Internetistalkeri definitsioon? Selgitame politsei sekkumise kriteeriume

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus inimesed saavad endistelt partneritelt või võõrastelt armastusest ajendatud tülitamise või järeleandmatu kontakti taastamise katsete näol. Sellist tülitamist, mida nimetatakse jälitamiseks, ei tohiks jätta tähelepanuta, kuna see võib põhjustada pöördumatut kahju ja nõuab kiiret sekkumist.

Jaapani politseiameti jälitamisjuhtumite olukord[ja] näitab, et 2021. aastal oli “jälitamisega seotud konsultatsioonide arv” 19728, mis on küll vähenenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel.

Samuti oli 2021. aastal “jälitamisevastase seaduse rikkumiste arv” 937, mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel.

Selliselt on jälitamine laialdaselt tunnustatud sotsiaalse probleemina ja paljud inimesed on tegelikult ohvriks langenud.

Eriti silmapaistev on jälitamise (internetijälitamise) uute meetodite kasutuselevõtt seoses sotsiaalmeedia levikuga, mille tulemusena on jälitamisevastast seadust viimastel aastatel muudetud.

Seetõttu selgitame selles artiklis, kuidas võidelda “internetijälitamise” ohvriks langemise vastu, koos ülevaatega jälitamisevastasest seadusest.

Interneti ahistaja definitsioon

Interneti ahistaja ehk netistalker on isik, kes kuritarvitab internetti, näiteks sotsiaalmeediat või e-kirju, et jälgida teist isikut, kelle vastu tal on romantilised tunded. See on üks küberruumis toime pandud kuritegudest.

Interneti ahistamiseks loetakse mitte ainult pidevat sõnumite saatmist konkreetsele isikule e-kirja või muu sellise vahendi kaudu, vaid ka:

• isikuandmete, nagu aadress või näopilt, kindlakstegemist ja avalikustamist
• solvavate kommentaaride postitamist internetifoorumites

Need on vaid mõned näited erinevatest tegevustest, mida hõlmab ahistamine, ja mida reguleerib Jaapani ahistamisvastane seadus (Japanese Stalker Control Law).

Mis on jälitamise reguleerimise seadus?

Jälitamise reguleerimise seadus (Jaapani “Seadus jälitustegevuse ja muu sellise reguleerimise kohta”) võeti vastu 2000. aastal, pärast 1999. aasta “Okegawa jälitaja mõrva” juhtumit.

Okegawa jälitaja mõrva juhtum
Üliõpilane (tol ajal 21-aastane), keda jälitasid tema endine poiss-sõber (tol ajal 27-aastane) ja teised, tapeti päise päeva ajal noaga jälitajate grupi poolt, kuhu kuulus ka endise poiss-sõbra vend.

Ohvri perekond oli mõrva toimumisele eelneva nelja kuu jooksul mitu korda pöördunud Ageo politseijaoskonda, kaebades jälitajate grupi tegevuse üle ja esitades isegi süüdistuse, kuid Ageo politseijaoskond ei võtnud neid tõsiselt. Juhtum leidis aset selle tulemusena ja ohvri perekond süüdistas politseid, öeldes: “Mu tütar tapeti jälitaja ja politsei poolt”.

Enne jälitamise reguleerimise seaduse vastuvõtmist ei olnud jälitamistegevus iseenesest reguleeritud ja kurjategija vahistati alles siis, kui toimus ähvardamine, rünnak või eluruumi sissetung.

Seetõttu ei olnud politsei võimeline tõhusalt reageerima, isegi kui inimene, kes tundis end jälitaja tõttu ohus, pöördus nende poole nõu saamiseks.

Mis on “jälitamine jne”

Jaapani “Stalkerite reguleerimise seaduses” (ストーカー規制法) on keelatud tegevused, mida tehakse “armastuse või muu positiivse tunde või selle rahuldamata jäämise tõttu tekkinud kibestumise rahuldamise eesmärgil” konkreetse isiku suhtes, määratletud kui “jälitamine jne”.

1. Jälitamine, varitsemine, pealesurumine, ringiuitamine jne
2. Teavitamine, et jälgitakse jne
3. Kohtumiste või suhtlemise nõudmine jne
4. Brutaalne käitumine jne
5. Vaiksed telefonikõned, korduvad telefonikõned pärast keeldumist, faksid, e-kirjad, sotsiaalmeedia sõnumid jne
6. Räpase materjali saatmine jne
7. Au haavamise teadaandmine jne
8. Seksuaalse häbi tekitamise teadaandmine jne

Kuna jälitajad võivad põhjustada tõsiseid kuritegusid, tuleks nende tegevustele varakult rangelt reageerida.

Siiski, kui te korduvalt palute “tagastada laenatud raha” või “täita kokkulepitud asjad”, ei taha te, et teid süüdistatakse jälitamises. Seetõttu määratleb “Stalkerite reguleerimise seadus” “jälitamise jne” ainult juhul, kui see toimub “armastuse või muu positiivse tunde või selle rahuldamata jäämise tõttu tekkinud kibestumise rahuldamise eesmärgil” konkreetse isiku suhtes.

Mis on “asukohaandmete kogumine ilma nõusolekuta”

Jaapani “Stalkerite reguleerimise seadus” keelab tegevused, mida tehakse “armastuse või muu positiivse tunde või nende rahuldamata jäämise tõttu tekkinud kibestumise rahuldamise eesmärgil” teatud isiku suhtes, mida nimetatakse “asukohaandmete kogumiseks ilma nõusolekuta”.

See “asukohaandmete kogumine ilma nõusolekuta” lisati seadusesse 2021. aasta (Gregoriuse kalendri järgi) seadusemuudatusega.

1. Asukohaandmete kogumine ilma nõusolekuta, kasutades GPS-seadmeid või sarnaseid vahendeid
2. GPS-seadmete või sarnaste seadmete paigaldamine ilma nõusolekuta

Näiteks, kui keegi installib ohvri nutitelefoni ilma loata asukohateabe rakenduse ja kasutab seda asukohateabe kogumiseks, või kui keegi paigaldab ohvri auto külge GPS-seadme, loetakse seda “asukohaandmete kogumiseks ilma nõusolekuta”.

Mis on “jälitamistegevus”

Jälitamise reguleerimise seadus (Jaapani “Stalker Control Law”) määratleb “jälitamistegevuse” kui korduva käitumise, mis hõlmab “jälitamist jms” või “asukohaandmete lubamatu hankimist jms”. Sellise käitumise eest on ette nähtud karistused.

Siiski tuleb märkida, et “jälitamise jms” hulka kuuluvad tegevused, nagu varitsemine, vägivaldne käitumine, e-kirjade saatmine pärast keeldumist jne (ülalmainitud tegevused 1 kuni 4 ja 5 (ainult e-kirjade ja sotsiaalmeedia sõnumite saatmine)), loetakse “jälitamistegevuseks” ainult juhul, kui need on toime pandud viisil, mis “tekitab muret füüsilise ohutuse, eluruumi rahu või au kahjustamise või olulise liikumisvabaduse piiramise pärast”, isegi kui neid korratakse.

Stalkerite reguleerimise seaduse muudatused

“Okegawa stalkerite mõrvajuhtum” oli ajendiks stalkerite reguleerimise seaduse loomisele, mis on eriti silma paistnud interneti arenguga seoses “netistalkerite” tegevuse suurenemisega ning seetõttu on seda seadust muudetud.

Stalkerite seaduse muudatused juulis 2013 (2013. aasta juulis)

Stalkerite seadus, mis jõustus 2000. aastal, ei arvestanud “jälitamise” all elektronposti teel saadetud sõnumeid.

Kuid 2012. aasta “Zushi stalkerimõrva” tõttu lisati “jälitamise” alla ka elektronposti teel saadetud sõnumid.

Zushi stalkerimõrva juhtum
2012. aasta 6. novembril tapeti Kanagawa maakonna Zushi linnas asuvas korteris vabakutseline disainer (33-aastane naine), mõrvar, endine poiss-sõber (40-aastane mees), poos end üles.

Kaks inimest olid suhtes alates 2004. aastast, kuid lahkusid 2006. aasta aprillis. Ohver abiellus 2008. aasta suvel teise mehega ja kolis Zushi linna. Kuigi ta varjas oma uut perekonnanime ja aadressi, sai mõrvar teada ohvri abielust 2010. aasta aprillis, kuna ohver postitas sageli oma abieluelu Facebooki. Alates sellest ajast hakkas ohver saama mõrvarilt tüütuid e-kirju. E-kirjad muutusid järk-järgult ähvardavamaks ja 2011. aasta aprillis saatis mõrvar päevas 80 kuni 100 ähvardavat e-kirja, milles ähvardas ohvrit tappa. Ohver pöördus politsei poole ja mõrvar arreteeriti 2011. aasta juunis ähvardamise süüdistusega. 2011. aasta septembris mõisteti mõrvarile üheaastane vanglakaristus, mille täitmisele pöörati kolmeaastane tingimisi karistus. Hoolimata sellest, saatis mõrvar 2012. aasta märtsi lõpust kuni aprilli alguseni ohvrile kokku 1089 tüütut e-kirja. Ohver pöördus taas politsei poole, kuid politsei otsustas, et tegemist ei ole ebaseadusliku tegevusega ja ei algatanud kriminaalmenetlust. Mõrvar leidis detektiivi abiga ohvri aadressi ja novembris toimus mõrv.

Stalkerite seaduse muudatus detsembris 2016 (2016. aasta detsembris)

Sotsiaalmeedia platvormide, nagu LINE ja Twitter, arenguga on paljud inimesed hakanud sõprade ja tuttavatega suhtlemiseks kasutama rohkem sotsiaalmeediat kui e-kirju.

Kuid sotsiaalmeedia kaudu toimuvad stalkerite tegevused olid erinevad 2013. aasta juulis lisatud “e-kirjade saatmisest” ja seetõttu ei kuulunud need stalkerite seaduse reguleerimisalasse.

Kuid 2016. aasta “Koganei stalkerite mõrvakatse” (2016. aasta mai) sai pöördepunktiks ja nüüd hõlmab “jälitamine jne” ka sotsiaalmeedia platvormidel nagu Twitter ja LINE sõnumite pidevat saatmist ning korduvaid postitusi isiklikele blogidele.

Koganei stalkerite mõrvakatse
See oli mõrvakatse, mis toimus 21. mail 2016 (2016. aasta mai) Koganei linnas, Tokyo prefektuuris.

Meesterahvas (tol ajal 28-aastane), kes väitis end olevat fänn, kordas Twitteris ja muudes sotsiaalmeedia platvormidel stalkerite tegevusi naissoost ülikooliõpilase (tol ajal 20-aastane) suhtes, kes tegeles meelelahutustööstusega, ja üritas teda Koganei linnas asuvas kontserdipaigas noaga tappa. Mees oli ettevõtte töötaja, kes elas Kyotos, ja üritas Twitteris üliõpilasega kontakti saada, kuid ei saanud vastust. Ta nõudis, et naine ja tema seotud isikud tagastaksid kingituse, mille ta oli ühepoolselt saatnud. Kuid politseile tagastati kingitusena saadetud käekell, mis ajas mehe raevu ja ta plaanis mõrva. Pärast käekella tagastamist muutusid tema postitused veelgi ähvardavamaks.

Stalkerite reguleerimise seaduse muudatused mais 2021 (2021. aasta)

Viimastel aastatel on sageli juhtunud, et endised tuttavad või muud isikud paigaldavad ilma loata autodele GPS-seadmeid, et teada saada nende asukoht. Sellele reageerides lisati 2021. aasta mai muudatustega uus “asukohaandmete loata hankimine” tegevuskategooria, mida nüüd reguleeritakse.

Lisaks on uutele reeglitele lisatud ka sellised tegevused nagu pidev kirjade saatmine hoolimata vastuvõtja keeldumisest, jälgimine või ringi liikumine ohvri tavapäraste asukohtade, nagu kool, töökoht või elukoht, läheduses ning ohvri tegeliku asukoha läheduses. Need tegevused on nüüd lisatud “jälitamise” alla kuuluvate tegevuste hulka.

Stalkerite reguleerimise seaduse hoiatused ja keelukorraldused

Kui toimub “stalkimine”, algatatakse ohvri avalduse põhjal politsei poolt uurimine ja kinnipidamine.

Seevastu “jälitamise” ja “asukohaandmete lubamatu kogumise” korral ei toimu koheselt kinnipidamist.

Kuid ohvri soovil võib politsei anda süüdlasele hoiatuse, et ta ei kordaks sellist käitumist. Lisaks, kui ohver soovib keelukorraldust, võib politsei pärast teatud protseduuride läbimist keelukorralduse välja anda. Keelukorralduse rikkumine toob kaasa kinnipidamise. Seetõttu on “keelukorraldus” etapp, mis asetseb enne vahistamist või muud sellist meedet.

Stalkeritegevuse karistused

Kui teete stalkeritegevust või rikute keeldu ja teete stalkeritegevust, määratakse karistus vastavalt Jaapani stalkeritegevuse reguleerimise seadusele (Jaapani ~).

Artikkel 18: Isik, kes on teinud stalkeritegevust, karistatakse kuni ühe aasta pikkuse vangistuse või kuni miljoni jeeni suuruse trahviga.

Artikkel 19: Isik, kes on rikkunud keeldu (piirdub esimese lõigu esimese punktiga. Edaspidi sama.) ja teinud stalkeritegevust, karistatakse kuni kahe aasta pikkuse vangistuse või kuni kahe miljoni jeeni suuruse trahviga.

2. Lisaks eelmises lõigus sätestatule, koheldakse samamoodi ka isikut, kes on rikkunud keeldu ja teinud stalkeritegevust, järgides kedagi või hankides asukohateavet ilma nõusolekuta.

Lisaks, 2016. aasta (Heisei 28) muudatusega eemaldati sätteid, mis tegid sellest kuriteost avalduse alusel karistatava kuriteo, nii et nüüd saab süüdistuse esitada ka ilma ohvri või muu isiku avalduseta.

Politsei sekkumise kriteeriumid võrgu ahistajate suhtes

Kui olete võrgu ahistaja ohver, on oluline pöörduda viivitamatult politsei poole.

Kuid politsei efektiivseks ja kiireks reageerimiseks ahistamisele on oluline mõned aspektid. Siin tutvustame kahte järgmist punkti.

Piisav tõendusmaterjal on olemas

Esiteks, on vaja ette valmistada objektiivseid tõendeid, et tõestada politseile, et olete tõepoolest võrgu ahistaja ohver.

Näiteks võivad olla ekraanipildid sõnumitest, mida ahistaja on saatnud e-posti või sotsiaalmeedia kaudu, või postitatud piltide ja videote andmed.

Eriti võrgu ahistamise puhul sõnumite kaudu on oluline tõendusmaterjal, mis näitab, et ohver on sõnumite vastuvõtmisest keeldunud, kuid ahistaja jätkab nende saatmist.

On olemas kiireloomulisus

Lisaks, võrgu ahistamine sotsiaalmeedia kaudu loetakse “ahistamiseks” ainult juhul, kui see on tehtud viisil, mis “tekitab ohvrile hirmu füüsilise ohutuse, elukoha rahu või au rikkumise või olulise liikumisvabaduse piiramise pärast”.

Seega on oluline selgitada, et tegelik võrgu ahistamine tekitab ohvrile hirmu, on kiireloomuline olukord, millele politsei peaks kohe reageerima.

Konkreetselt võib see tähendada, et hoolimata keeldumisest saadetakse sotsiaalmeedia kaudu järjekindlalt sõnumeid, mis nõuavad suhet, või tehakse postitusi, mis viitavad ohvri jälgimisele. Sellisel juhul on oluline selgitada, et see on mõjutanud ohvri igapäevaelu, näiteks muutnud väljaskäimise keeruliseks, või et ohver tunneb end ohus.

Juhud, mil interneti jälitaja tegevusest tuleks nõu pidada advokaadiga

Kui olete interneti jälitaja ohver, võib olla keeruline olukorda üksi lahendada. Lisaks võib jälitaja tegevus eskaleeruda, kui ohver ignoreerib ahistamist.

Seetõttu peaksite esmalt pöörduma politsei poole. Kui tegemist on ebanormaalse käitumisega, on oluline esitada kuriteoteade ja selgelt väljendada soovi karistuse järele.

Kui politsei ei reageeri

Võib juhtuda, et politsei ei reageeri teie pöördumisele, kuna nad ei pea olukorda kuriteoks või ei saa rakendada jälitamise reguleerimise seadust (Jaapani jälitamise reguleerimise seadus).

Lisaks on olemas jälitajad, kes ignoreerivad politsei “hoiatust” või “keeldu” ja jätkavad jälitamist.

Kui politsei ei paku rahuldavat lahendust, võib olla kasulik konsulteerida advokaadiga, kes on spetsialiseerunud internetiprobleemidele, ja arutada konkreetseid lahendusvõimalusi.

Kui on vaja võtta õiguslikke meetmeid

Kui interneti jälitaja postitab sotsiaalmeedias laimavaid kommentaare, on tavaline nõuda selliste postituste kustutamist. Sellisel juhul võib advokaadi kaudu esitada sotsiaalmeedia platvormi haldajale taotluse postituse kustutamiseks.

Lisaks võib interneti jälitaja vastu esitada kahjutasu nõude lisaks karistusele. Kuna võib tekkida vajadus konkreetsete läbirääkimiste järele või võib olukord areneda kohtuasjaks, on mõistlik konsulteerida advokaadiga.

Eriti sotsiaalmeedias, kus on võimalik anonüümselt sõnumeid postitada, on kahjutasu nõudmiseks vajalik täpselt kindlaks teha jälitaja nimi jms.

Allpool olevas artiklis on üksikasjalikult selgitatud saatja teabe avalikustamise protseduuri, palun vaadake seda.

Seotud artikkel: Mis on saatja teabe avalikustamise taotlus? Advokaat selgitab, kuidas seda teha ja mida silmas pidada[ja]

Kui jälitaja soovib kokkulepet

Kui asi jõuab kohtusse, võib jälitaja pakkuda kokkulepet. Ohvril endal võib olla raske selliseid läbirääkimisi pidada. Seetõttu on parem jätta see advokaadi hooleks.

Kokkuvõte: pöörduge interneti jälitamise ohvriks langemisel advokaadi poole

Kui olete langenud interneti jälitamise ohvriks, näiteks sotsiaalmeedia kaudu, on vaja kohe politseisse pöörduda. Kui jätate olukorra tähelepanuta, võib jälitamise käitumine veelgi eskaleeruda.

Kuid isegi kui pöördute politsei poole, ei pruugi nad teid piisavalt aidata, kui ohvri olukord ja soovid pole selgelt väljendatud.

Kui soovite saada konkreetset nõu, kuidas:

• jätta alles tõendid,
• selgitada olukorda politseile,
• vältida edasist kahju,

siis pöörduge kindlasti spetsialiseerunud advokaadi poole.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Kui stalkimine muutub tõsiseks, võib olla oht, et isikuandmed ja alusetud laimud levivad internetis.

Sellised kahjustused on muutumas suureks probleemiks “digitaalse tätoveeringu” kujul. Meie büroo pakub lahendusi “digitaalse tätoveeringu” vastu võitlemiseks.

Allpool olevas artiklis on üksikasjad kirjeldatud.

https://monolith.law/digitaltattoo[ja]