatud 【Tüüp 2: Kohandatud tüüp】). Sellisel juhul on ette nähtud teenus, mis hõlmab olemasoleva üldkasutatava AI teenuse integreerimist ja kohandamist tellija ettevõtte nõuetele vastavaks.
Selles kontekstis muutub kohandamisteenust pakkuv ettevõtja B suhtes ettevõtjaga A (AI kasutaja), kes kohandamist vastu võtab (alljärgnev joonis ①), “AI teenuse pakkujaks (müüjaks)”.
Teisalt, suhtes ettevõtjaga C (AI arendaja ja pakkuja), kes pakub algset üldkasutatavat AI-d (alljärgnev joonis ②), on ettevõtja B AI teenuse kasutaja (kasutaja) positsioonil.
Nii võib üks ja sama ettevõtja sõltuvalt suhtest teise osapoolega olla kas “pakkujaks” või “kasutajaks”, mistõttu on lepingu sõlmimisel oluline selgelt määratleda iga osapoole seisund ja vastutuse ulatus.
AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekiri
Antud kontrollnimekirjas klassifitseerime AI-ga seotud teenuste lepinguid, tuues välja kolm peamist lepinguliiki. See võimaldab lepingu osapooltel oma positsiooni ja eesmärkide põhjal mõista, millised kontrollpunktid on neile olulised.
Igal lepinguliigil on oma iseloomulikud arutelupunktid ja riskid, ning on oluline mõista sobivat liiki vastavalt AI kasutuseesmärgile ja teenuse osutamise viisile.
Allpool tutvustame lähemalt neid kolme lepinguliiki.
Tüüp 1: Üldkasutatavate teenuste kasutamine
Seda tüüpi lepingud on tavalised, kui kasutajad võtavad kasutusele juba valmis ja avalikustatud AI-teenuseid ilma muudatusi tegemata.
Tüüpiliseks näiteks võib tuua ChatGPT ja pildigeneraator-AI-de (näiteks DALL·E, Stable Diffusion) kasutamise veebis.
Üldjuhul eeldatakse, et kasutajad nõustuvad teenusepakkuja poolt ette määratud kasutustingimuste ja teenuse tingimustega. Kasutajatel on harva võimalik lepingu sisu läbirääkimisi pidada või seda muuta.
Kontrollnimekirjas on peamiseks arutelupunktiks, kuidas kasutajad mõistavad etteantud tingimustel pakutavaid AI-teenuseid ja kuidas nad riske tuvastavad ning teenuseid kasutavad.
Tüüp 2: Kohandatud lahendused
See tüüp hõlmab lepingulisi kokkuleppeid, kus AI-teenuse pakkuja kohandab oma olemasolevaid mudeleid ja tehnoloogiaid vastavalt kasutaja ettevõtte vajadustele.
Näiteks võib kasutaja ettevõte lisada AI-mudelile oma andmeid või reegleid täiendõppeks või kohandada ja muuta süsteemi osi. Kujutage ette olukorda, kus ettevõte arendab ja juurutab turunduse jaoks mõeldud vestlusroboti. Üldise AI-generaatori puhul võib ettevõtte tooteandmebaasi lugemine või klientide küsimustest õppimine võimaldada ettevõttele kohandatud vastuseid.
Sellistes lepingutes pakutakse teenust, mis kasutab ära pakkuja algset tehnoloogiat ja teadmisi, kuid on kohandatud vastama kasutaja ainulaadsetele nõudmistele. Kontrollnimekirjas on peamised kaalutluspunktid kohandatud osade intellektuaalomandi kuuluvus, taaskasutamise võimalikkus ja vastutuse jaotus.
Lisaks võib kohandamise sisu tõttu muutuda lõpptoodete olemus või lepingu tüüp, mistõttu on oluline määratleda selgelt mõlema osapoole rollid ning sisendid ja väljundid.
Tüüp 3: Uue arenduse tüüp
See tüüp hõlmab lepingut, kus kasutaja usaldab AI-teenuse pakkujale täiesti uue AI-süsteemi arendamise. Seda nimetatakse üldiselt “täieliku nullist arendamiseks” ja see hõlmab kasutaja äritegevuse sisu ja vajadustele vastava spetsiaalse AI-mudeli või süsteemi loomist algusest peale.
Sel juhul pakub kasutaja sageli õppimiseks vajalikke andmeid ja spetsifikatsioone ning arendatav AI-mudel või tulemus on kujundatud vastavalt kasutaja ainulaadsetele nõuetele.
Seetõttu on lepingus eriti olulised järgmised punktid:
- Tulemuse ulatuse ja sisu täpsustamine
- Täpsuse ja jõudluse eesmärkide seadmine
- Õppimiseks vajalike andmete pakkumine ja käitlemine
- Intellektuaalomandi õigused ja tulemuste omandiõigus
- Hoolduse ja uuenduste eest vastutuse jagamine
Kuna see tüüp nõuab pakkujalt ja kasutajalt disaini ja spetsifikatsioonide osas põhjalikku kooskõlastamist, on kontrollnimekirjas vaja üksikasjalikku kaalutlust.
Nüüd vaatame uuesti alltoodud joonist, võttes arvesse konkreetseid näiteid sisendite ja väljundite kohta.
Kontrollnimekiri: Sisend
Sisend, nagu eelpool mainitud, viitab sisule, mida AI-sse sisestatakse. Selle konkreetseteks näideteks on õppimisandmed, algoritmid ja käsud (juhised või käsklused AI-le).
AI-teenustes on sisend hädavajalik. Ilma selleta ei saa tarnija AI disaini, õppimist ega järelduste tegemise protsessi edasi viia. Milliseid aspekte tuleks sellisel juhul sisendi puhul silmas pidada?
Kasutaja sisendi käsitlemine tarnijale
Seetõttu on vajalik, et lepingus sätestataks selgelt, kas kasutajal on kohustus tarnijale õppeandmeid, reegleid, spetsifikatsioone ja muud kasutaja poolt pakutavat informatsiooni (ehk sisendit) pakkuda ning milline on selle sisu. Konkreetselt hõlmab see järgmist:
- Millist sisendit kasutaja pakub
- Pakkumise ajastus, vorming ja kvaliteedistandardid
- Kas kasutajal on tarnijale pakutava sisendi sisu (omadused, maht, detailide tase ja muu sisu) osas täita mingeid tingimusi
- Kas ülaltoodud sisu on aktsepteeritav, arvestades kasutaja teenuse kasutamise eesmärki
Kolmanda osapoole andmete käsitlemine tarnijalt
AI-teenuste puhul ehitavad ja pakuvad tarnijad tehisintellekti, kasutades selleks kasutajatelt saadud sisendit (näiteks andmeid või spetsifikatsioone).
Siiski on oluline lepingus selgeks teha, kas ja millistel tingimustel võib tarnija seda sisendit kolmandatele osapooltele edasi anda või uuesti kasutada, kuna selline “väline jagamine” on võimalik.
Eriti oluline on see, kui sisend sisaldab kasutaja äriteadmisi, konfidentsiaalset teavet, isikuandmeid või intellektuaalomandit, kuna nende kolmandatele osapooltele edastamisel võib tekkida suur risk.
Seetõttu on vaja lepingus selgelt kontrollida järgmisi punkte:
- Kas tarnija võib kasutajalt saadud sisendi kolmandatele osapooltele edastada
- Kui välist jagamist lubatakse, kas on olemas piirangud selle saajatele, ulatusele ja eesmärkidele
- Kuidas käsitletakse kasutaja sisendis sisalduvaid intellektuaalomandi õigusi või konfidentsiaalset teavet
Kui ülaltoodud punktides on murekohti, võib kaaluda meetmeid, nagu “mittevajaliku teabe mittejagamine” või “kui kolmanda osapoolega jagamine ei ole vastuvõetav, siis lepingu sõlmimisest loobumine”.
Vendide sisendi haldamine Jaapanis
AI-teenustes sisaldab kasutaja poolt vendile antav sisend (näiteks õppedata, tööreeglid, spetsifikatsioonid) sageli isikuandmeid, konfidentsiaalset teavet või intellektuaalomandit.
Seetõttu on oluline selgelt määratleda, milliseid kohustusi vendi kanda võtab sellise sisendi käitlemise ja haldussüsteemi osas.
Kuidas peaksime siis lepinguliselt sisendi haldust korraldama? Toome mõned näited.
(Halduskohustuse olemasolu ja tase)
- Milliseid halduskohustusi võtab vendi kasutaja poolt saadud sisendi osas
- Kui vendi kannab halduskohustust, siis millist haldustaset ja vastuseid nõutakse
- Kas kasutaja saab nõuda vendilt auditeerimist ja teabe esitamist haldussüsteemi kohta
- Kas haldussüsteem on kasutaja teenuse kasutamise eesmärkidele vastav
(Sisendi säilitamise periood)
- Kui kaua võib vendi sisendit säilitada
- Mida teeb vendi pärast säilitamisperioodi lõppu
(Kustutamiskohustus)
- Kas vendi peab kasutaja nõudmisel või lepingu lõppedes sisendi kustutama
- Kas vendi peab väljastama kustutamise tõendava dokumendi (näiteks kustutamistõendi)
- Kas selline kustutamisvastus on kasutaja ärieesmärkidele vastav
Kui sisendi pakkumine hõlmab isikuandmeid, tuleb arvestada, et vendi poolt isikuandmete omatarbeks kasutamine või nende võrdlemine võib olla lubatud ainult volituse alusel ja võib kvalifitseeruda kolmandale osapoolele edastamisena, mis nõuab isiku nõusolekut.
Kui isikuandmete volitamine hõlmab vendit, tuleb hinnata, kas vendile võimalikud järelevalveõigused on piisavad, et käsitleda seda volitusena (kui tase ei ole piisav, tuleb kaaluda kolmandale osapoolele edastamist). Samuti, kui isikuandmete ülekanne toimub välismaale, tuleb arvestada, et isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt võib olla vajalik teabe esitamine sõltumata sellest, kas toimub “edastamine”.
Kui isikuandmete pakkumine hõlmab vendit, siis isikuandmete lekke korral võib kasutajale tekkida kohustus teavitada järelevalveasutusi, mistõttu on eriti oluline olla ettevaatlik.
Kustutamiskohustuse osas, kui kohaldatav seadusandlus nõuab vendilt kustutamist, on võimalik nõuda kustutamist ka lepinguvälise õiguse teostamisena.
Kontrollnimekiri: Väljundid
Väljundid on lihtsustatult öeldes AI poolt genereeritud tulemused. Need on tavaliselt teksti või pildi kujul, kuid võivad hõlmata ka programmeerimiskoodi, jooniseid või turundusstrateegiaid ning nende vormid on mitmekesised. Väljundid võivad sisaldada konfidentsiaalset teavet, mistõttu tuleb nende käsitsemisel olla ettevaatlik.
Kasutaja väljundite jagamine väljaspool ettevõtet
Kasutades AI teenuseid, nagu näiteks genereerivat AI-d, saavad kasutajad erinevaid väljundeid (genereeritud tekste, pilte, järeldusi jne).
Kuid need väljundid ei pruugi jääda ainult ettevõttesisesele kasutusele, vaid neid võidakse jagada või avalikustada ka klientidele, äripartneritele või tavakasutajatele.
Siiski võivad AI-ga loodud väljundid sisaldada riske, nagu ebatäpsed andmed, õiguste rikkumine või eetilised probleemid. Et vältida tahtmatut kolmandatele osapooltele jagamist (sh infolekkeid), on hädavajalik luua korralik haldussüsteem ja viia läbi põhjalikku sisekoolitust.
Seetõttu, kui kasutaja soovib väljundeid jagada väljaspool ettevõtet, on lepingulised kokkulepped ja riskijuhtimine olulised kaalutlused. Järgnevalt on toodud mõned kontrollpunktid, mida tuleks arvesse võtta.
- Kas kasutaja võib väljundeid kolmandatele osapooltele jagada
- Kui kasutaja võib jagada kolmandatele osapooltele, siis millised tingimused (jagamise sihtkoht, ulatus ja muud tingimused) on kehtestatud. Kas kasutuspõhiste teenuste puhul on vajalik märkida, et need pärinevad AI-teenusest
- Kas kasutaja teenuse kasutamise eesmärkide valguses on ülaltoodud tingimused vastuvõetavad
Väljundid tarnijalt kasutajale (b−5−1)
AI-teenuste abil saadud väljundid (genereeritud tekstid, pildid, joonised, aruanded jne) võivad kasutajale olla väärtuslikud tulemused.
Kuid nende väljundite õiguste omistamise üle – kes omab õigusi ja kas neid võib vabalt kasutada – tuleb kokku leppida lepingus, et vältida hilisemaid vaidlusi. Konkreetselt tuleks selgeks teha järgmised punktid:
- Kas kasutaja omandab väljunditega seoses teatud intellektuaalomandi õigused või muud õigused
- Kui kasutaja omandab õigusi, siis millised on õiguste omandamise tingimused (õiguste üleandmise objekt, tasu olemasolu, litsentsi olemasolu ja sisu ning muud tingimused)
- Kas kasutaja teenuse kasutamise eesmärkide valguses on ülaltoodud tingimused vastuvõetavad
Tähelepanekud kontrollnimekirja kasutamisel
Käesolev kontrollnimekiri ei oma juriidilist jõudu kui lepingudokument, vaid on mõeldud AI-ga seotud teenuste pakkumise ja kasutamise lepinguliste küsimuste korraldamiseks nii kasutaja kui ka teenusepakkuja vaatenurgast. Seetõttu on tegeliku lepingu sõlmimisel vajalik arvestada konkreetseid asjaolusid (lepingu vorm, teenuse sisu, sisendi ja väljundi olemus, osapoolte õigused ja kohustused jne), valida vajalikud kontrollpunktid ja konkretiseerida iga punkti lepingutingimused.
Kuidas kontrollnimekirja alusel kõige sobivamalt toimida, sõltub iga üksikjuhtumi konkreetsetest asjaoludest, mistõttu on vajalik teha otsus, võttes arvesse kõiki järgnevaid seonduvaid aspekte:
- Teenusepakkuja poolt pakutava AI-ga seotud teenuse sisu
- Lepingu vorm (kasutustingimused või eraldi leping)
- Lepingu sõnastuse aktsepteerimisega kaasnevad riskid
- Iga lepingulise kohustuse täitmise võimalikkus
- AI kasutamise eesmärgi arvestades alternatiivsete teenuste ja meetodite olemasolu
- Lepinguläbirääkimisteks vajalik töömaht
- Riskide vähendamise võimalikkus lepinguväliste meetoditega (tegelik rakendamine jms)
Kokkuvõte: AI-lepingute puhul konsulteerige spetsialistiga
Seni oleme vaadelnud Majandus- ja Tööstusministeeriumi poolt avaldatud “AI kasutamise ja arendamise lepingute kontrollnimekirja” sisu, arutledes lepingulistest vaatenurkadest sisendi ja väljundi üle, lepingutüüpide ning kasutamisel tähelepanu vajavate punktide üle.
AI tehnoloogia, sealhulgas generatiivne AI, on oodata, et see integreeritakse üha enam äri tuumikprotsessidesse. Siiski, selle kasutamisel tuleb arvestada mitmete õiguslike ja praktiliste aspektidega, nagu autoriõigused, isikuandmed, konfidentsiaalsuse hoidmine, taaskasutamise võimalikkus ja vastutuse jaotus, mis nõuavad hoolikat läbimõtlemist.
AI tõhusaks kasutamiseks ei piisa ainult tehnoloogia juurutamisest; on hädavajalik selgitada lepingu kaudu osapoolte õigusi ja kohustusi ning ennetada riske. Eriti keeruliste AI-lepingute puhul on oluline edasi liikuda kooskõlas ettevõtte õigus- ja intellektuaalomandi osakondade või väliste ekspertide nõuannetega, et tagada turvaline ja praktiline lähenemine.
AI kasutuselevõtu edendamisel, kuid samal ajal õiguslike riskide minimeerimisel, on oluline mitte unustada lepingute sisu üle vaatamist ja koostööd spetsialistidega.
Meie büroo poolt pakutavad lahendused
Monolith õigusbüroo on IT-valdkonnas, eriti interneti ja õiguse ristumiskohas, kõrge erialase pädevusega õigusbüroo. Meie büroo pakub laia valikut õigusteenuseid, alates Tokyo börsil noteeritud ettevõtete kuni idufirmade toetamiseni, sealhulgas lepingute koostamist ja ülevaatamist. Täpsema teabe saamiseks vaadake allpool olevat artiklit.
Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: IT ja idufirmade ettevõtteõigus Jaapanis[ja]
Category: IT
