Kuidas toimida, kui teid süüdistatakse hooldusõnnetuses? Asutuse hüvitisvastutuse ja ennetusmeetmete põhjalik selgitus

Hoolimata sellest, kui palju tähelepanu pööratakse, võivad õnnetused hoolekandeasutustes olla vältimatud. Hoolekandeasutuste kasutajad on sageli eakad või liikumispuudega inimesed, mis suurendab tavapärasest rohkem kukkumiste ja valesti neelamise (selgitatakse hiljem) riski.

Kui hoolekandeasutuses toimub õnnetus, mis mõjutab oluliselt kasutaja elu või tervist, ei ole harvad juhud, kui kasutajad või nende pereliikmed esitavad hüvitisnõudeid. Kui hoolekandeasutust süüdistatakse õnnetuses, kuidas peaksid nad reageerima? Samuti võib tekkida küsimus, kas vastutus lasub asutusel või töötajatel.

Käesolevas artiklis selgitame, millistel juhtudel võidakse hoolekandeasutust õnnetuse tõttu kohtusse kaevata, asutuse ja töötajate vastutust ning kuidas toimida, kui esitatakse kahjutasu nõue.

Hooldusasutuste vastu esitatud hagid hooldusõnnetuste korral

Hooldusasutused pakuvad erinevaid toetavaid teenuseid, et eakad ja liikumisraskustega inimesed saaksid mugavalt aega veeta. Siiski on tõsiasi, et hooldusteenuste osutamise käigus võivad tekkida õnnetused, näiteks kasutajate kukkumised või valesti neelamine.

Kui hooldusõnnetus juhtub, võib asutus sattuda seadusliku hagi alla. Selles osas selgitame konkreetseid juhtumeid ja erinevusi juhtumite vahel, mis viivad kohtuasjani ja mis mitte.

Konkreetsed juhtumid

Heategevusfondi Hooldustöö Stabiilsuskeskuse uuringu kohaselt on hooldusasutustes kõige sagedasemad õnnetused kukkumised ja libisemised, moodustades 65,6% kõigist juhtumitest. Kukkumisõnnetused võivad juhtuda ratastooli või voodisse liikumisel, tualetis või vannitoas.

Järgmine sagedasem õnnetus on valesti neelamine, mis moodustab 13% kõigist hooldusõnnetustest. Valesti neelamise õnnetused esinevad sageli neelamisfunktsiooni langusega kasutajatel ja eakatel. Valesti neelamine tähendab olukorda, kus toit mingil põhjusel satub hingamisteedesse, mis halvimal juhul võib põhjustada lämbumissurma.

On ka teisi õnnetusi, nagu kasutajate poolt vale tüüpi või koguse ravimite tarbimine, töötajate poolt põhjustatud väärkohtlemine, kasutajate ekslemine asutuse sees või väljas, kasutajate varade kahjustamine või kadumine.

Viide: Heategevusfond Hooldustöö Stabiilsuskeskus｜Uuring hooldusteenuste kasutamisega seotud õnnetuste ennetamise kohta[ja] (materjal P3)

Kohtuasjani viivad ja mitteviivad juhtumid

Hooldusõnnetuse korral ei pruugi kõik juhtumid kohtuasjani jõuda, kuna mõnikord jõutakse kokkuleppele läbirääkimiste teel.

Näiteks kui kasutaja vara kaob või puruneb, on juhtum tavaliselt suhteliselt kerge ja enamasti lahendatakse see läbirääkimiste teel. Samuti, kui õnnetus mõjutab kasutaja elu või vara vähe, nagu näiteks kriimustused, siis harva jõuab see kohtuasjani.

Teisalt, kui hooldusõnnetus mõjutab kasutaja elu või keha tõsiselt, eriti surmajuhtumite korral, on tõenäolisem, et juhtum jõuab kohtusse. Samuti, kui asutus on otsustanud kasutajale hüvitist maksta, kuid kasutaja ei ole summa suurusega rahul, võib see samuti viia kohtuasjani.

Hoolekandeasutuste ja töötajate vastutus

Kui hoolekandeasutuses juhtub õnnetus, on hädavajalik selgelt kindlaks määrata vastutuse küsimus. Selles artiklis selgitame, millised on asutuse ja töötajate vastutused.

Tööandja vastutuse ja isikliku vastutuse erinevus

Tööandja vastutus põhineb tsiviilseadustiku (民法, Minpō) artiklil 715, mis näeb ette, et kui töötaja tekitab oma tööülesannete täitmisel kolmandale isikule kahju, lasub vastutus asutuse poolel.

Seevastu töötaja isiklik vastutus tuleneb tsiviilseadustiku artiklist 709, mis käsitleb kahju hüvitamise kohustust võla mittetäitmise korral. Kui töötaja tahtlikult või hooletusest rikub kasutaja õigusi või huve, lasub kahju hüvitamise kohustus töötajal endal.

Tsiviilseadustiku artiklites 715 ja 709 on vastutus sätestatud järgmiselt:

(Tööandja jne vastutus)

Artikkel 715. Isik, kes kasutab teisi isikuid teatud ettevõtte jaoks, vastutab kahju eest, mida töötaja on tekitanud kolmandale isikule selle ettevõtte tegevuse käigus. Siiski, kui tööandja on töötaja valikul ja ettevõtte tegevuse järelevalvel näidanud üles asjakohast hoolt või kui kahju oleks tekkinud ka asjakohase hoolitsuse korral, siis ei kohaldata seda vastutust.

2. Isik, kes asendab tööandjat ettevõtte järelevalvel, vastutab samuti eelmises lõigus sätestatud vastutuse eest.

3. Eelmiste lõikude sätted ei takista tööandjal või järelevalvet teostaval isikul nõuda töötajalt kahju hüvitamist.

(Kahju hüvitamine õigusvastase teo korral)

Artikkel 709. Isik, kes tahtlikult või hooletusest rikub teise isiku õigusi või seadusega kaitstud huve, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest.

Viide: Jaapani e-Gov tsiviilseadustik[ja]

Hoolekandeasutuste ja töötajate vastutuse jaotus

Nagu eelnevalt mainitud, kui töötaja põhjustab õnnetuse, kannab vastutust ka hoolekandeasutus. Lisaks, kui õnnetus juhtub seoses asutuse rajatiste või struktuuri puudulikkusega, peab hoolekandeasutus kandma kahju hüvitamise kohustust (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 717, ehitiste vastutus).

Veelgi enam, asutus võib olla vastutav kahju hüvitamise eest, mis tuleneb kohustuste mittetäitmisest (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 415). Kohustuste mittetäitmisest tulenev kahju hüvitamine tähendab vastutust kahju eest, mis tekib siis, kui lepinguga võetud kohustusi ei täideta.

Kohustuste mittetäitmine viitab olukorrale, kus lepingus sätestatud kohustusi ei täideta. Kui lepingupartneri kohustuste mittetäitmine põhjustab kahju, on võimalik nõuda kahju hüvitamist Jaapani tsiviilseadustiku alusel.

Lisaks võib esineda juhtumeid, kus vastutusele võetakse ohutusnõuete eiramise tõttu. Ohutusnõuete eiramine tähendab kohustust pakkuda teenuseid ohutult, ilma et rikutaks klientide elu, tervist või vara ning muid õigusi ja huve.

Näiteks, kui õnnetuse toimumine oli ettenähtav ja õnnetust oleks saanud vältida, kuid vältimiseks vajalikke meetmeid ei võetud, võib see tähendada ohutusnõuete eiramist.

Töötajad isiklikult võivad lisaks tsiviilvastutusele (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 709, ebaseadusliku teo vastutus) olla vastutavad ka kriminaalõiguslikult. Kriminaalõiguslik vastutus tuleneb tööalasest hooletusest, mis põhjustab surma või vigastusi (Jaapani kriminaalseadustiku artikkel 211).

Siiski, kuna üksikisikute finantsvõimekus on asutuse omast madalam ja nõutava hüvitise summal on piirangud, siis vähem tõsiste juhtumite puhul on vastutusele võtmise juhtumid harvad.

Hüvitusvastutuskindlustuse roll ja piirangud

Hüvitusvastutuskindlustusel on roll katta osaliselt kindlustusseltsi poolt hüvitist nõudvate õnnetuste või hooletusest tingitud kahjude eest hooldekodudes. Siiski on tegelikkuses hüvitusvastutuskindlustuse liikide ja kindlustussummade erinevuste tõttu hüvitatavate kahjude summal piirangud.

Surmaõnnetuse korral võib hüvitis ulatuda üle 10 miljoni jeeni (umbes 76 000 eurot) ja raskete püsivate vigastuste puhul isegi 28 miljoni jeenini (umbes 213 000 eurot). Kui õnnetusest tulenev hüvitis ületab kindlustuskatte piirmäära, peab ülejäänu kandma hooldeasutus ise.

Kui teid huvitab, kas kahjutasu on võimalik katta kindlustuse ulatuses, soovitame üle vaadata olemasoleva kindlustuse ja tagada, et isegi surmaga lõppeva õnnetuse korral oleks võimalik hüvitada kahjud kindlustuse piirides.

Kindlustuse kasutamisel on vajalik hooldekodu õnnetuse põhjalik uurimine ja asjaosalistelt teabe kogumine. Selle tulemuste põhjal arutatakse kindlustusseltsiga kahjutasu maksmise üle ning lepitakse kokku makstav summa, mistõttu võib hüvitise maksmiseni kuluda aega.

Kui kahjutasu maksmine viibib pikka aega ja kasutajate või nende perede rahulolematus kasvab, võib juhtuda, et läbirääkimistega ei jõuta lahenduseni ja asi viiakse kohtusse. Hüvitusvastutuskindlustuse kasutamisel on oluline selgitada kasutajatele ja nende peredele maksmise protsessi ja ajakava, et tagada nende rahuolu.

Lisaks, kui te regulaarselt edastate info edenemise kohta ja näitate üles siirust, saate vältida tarbetuid vaidlusi.

Kuidas reageerida kahjunõude esitamise korral

Kui hoolekandeasutuses toimub õnnetus ja klient või nende perekond esitab asutusele kahjunõude, on kahjutasu määramiseks kolm peamist sammu. Allpool selgitame igaüht neist üksikasjalikult.

Kokkuleppemenetlus

Enne kohtusse pöördumist alustatakse tavaliselt kokkuleppemenetlusega. Kokkulepe tähendab, et probleemi osapooled lahendavad vaidluse omavahelise arutelu teel. Kuna kokkuleppemenetlus ei hõlma kohtu sekkumist, on võimalik kiire lahendus.

Kindlustusseltsid tegelevad tavaliselt kahjutasu hindamisega, seistes hoolekandeasutuse ja kliendi vahel vahendajana. Kui mõlemad pooled nõustuvad kahjutasu tingimustega, sõlmitakse kokkuleppeleping ja kahjutasu makstakse välja.

Kuid esimesel kokkuleppemenetlusel ei jõuta alati osapoolte vahel kokkuleppele. Kui kokkuleppele jõudmine on keeruline, sekkub kindlustusseltsi määratud advokaat, et läbirääkimisi uuesti alustada. Hoolekandeõnnetused erinevad liiklusõnnetustest, kuna õnnetuste tüübid on mitmekesised ja nõuavad erialaseid teadmisi.

Isegi kui kindlustusselts suunab teid advokaadi juurde, võib hoolekandealaseid teadmisi mitteomav advokaat vajada erialaterminoloogia selgitamist, mis võib lahenduse leidmist aeglustada ja osutuda asutusele ebasoodsaks. Lisaks kokkuleppemenetlusele peab asutus tegelema ka kindlustusseltsiga suhtlemise ja aruannete koostamisega, mis võib tavapärast tööd häirida. Kiireks lahenduseks on oluline pöörduda juba kokkuleppemenetluse faasis hoolekandealal kogenud advokaadi poole.

Advokaadi kaasamine võimaldab saada õiguslikku nõu läbirääkimisteks ja ta koostab ka vajalikud õigusdokumendid. Lisaks, kui advokaat on hoolekandealal kogenud, on tal ka hoolekandeõnnetuste lahendamise kogemus, mis aitab paremini tulevikku prognoosida ja annab kindlustunde.

Lepitusmenetlus

Kui kokkulepet ei saavutata, võivad klient või nende perekond algatada lepitusmenetluse.

Lepitusmenetlus on süsteem, kus kohtus toimub arutelu lepituskomisjoni (kohtuniku poolt määratud isik, kellel on rikkalikud teadmised ja kogemused ühiskondlikus elus või erialased teadmised) vahendusel, kes aitab osapooltel lahendust leida.

Lepitusmenetlus nõuab samuti mõlema poole rahulolu ja kokkuleppe saavutamist.

Kohtumenetlus (hagi)

Kui kokkuleppemenetlus ei õnnestu ja lepitusmenetlus ebaõnnestub, võib tekkida vajadus kohtumenetluse järele (mõnikord võidakse kohtusse pöörduda ka ilma lepitusmenetluseta). Kohtumenetluse etapid on järgmised:

• Kohtus esitatakse mõlema poole seisukohad ja tõendid.
• Toimuvad isikute ja tunnistajate ülekuulamised.
• Kohus teeb otsuse.

Kui kohus leiab, et asutusel on õnnetuses süü, võidakse määrata kahjutasu maksmine. Kohtumenetlus võib sõltuvalt juhtumi keerukusest kesta aastaid, kuid mõnikord on võimalik saavutada kiire lahendus kohtuliku kompromissi kaudu.

Kohtulik kompromiss on leping, milles osapooled teevad järeleandmisi, et vaidlus lõpetada ja kokkuleppele jõuda.

Ettevõtjate ja juhtide tegevuskava hooldusõnnetuste korral

Hooldusettevõtjate ja juhtide jaoks on hooldusõnnetuste ennetamine väga oluline ülesanne. Samuti on hädavajalik osata õigesti reageerida, kui õnnetus siiski juhtub.

Siin selgitame konkreetseid meetmeid hooldusõnnetuste vältimiseks ja nõuandeid, kuidas kohtuvaidlustes mitte ebasoodsasse olukorda sattuda.

Õnnetuste ennetamiseks vajalik hoiak

Õnnetuste ennetamiseks rakendatavad meetmed hõlmavad järgmist:

• Õnnetuste ennetamise komitee loomine
• Hooldusõnnetuste ennetamise käsiraamatu koostamine
• Ohtlike olukordade kogumine, analüüsimine ja ülevaatamine
• Hooldusõnnetuste ennetamise õppepäevade ja koolituste korraldamine

Vajadusel tuleb mõelda ka asutuse üldise varustuse parendamisele, näiteks paigaldada kukkumisvastaseid sensormatte või kasutada lööke neelavaid matte kukkumiste pehmendamiseks.

Hooldusasutuste kasutajad on sageli vanemaealised, kellel on füüsilisi piiranguid, või isikud, kes vajavad abi näiteks dementsuse tõttu. Hooldusteenused toetavad kasutajaid, et nad saaksid jätkata iseseisvat toimetulekut ja igapäevaelu, säilitades samal ajal võimalikult palju oma iseseisvust.

Kuna hooldusteenused ei hõlma kasutajate elu kõiki aspekte, on pidev jälgimine ja õnnetuste ärahoidmine keeruline. Siiski on asutuse jaoks hädavajalik rakendada kõiki võimalikke meetmeid ja püüelda õnnetuste ennetamise nimel.

Dokumenteerimise tähtsus

Kohtuvaidluste puhul, kus on oluline end mitte ebasoodsasse olukorda seada, on kriitilise tähtsusega säilitada üksikasjalikke kirjalikke ülestähendusi juhtunust. Kui dokumentatsioon on olemas, on võimalik tõendada asutuse korrektset käitumist ja vähendada seeläbi õiguslikke riske.

Oluline on üles märkida õnnetuse toimumise aeg ja koht, samuti vastutava personali nimed, õnnetuse üksikasjalik kulgemine, järgnenud tegevused ja olukord. Viige läbi vestlused hooldustöötajatega, kes olid õnnetuse ajal kohal, ja säilitage fotod. Need kirjed on kasulikud ka hooldusõnnetuste aruannete koostamisel.

Hooldusõnnetuste aruannete kohta leiate lisateavet järgnevast artiklist.

Seotud artikkel: Hooldusõnnetuste aruannete tähtsus: kuidas neid kirjutada ja mida silmas pidada[ja]

Kahjukindlustusele liitumine

Ühe hoolekandeõnnetuste vastase meetmena võib välja tuua sotsiaalhoolekande erialakindlustuse (isiklik vastutuskindlustus) olemasolu. Sotsiaalhoolekande erialakindlustus katab mitte ainult hooldustöötajate ja sotsiaaltöötajate erialase töö käigus juhtuvaid õnnetusi, vaid ka üldisi tööülesandeid hõlmavaid õnnetusi tööajal.

See kindlustus katab ka sellised juhtumid, kui töötaja lõhub kliendi isiklikke esemeid või näiteks purustab vererõhumõõtja selle koristamise käigus, mis ei kuulu erialase töö hulka. Seevastu hooldustöötaja vastutuskindlustus on mõeldud erialase töö käigus juhtuvate õnnetuste katmiseks ja ei laiene erialaväliselt juhtunud õnnetustele.

Hooldustöötajad kannavad enda õlgadel väga olulist vastutust inimeste elude eest. Sotsiaalhoolekande erialakindlustusega liitudes on tööajal juhtuvad õnnetused laialdaselt kaetud, mis võimaldab töötajatel oma ülesannetesse suhtuda rahuliku südamega.

Konsulteerimine spetsialistiga

Juhul kui peaks toimuma õnnetus, on oluline konsulteerida õigusekspertidega, nagu advokaadid, esimesel võimalusel.

Õnnetuse toimumise korral tuleb teil endal tegeleda õnnetuse dokumenteerimise, hooldusõnnetuse raporti koostamise ja läbirääkimistega. Kuna õigusalased teadmised on hädavajalikud, võib nende otsimine võtta tohutult aega ja segada teie põhitegevust.

Advokaadi palkamisel saate mitte ainult õigusalast nõu, vaid ka abi dokumentide koostamisel esindajana. Lisaks saate nõu edasiste sammude ja lahenduste kohta, mis aitab vähendada õnnetusega seotud muresid ja koormust.

Kuna advokaatide erialad erinevad, on oluline konsulteerida just hooldusvaldkonna tundjatega.

Kokkuvõte: Hooldusõnnetuste korral pöörduge nõu saamiseks advokaadi poole

Kui hooldusõnnetus on juhtunud, võib asutus vastutusele võetud saada. Eriti juhul, kui see mõjutab oluliselt klientide elu või tervist või viib surmani, võib tekkida kohtuvaidlus.

Kui asi jõuab kohtusse, peate ise tegelema kohtuasja ettevalmistamise, dokumentide koostamise ja vastaspoolega läbirääkimistega, mis võib olla tohutu koormus. Kui soovite toimuvaga sujuvalt ja kindlalt toime tulla, on soovitatav pöörduda hooldusvaldkonna tundva advokaadi poole.

Advokaadi kaasamisel saate mitte ainult õiguslikke nõuandeid, vaid ka abi õnnetusele reageerimisel ja dokumentide koostamisel, mis vähendab asutuse koormust.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Hoolekandeäri on valdkond, mis on reguleeritud mitmesuguste seadustega, nagu Jaapani hoolduskindlustuse seadus (介護保険法), eakate heaolu seadus (老人福祉法) ja Jaapani äriühingu seadus (会社法). Monolith Õigusbüroo on üleriigilise Hoolekandeäri Liidu (一般社団法人 全国介護事業者連盟) ja mitmete hoolekandeäri ettevõtjate nõuandva advokaadina tegutsedes kogunud ulatuslikke teadmisi ja kogemusi hoolekandeäri seadusandluse alal.

Monolith Õigusbüroo tegevusvaldkonnad: IT ja idufirmade ettevõtteõigus[ja]