Jaapani autoriõiguste õigussüsteem: Juhtidele vajalik teave autoriõiguste ja nendega seotud litsentsiõiguste kohta

Jaapani ärikeskkonnas on sisu ja tehnoloogia ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt kriitilise tähtsusega. Selle alustalaks on Jaapani autoriõiguse seadus. Jaapani autoriõiguse seadus (著作権法) annab autoritele eksklusiivse õiguse kontrollida nende loodud teoste kasutamist, andes neile autoriõigused. Selle õiguse täpne mõistmine ja asjakohane rakendamine on oluline nii sisu loovatele ettevõtetele, sisu kasutavatele ettevõtetele kui ka välismaistele ettevõtetele, kes sisenevad Jaapani turule, nii õiguslike riskide juhtimise kui ka äristrateegia kujundamise seisukohast.

Jaapani autoriõigused ei koosne ühestainsast õigusest, vaid on jaotatud mitmeks eksklusiivseks õiguseks (支分権), mis sõltuvad teose kasutamise viisist. Autorsuse objektiks olevad teosed on määratletud kui loomingulised ideede või tunnete väljendused, mis kuuluvad kirjanduse, teaduse, kunsti või muusika valdkonda (Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 2, lõige 1, punkt 1). Ettevõtete äritegevuses võivad autoriõigusega kaitstud teosteks olla tarkvara, andmebaasid, reklaamtekstid, disainid, koolitusmaterjalid ja palju muud.

Jaapani autoriõiguse seaduse õppimisel peaksid juhid ja õigusosakonna töötajad esmalt mõistma autoriõiguste ja teoste “omandiõiguste” põhimõttelist erinevust. Seejärel on oluline mõista, millistest konkreetsetest õigustest autoriõigus koosneb. Jaapani autoriõiguse seadus jagab autori õigused majanduslikeks õigusteks (varalised õigused) ja isiksusõigusteks (autoripersonaalsed õigused), kuid käesolevas artiklis keskendume peamiselt ettevõtte majandustegevusega otseselt seotud varalistele õigustele, kirjeldades nende sisu ja õiguslikku alust.

Käesolevas artiklis selgitame Jaapani autoriõiguse seadusega määratletud õigusi, nimelt paljundamisõigust, esitamisõigust, näitamisõigust, avaliku edastamise õigust, ettekandmisõigust, eksponeerimisõigust, levitamisõigust, üleandmisõigust, laenutusõigust, tõlkimis- ja kohandamisõigust ning teiseste teoste kasutamise õigusi algse autoriõiguse omanikule, tuginedes konkreetsetele seadusesätetele. Nende õiguste mõistmine on aluseks oma intellektuaalomandi kaitsmisele ja kolmandate osapoolte teoste seaduslikule kasutamisele.

Autoriõiguste ja omandiõiguste eristamine Jaapanis

Autoriõigused ja autoriõigusega kaitstud teoste füüsilised kandjad (näiteks raamatud, CD-d, maalide originaalid) on õiguslikult selgelt eristatavad. Jaapani tsiviilseadustiku kohaselt on omandiõigus “õigus vabalt kasutada, saada tulu ja käsutada oma vara seadusega kehtestatud piirides” (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 206). Teisalt on autoriõigus nähtamatu õigus, mis võimaldab kontrollida teose kasutamist.

Näiteks kui ettevõte ostab tarkvara, siis ettevõtte omandisse läheb tarkvara salvestatud kandja või alla laaditud andmed (kandja) ise. Kuid see ei anna ettevõttele õigust tarkvara vabalt kopeerida või avalikkusele edasi levitada (autoriõigused). Autoriõigused jäävad teose loojale (või õiguste üleandmise saajale) ning kasutajad võivad teost kasutada ainult autoriõiguste omaniku poolt antud loa piires.

See eristus on eriti oluline teoste üleandmisel või eksponeerimisel. Füüsilise teose kandja üleandmine teisele isikule ei tähenda automaatselt autoriõiguste üleandmist. Autoriõiguste üleandmiseks on vajalik selge tahteavaldus või leping (Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 61, lõige 1).

Alljärgnev tabel võrdleb autoriõiguste ja omandiõiguste erinevusi.

Majanduslike õiguste struktuur autoriõiguse osas Jaapanis

Jaapani autoriõiguse seadus (Heisei (1989) aasta 21. kuni 28. artikkel) määratleb autoriõigused (varalised õigused) kui eksklusiivseid õigusi, mida antakse autorile vastavalt teose kasutamise viisile, tuntud kui osalised õigused. Need osalised õigused eksisteerivad iseseisvate õigustena ja õiguste omanikul on võimalik neid eraldi teistele litsentseerida või üle anda. Ettevõtete jaoks on litsentsilepingute sõlmimisel äärmiselt oluline selgelt määratleda, milliste osaliste õiguste litsentsi nad on saanud või milliseid osalisi õigusi nad soovivad endale jätta, et vältida hilisemaid vaidlusi.

Jaapani autoriõiguse seaduse alusel kaitstud reprodutseerimisõigus

Reprodutseerimisõigus on üks põhilisi õigusi Jaapani autoriõiguse seaduse (Heisei (1989) aasta) alusel, mis annab autorile ainuõiguse oma teost “trükkida, fotografeerida, kopeerida, salvestada või muul viisil materiaalselt paljundada”. See õigus on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahvis 21.

Digitaalajastul on see õigus muutunud eriti oluliseks. Teose salvestamine kõvakettale, veebilehe sisu salvestamine ekraanipildina või andmete kopeerimine serverite vahel – enamik digitaalkeskkonnas toimuvaid kasutustoiminguid kvalifitseerub “paljundamiseks”. Seetõttu on nende toimingute sooritamiseks põhimõtteliselt vajalik autoriõiguse omaniku luba.

Etendusõigus, esitusõigus, projektsiooniõigus ja suulise esitamise õigus Jaapanis

Need õigused on seotud autoriõigusega, mis reguleerivad teoste avalikku edastamist.

Etendusõigus ja esitusõigus annavad autorile ainuõiguse oma teost “avalikult” etendada või esitada, nagu on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artiklis 22. Siin kasutatav “avalikult” tähendab teose näitamist või kuulamist teatud arvule määratlemata või määratletud isikutele. Näiteks kui ettevõte mängib oma koosolekuruumis või üritusel kellegi teise muusikapala, siis sõltub esitusõiguse rikkumine sellest, kas tegemist on “avaliku” esitusega või mitte.

Projektsiooniõigus annab autorile ainuõiguse oma teost projektsiooniekraanile või muule pinnale kuvada, nagu on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse artiklis 22-2, mis puudutab peamiselt filmiteoseid. Kui ettevõte näitab koolitusel filme või muid autoriõigusega kaitstud teoseid, tuleb hinnata, kas see kuulub projektsiooniõiguse alla.

Suulise esitamise õigus annab autorile ainuõiguse oma teost “avalikult” suuliselt esitada, nagu on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse artiklis 24. See õigus võimaldab autoril kontrollida näiteks loengutes või ringhäälingus teiste inimeste artiklite või romaanide ettelugemist.

Avaliku edastamise ja avaliku ülekande õigused Jaapanis

Avaliku edastamise õigus on üks olulisemaid õigusi internetiajastul. Jaapani autoriõiguse seaduse (Heisei (1989)) 23. artikli 1. lõike kohaselt on see õigus, mille kohaselt ainult autoril on õigus oma teost “avalikult edastada” (kaasa arvatud automaatne avalik edastamine). Avalik edastamine tähendab edastamist, mille eesmärk on võimaldada teose otsest vastuvõttu avalikkuse poolt, kasutades raadiosidet või juhtmega elektrisidet. Näiteks veebisaitidel sisu avaldamine, striimimine ja uudiskirjade kaudu teoste saatmine kuuluvad selle alla.

Lisaks on avaliku edastamise õigusega seotud õigus kasutada vastuvõtuseadmeid, et avalikult üle kanda juba avalikult edastatud teoseid (Jaapani autoriõiguse seaduse 23. artikli 2. lõige). Näiteks kui kauplus või asutus võtab vastu televisiooni või internetiraadio saateid ja edastab neid oma ruumides, kuulub see avaliku ülekande õiguse alla. Ettevõtted, kes soovivad oma hoonetes muusikat või videoid esitada, peavad arvestama nii avaliku edastamise kui ka avaliku ülekande õigustega.

Näitamisõigus Jaapani õiguse kohaselt

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikli 25 kohaselt on näitamisõigus õigus, mida autor omab eksklusiivselt kunstiteoste või fototeoste “avalikuks näitamiseks”. See võimaldab autoriõiguse omanikel kontrollida, kuidas nende teoseid avalikult eksponeeritakse. Siiski, kuna see ei ole käesoleva artikli teema, jätame rakenduskunsti näitamisõiguse selgituse vahele.

Levitamisõigus, üleandmisõigus, laenutusõigus

Need õigused on seotud autoriõigusega kaitstud teoste levitamisega ja on eriti olulised füüsilisel kujul olevate teoste (näiteks filmiteoste) levitamise reguleerimiseks.

Levitamisõigus annab autorile eksklusiivse õiguse pakkuda filmiteoste koopiaid avalikkusele, nagu on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 26 lõikes 1. Filmiteoste puhul on oluline märkida, et levitamisõigus on eraldi määratletud õigus, mis on eraldiseisev koopiate tegemise õigusest.

Üleandmisõigus annab autorile eksklusiivse õiguse “anda üle teose originaaleksemplare või koopiaid avalikkusele”, nagu on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 26 lõike 2 esimeses lõigus. See on õigus müüa füüsilisi autoriõigusega kaitstud teoseid, nagu raamatud, CD-d ja kunstiteosed.

Siinkohal on oluline mõiste “amortisatsioon” (消尽, shōjin) põhimõte. Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 26 lõike 2 teise lõigu kohaselt, kui autoriõigusega kaitstud teose koopia on autoriõiguse omaniku poolt seaduslikult üle antud avalikkusele, siis kaotab üleandmisõigus selle koopia suhtes kehtivuse. Seda nimetatakse “amortisatsiooniks”. Näiteks, kui raamat on üks kord ametlikult ostetud, ei saa autoriõiguse omanik keelata selle raamatu müümist kasutatud raamatute poes või edasiandmist teisele isikule, kasutades üleandmisõigust.

See amortisatsiooni põhimõte on oluline ka rahvusvahelises äris. Näiteks on Jaapani kõrgeim kohus andnud otsuseid selle kohta, kas teatud autoriõigusega kaitstud teoste koopiate üleandmisõigus on amortiseerunud või mitte, kui neid koopiaid (paralleelimporditud kaupu) müüakse Jaapanis (näiteks Tokyo ringkonnakohtu 2002. aasta 6. septembri otsus). Ettevõtted peavad olema ettevaatlikud, kui nad tegelevad laovarude likvideerimise või kasutatud kaupade äriga, et hinnata, kas amortisatsiooni põhimõte kehtib või mitte.

Laenutusõigus annab autorile eksklusiivse õiguse laenata autoriõigusega kaitstud teose koopiaid avalikkusele, nagu on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 26 lõike 3 esimeses lõigus. Näiteks kuuluvad siia CD-de või DVD-de laenutamine rentimispoodide poolt avalikkusele.

Tõlkeõigus, kohandamisõigus ja sekundaarsete teoste kasutamine seoses algupärase autoriõigusega Jaapanis

Jaapani autoriõiguse seaduse (Heisei (1989) aasta) artikli 27 kohaselt on tõlkeõigus ja kohandamisõigus autori ainuõigused oma teost tõlkida, seada, muuta, dramatiseerida, filmida või muul viisil kohandada.

“Tõlkimine” tähendab teose teise keelde ümberpanekut, samas kui “kohandamine” viitab tegevusele, kus säilitades olemasoleva teose väljenduslikud põhijooned, luuakse selle põhjal uus teos teises vormis. Näiteks võib kohandamise alla kuuluda romaani koomiksiks tegemine või olemasoleva tarkvara ümberkirjutamine teise programmeerimiskeelde. Kui ettevõte soovib kasutada kellegi teise teost uue sisu või toote arendamiseks, on hädavajalik saada tõlke- ja kohandamisõiguste luba.

Kohandamise teel loodud teoseid nimetatakse “sekundaarseteks teosteks” (Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 2, lõige 1, punkt 11). Sekundaarsete teoste kasutamisel (koopiate tegemine, avalikkusele edastamine jne) peab arvestama nii sekundaarse teose autoriõigusega kui ka algupärase teose autori õigustega, nagu on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse artiklis 28. See säte on oluline, kuna see võimaldab algupärase teose autoril kontrollida oma teose kasutamist kaudselt sekundaarse teose kaudu.

Selle sätte alusel peavad ettevõtted, kes kaaluvad sekundaarse teose kasutamist, saama loa nii sekundaarse teose õiguste omanikult kui ka algupärase teose õiguste omanikult. Näiteks kui soovitakse striimida filmiks tehtud romaani (sekundaarne teos), on vajalik saada luba nii filmitegijalt (sekundaarse teose õiguste omanik) kui ka romaanikirjanikult (algupärase teose õiguste omanik).

Generatiivse AI ja autoriõiguse teemal jätkub arutelu üle maailma ning Jaapani autoriõiguse seaduses on selle tõlgendamine ja muutmine tähelepanu keskmes. Praeguse seaduse kohaselt sõltub AI õppimis- ja loometegevuse poolt olemasolevate autoriõiguste rikkumine kasutuse eesmärgist ja viisist ning seda hinnatakse juhtumipõhiselt, kuid kuna see ei ole käesoleva artikli peateema, jääb selgitus minimaalseks.

Kokkuvõte

Jaapani autoriõiguse seadus (nihon no chosakuken-hō) kaitseb autorite huve, jagades õigused vastavalt teoste kasutamise viisile ning aitab samal ajal kaasa kultuuri arengule. Ettevõtete jaoks, kes tegutsevad Jaapanis, on hädavajalik mõista selliste õiguste nagu paljundamisõigus ja avaliku esitamise õigus struktuuri ning luua litsentsilepingud ja järgida vastavusnõudeid.

Eriti tänapäeval, kui interneti kaudu levib sisu üle riigipiiride, tuleb Jaapani autoriõiguse seadusega määratletud üleandmisõiguse ammendumisele, avaliku esitamise õiguse ulatusele ja teiseste teoste käsitlemisele pöörata strateegiliselt suurt tähelepanu. Kuna õigused on iseseisvad, peavad ettevõtted määratlema lepingutes täpselt, milliseid õigusi nende omandatud litsents hõlmab ja milliseid kasutusviise see lubab.

Monolith õigusbüroo pakub Jaapani autoriõigusega seotud õigusprobleemide lahendamisel rikkalikku kogemust ja spetsialiseeritud õigusteenuseid paljudele Jaapani ja välismaistele ettevõtetele. Meie advokaadid toetavad kliente litsentsiläbirääkimistel, autoriõiguse rikkumise kohtuvaidlustes ja intellektuaalomandi haldusstrateegiate väljatöötamisel, tuginedes kogemustele, mis on saadud Jaapani õigusvaldkonna esirinnas. Meie büroos töötab mitu bilingvaalset advokaati, kellel on välisriikide advokaadikvalifikatsioonid ja kes suudavad suhelda inglise keeles, et tugevalt toetada välisaktsionäride, juhtide ja õigusosakondade töötajate intellektuaalomandi strateegiaid Jaapanis. Meie büroo on alati valmis toetama teie äri kasvu õiguslikust aspektist, sealhulgas keerukate digitaalajastu autoriõiguse probleemide lahendamisel.