Suhteid SaaS-teenuse ja Jaapani 'Elektriside seaduse' vahel, millel on vestlusfunktsioonid ja e-uudiskirja funktsioonid

Varem oli tarkvara peamiselt CD-ROMide ja muude pakendite müügi kaudu, kuid viimasel ajal on SaaS (Software as a Service), mis pakub tarkvara pilveteenustena, kiiresti levinud.

SaaS-i kasutades saavad kliendid vajadusel hõlpsasti kasutada vajalikku tarkvara.

Lisaks, kuna pole vaja tarkvara arvutisse installida, on lihtne pääseda ligi pilveandmetele teisest seadmest väljaspool kontorit, kui on olemas internetiühendus.

Seetõttu on eriti silmatorkav, et pilve müügitoe tööriistu, mida sageli kasutatakse väljaspool kontorit, pakutakse SaaS-ina. Siiski, kui SaaS sisaldab suhtlusvahendeid nagu vestlusfunktsioonid või uudiskirjafunktsioonid, võib see olla allutatud Jaapani elektrisideäri seadusele (Japanese Telecommunications Business Act).

Seega selgitame, millistel juhtudel on vaja registreerimist või teatamist Jaapani elektrisideäri seaduse alusel neile, kes arendavad ja müüvad pilve müügitoe tööriistu.

Elektroonilise side seaduse ülevaade

Elektroonilise side seadus on seadus, mis jõustus 1985. aastal (Showa 60) aprillis. See seadus loodi, et reguleerida elektroonilise side sektorit, mis tulenes konkurentsi põhimõtete kasutuselevõtust pärast endise riikliku telekommunikatsiooniagentuuri erastamist (NTT asutamine). See on seadus, mille eesmärk on kaitsta side saladust ja tagada olulise side olemasolu.

Elektroonilise side seaduse kohaselt peavad need, kes soovivad tegeleda “elektroonilise side äriga” (seaduse § 2 punkt 4), registreerima (seaduse § 9) või teatama (seaduse § 16 lõige 1) ning saama “elektroonilise side ettevõtjaks”.

Seetõttu, et otsustada, kas SaaS-ina pakutav pilve tugitööriist kuulub elektroonilise side seaduse alla, on vaja uurida, kas see kuulub “elektroonilise side äri” alla.

Mis on “elektroonilise side äri”

“Elektroonilise side äri” on “äri, mis pakub elektroonilise side teenuseid teiste vajaduste rahuldamiseks (välja arvatud äri, mis on seotud ringhäälinguorganisatsiooni seadmete pakkumise teenusega, mida reguleerib Jaapani ringhäälinguseadus (1950. aasta seadus nr 132) artikkel 118, lõige 1)” (seaduse artikkel 2, punkt 4).

Seega, kas elektroonilise side äri seaduse kohaldamisele vastab, tuleb hinnata, kas see vastab järgmistele kahele nõudele:

• Kas pakute elektroonilise side teenuseid teiste vajaduste rahuldamiseks (nõue 1)
• Kas see on äri (nõue 2)

Mis on “elektroonilise side teenus” (nõue 1)

“Elektroonilise side äri” definitsioonis olev “elektroonilise side teenus” tähendab “teiste side vahendamist elektroonilise side seadmete abil ja muude elektroonilise side seadmete pakkumist teiste side jaoks” (seaduse artikkel 2, punkt 3).

Siin mainitud “teised” tähendab isikuid, kes on ühiskondliku arusaama järgi sõltumatud isikud peale iseenda. Näiteks, isegi kui juriidiline isik A on juriidilise isiku B tütarettevõte, kui nad on erinevad juriidilised isikud, peetakse juriidilist isikut A ja juriidilist isikut B “teisteks”.

Samuti tähendab “teiste side”, et see on side peale iseenda side ja hõlmab ka side iseenda ja teiste vahel. Näiteks, kui A kasutab A poolt paigaldatud elektroonilise side seadmeid, et suhelda A ja B vahel, peetakse A-d pakkuma neid seadmeid B side jaoks, kes on “teine”.

Kas pakute elektroonilise side teenuseid “teiste vajaduste” rahuldamiseks (nõue 1)

Kui pakute elektroonilise side teenuseid “oma vajaduste” rahuldamiseks, ei vasta see nõudele 1. Seevastu, kui pakute teenuseid “teistele”, siis pakume elektroonilise side teenuseid “teiste vajaduste” rahuldamiseks.

Kas tegemist on “teisega”, sõltub sellest, kas juriidiline isik on erinev, nagu eespool selgitatud.

Kas see on “äri” (nõue 2)

“Äri” tähendab, et teostatakse sama tüüpi tegevusi pidevalt ja korduvalt, omades selleks aktiivset ja positiivset tahtlust ning eesmärki. Seega, järgmistes olukordades ei peeta seda “ärina”:

• Erakorraliste olukordade korral ajutiselt teostatav tegevus
• Ajutiselt teostatav tegevus
• Tegevus, mida pakkuja teostab vastuseks kasutaja õiguslikele õigustele

Lisaks ei hõlma “äri” elektroonilise side teenuse pakkumist, mis on seotud muude teenustega. Kuid kas see on seotud, sõltub sellest, kas elektroonilise side teenuse pakkumist saab mõista iseseisva äritegevusena, ja seda hinnatakse sisuliselt.

Elektroonilise side seaduse kohaldamise välistamine

Kui täidetakse ülaltoodud nõuded 1 ja 2 ning see vastab “elektroonilise side ettevõtte” määratlusele, siis seaduse 164. paragrahvi 1. lõike punktide 1-3 kohaselt ei kohaldata elektroonilise side seadust ning registreerimine või teatamine pole vajalik. Täpsemalt on see järgmine:

Paragrahv 164

Selle seaduse sätteid ei kohaldata järgmiste elektroonilise side ettevõtete suhtes:

1. Elektroonilise side ettevõte, mis pakub ainult ühele isikule elektroonilise side teenuseid (välja arvatud juhul, kui see üks isik on elektroonilise side ettevõtja, siis ei hõlma see teenuseid, mida pakutakse selle isiku elektroonilise side ettevõtte kasutamiseks).

2. Elektroonilise side ettevõte, mis pakub elektroonilise side teenuseid, kasutades elektroonilise side seadmeid, mille paigalduskohad on samas hoones või samas kompleksis (kaasa arvatud sellega võrreldavad alad) või mis ei vasta Sideameti määrusega kehtestatud suurusele.

3. Elektroonilise side ettevõte, mis pakub elektroonilise side teenuseid, kasutades elektroonilise side seadmeid, ilma et oleks vaja paigaldada elektroonilise side liiniseadmeid, välja arvatud elektroonilise side teenused, mis vahendavad teiste inimeste suhtlust (välja arvatud domeeninime elektroonilise side teenused).

Elektroonilise side seadus[ja]

Selles kontekstis tähendab “teiste inimeste suhtluse vahendamine” paragrahvi 164 punktis 3, et vastu võetakse teiste inimeste taotlusi, edastatakse ja vahetatakse teavet ilma selle sisu muutmata ning vahendatakse või vahendatakse suhtlust erinevates kohtades, et see lõpule viia.

Pilveteenuste müügitoe vahendite funktsioonide kaalumine

Eeldades ülaltoodud telekommunikatsiooni seaduse (Jaapani Telekommunikatsiooni Seadus) tõlgendust, vaatleme konkreetseid näiteid. Siin tahaksime mõelda, kas pilveteenuste müügitoe vahendite sageli kasutatavad kommentaaride ja uudiskirjade funktsioonid kuuluvad telekommunikatsiooni seaduse alla.

Kas kommentaaride funktsioon kuulub telekommunikatsiooni seaduse alla?

Kui pilveteenuste müügitoe vahendite pakkuja erineb teenuse tegelikust kasutajast, siis teenuse kasutusele võtnud klientettevõte on “teine isik”. Seega, sellisel juhul võib öelda, et kommentaaride funktsiooniga pilveteenuste müügitoe vahendite pakkumine on “teise isiku suhtluse kasutamiseks”, mis kuulub “telekommunikatsiooniteenuste” alla.

Lisaks, kui nad pakuvad SaaS-i oma tavapärase äritegevuse osana teistele ja saavad selle eest tasu, ei ole tõenäoliselt vaidlust, et see kuulub “äritegevuse” alla.

Seega, kui SaaS-i pilveteenuste müügitoe vahenditel on kommentaaride funktsioon, siis põhimõtteliselt kuulub see “telekommunikatsiooniteenuste” alla.

Kuid, kui kommentaaride funktsioonis on “kasutajad”, kes saavad kommenteerida, piiratud ainult teenuse kasutusele võtnud ettevõtte sisemiste isikutega (st ei tehta suhtlust välispidiste isikutega, nagu müügikontaktid), siis ei saa öelda, et see “vahendab teise isiku suhtlust”, seega võib see kuuluda erandite (punkt 3) alla.

Kas uudiskirjade funktsioon kuulub telekommunikatsiooni seaduse alla?

Üldiselt, kui uudiskirjade funktsioon on teenuse valikuline funktsioon, mis on peamise teenuse osa, ja see pakub telekommunikatsiooniteenuseid ainult peamise teenusega seoses, siis ei saa öelda, et see on “äritegevus”, ja on võimalik, et registreerimine või teatamine ei ole vajalik.

Näiteks “äritegevuse” alla mittekuuluvate näidetena on, kuigi need ei ole uudiskirjade näited, hotelli majutusteenuse osana pakutavad telefon- ja internetiteenused jne. Põhjus, miks need ei kuulu “äritegevuse” alla, on see, et hotelli äritegevus ei ole “telekommunikatsiooniteenused”, vaid need on sellega seotud teenused.

Seega, kui teenus ilma uudiskirjade funktsioonita ei kuulu alguses “telekommunikatsiooniteenuste” alla ja uudiskirjade funktsioon on seotud teenus, siis ei kuulu see “äritegevuse” alla ja teatamine või registreerimine ei pruugi olla vajalik.

Kuid, kui teenus ilma uudiskirjade funktsioonita võib kuuluda “registreerimist või teatamist mittevajavate telekommunikatsiooniteenuste” alla, siis ei saa uudiskirjade funktsiooni seostada teenusega ja see võib kuuluda “äritegevuse” alla. Sellisel juhul kuulub see telekommunikatsiooni seaduse alla.

Kokkuvõte

IT-valdkond oli algselt selline tööstusharu, kus ei olnud nii ranged seadusandlikud piirangud kui finants- või kinnisvarasektoris. Selle taustal on üllatavalt palju ettevõtteid, kes ei ole teadlikud, et SaaS-teenuste pakkumisel võib olla vajalik teavitada või registreerida vastavalt Jaapani Telekommunikatsiooniseadusele (Japanese Telecommunications Business Law).

Kuid traditsioonilise, offline tarkvara puhul võib see olla teistsugune, kuid pilveteenuste pakkumisel peaksid ettevõtted enamasti kaaluma Jaapani Telekommunikatsiooniseaduse rakendamist.

Kui rikutakse Jaapani Telekommunikatsiooniseadust, võib sellele järgneda kriminaalkaristus, seega on oluline, et pilveteenuste pakkumist kaaluvad ettevõtted kontrolliksid eelnevalt seaduse kohaldamist.