Mis on advokaadi konfidentsiaalsuskohustus? Selgitame konfidentsiaalsuskohustusest vabastamise ulatust ja karistusi

Advokaatidele on pandud “konfidentsiaalsuskohustus”. Klientidel võib olla vajadus advokaadiga konsulteerides jagada oma saladusi või privaatset informatsiooni, kuid tänu sellele konfidentsiaalsuskohustusele saavad nad advokaadiga turvaliselt nõu pidada.

Kuid mis täpselt see “konfidentsiaalsuskohustus” hõlmab ja kui kaugele see ulatub? Ja mis juhtub, kui see konfidentsiaalsuskohustus mingil põhjusel rikutakse, millised karistused võivad selle eest olla?

Käesolevas artiklis selgitame ka “konfidentsiaalsuskohustuse” erandeid ja võimalikke karistusi.

Advokaadi konfidentsiaalsuskohustus

Advokaadil on seadusega määratud kohustus hoida töö käigus saadud saladusi kogu elu, isegi pärast advokaadi ametist lahkumist, teistele avaldamata.

Jaapani advokaadiseaduse (Japanese Attorney-at-Law Act) § 23
Advokaadil või endisel advokaadil on õigus ja kohustus hoida oma ametikohustuste täitmise käigus saadud saladusi. Kuid, kui seaduses on erisätted, siis see ei kehti.

Lisaks on Jaapani Advokaatide Liidu (Japanese Bar Association) kehtestatud tööstusharu sisereeglites sarnane säte.

Advokaadi ametialaste põhimõtete (Japanese Attorney’s Basic Duties) § 23
Advokaat ei tohi ilma õigustatud põhjuseta avaldada ega kasutada klientide kohta töö käigus saadud saladusi.

Tänu advokaadi konfidentsiaalsuskohustusele saavad kliendid advokaadile lahenduse otsimiseks turvaliselt pöörduda ning advokaat saab kliendilt võimalikult palju ja täpset teavet, et teha õigeid otsuseid.

See on eelduseks igasuguste juhtumite puhul.

Mis on advokaadi tööalane “klient”

Advokaadi tööalaste põhimõtete paragrahv 23 räägib “kliendist”, kuid see ei piirdu ainult klientidega, kellega on sõlmitud volituskokkulepe.

See hõlmab laialdaselt ka neid, kes on nõustanud seaduslikult, kuid ei ole jõudnud volitamiseni (kaasa arvatud tasuta nõustamine), ja neid, kelle juhtumid on juba lõpetatud.

Lisaks, kui tegemist on nõuandva advokaadi või organisatsiooni sisese advokaadiga (in-house lawyer), siis ka organisatsioon (ettevõte), kes advokaati töötab, on kaasatud “kliendi” mõistesse.

Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka tasuta nõustamisel

Eriti oluline on see, et “seaduslikud nõustajad, kes ei ole jõudnud volitamiseni (kaasa arvatud tasuta nõustamine)”, on kaasatud “kliendi” mõistesse ja kuuldud informatsioon on konfidentsiaalsuskohustuse all.

See tähendab, et tavalistes ettevõtete vahelistes tehingutes ei kuulu kuuldud informatsioon konfidentsiaalsuskohustuse alla, kui ei ole sõlmitud nn “konfidentsiaalsuslepingut”. Kuid advokaadi puhul kuulub kuuldud informatsioon konfidentsiaalsuskohustuse alla isegi ilma konfidentsiaalsuslepinguta, kui see on kuuldud “advokaadi ja kliendi” või “advokaadi ja nõustaja” suhtes.

Kuid kui informatsioon, mida kuuldi ühepoolselt ilma eelneva tutvuseta, näiteks esimene e-kiri, mis saadeti advokaadibüroo päringulehe kaudu, kuulub konfidentsiaalsuskohustuse alla, tekib advokaadile olulisi ebamugavusi.

Näiteks, kui olete juba võtnud vastu A härra palve ja kavatsete B härra kohtusse kaevata, on võimalik, et B härralt tuleb päring, mis on seotud antud juhtumiga.

Seetõttu on paljudel advokaadidega seotud saitidel, sealhulgas meie omal, järgmine praktika:

1. Selgitatakse ja kinnitatakse, et esimese päringu e-kirja sisu ei kuulu konfidentsiaalsuskohustuse alla
2. Kui otsustatakse, et on parem kuulata konkreetset lugu konfidentsiaalsuskohustuse all, teatatakse sellest esimese päringu e-kirjale vastates

Arvatakse, et selliseid juhtumeid on palju.

Seoses advokaadiseaduse sätetega, esimese e-kirja etapis ei ole veel “advokaadi ja nõustaja” suhet.

Suhted teiste advokaadibüroo advokaatidega

Lisaks, seoses advokaadibürooga, kuhu kuulute, “advokaat ei tohi ilma õigustatud põhjuseta avaldada ega kasutada teiste advokaatide klientide kohta töö käigus saadud saladusi. Sama kehtib ka pärast advokaadibüroost lahkumist” (Advokaadi tööalaste põhimõtete paragrahv 56).

Seega, advokaadid, kes kuuluvad samasse advokaadibüroosse kui advokaat, kellele on esitatud taotlus, on samuti konfidentsiaalsuskohustuse all.

Advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse ulatus

Mida tähendab “töö käigus saadud saladus”

Advokaadil on kohustus kaitsta klientidelt saadud olulist teavet (saladusi).

“Töö käigus saadud” mõiste, mis on nii advokaadiseaduse paragrahvi 23 kui ka advokaadi töö põhimääruse paragrahvi 23 alusel, tähendab teavet, mida advokaat on saanud oma kvalifikatsiooni raames tööd tehes, näiteks vestlustest või dokumentidest.

See ei piirdu ainult juhtumitega, mida advokaat on praegu käsitlemas, vaid hõlmab ka laiemalt teiste inimeste saladusi, mis on avaldatud usalduse põhjal, mis on seotud advokaadi staatusega.

Kuid see ei hõlma saladusi, mida advokaat on teada saanud väljaspool oma tööd, näiteks isiklikus elus.

Kuid kui määratletakse liiga laia ulatusega, võib tekkida ebamugavusi, nagu eespool mainitud päringu e-kirja näites.

Seetõttu, sealhulgas meie büroo, paljud advokaadibürood:

• teevad selgeks, et päringutele telefonitsi või e-kirjaga ei kohaldata konfidentsiaalsuskohustust vähemalt esialgses etapis, kuna need ei põhine “usaldusel advokaadi vastu”
• selgitavad, et “edaspidi kuuldud jutt on konfidentsiaalsuskohustuse objekt ja seda hoitakse saladuses”, kui liigutakse päringu e-kirjast “juriidilise nõustamise” tasemele

Arvatakse, et sellist lähenemist kasutatakse.

https://monolith.law/contact[ja]

Samuti on “saladus” mõiste, mille üle on teaduslikke vaidlusi, kuid üldiselt hõlmab see nii asju, mida tavaline inimene sooviks salajas hoida (objektiivne teooria), kui ka asju, mida inimene sooviks eriti salajas hoida, kuigi need pole üldiselt teada (subjektiivne teooria).

“Kliendi saladus” advokaadiseaduses

Advokaadi töö põhimääruse paragrahv 23 sätestab “kliendi saladuse, mille advokaat on töö käigus teada saanud”, kuid advokaadiseaduse paragrahv 23 sätestab ainult “saladuse, mille advokaat on töö käigus teada saanud”.

Advokaadiseaduses ei ole märget “kliendi kohta” ja seaduse järgi ei piirdu see “saladus” ainult kliendi saladusega.

Seega tekib küsimus, kas advokaadiseaduse paragrahvi 23 konfidentsiaalsuskohustus hõlmab ka teiste inimeste saladusi või ka juhtumi teise poole ja teiste kolmandate isikute saladusi.

Selles osas on:

• arusaam, et see piirdub “kliendi saladusega” (piiratud teooria)
• arusaam, et “kliendi vastaspoole saladus” on ka konfidentsiaalsuskohustuse objekt (mittepiiratud teooria)
• arusaam, et “kliendi ja kliendiga samaväärsete isikute saladus” kuulub konfidentsiaalsuskohustuse alla (kompromissiteooria)

on olemas.

Kuigi see on otsus arstide saladuse avalikustamise kuriteo kohta, on selles öeldud, et

“Inimese saladus” hõlmab lisaks hindamise subjekti saladusele ka teiste isikute saladusi, mida on teada saadud hindamise käigus.

Viimane otsus 13. veebruaril 2012 (Kriminaalkolleegiumi 66. köide, 4. number, lk 405)

ja viimasel ajal on mulje, et kõrgeim kohus kaldub mittepiiratud teooria poole.

Kuid selget arutelu pole toimunud ja tuleb jälgida tulevasi arenguid.

Advokaadi tunnistamisest keeldumise õigus

Advokaat võib tsiviilkohtumenetluses keelduda tunnistamast fakte, mida ta on oma töö käigus teada saanud ja mille suhtes peaks ta vaikima (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (民事訴訟法) artikkel 197, lõige 1, punkt 2). Samuti võib ta keelduda esitamast dokumente, mille suhtes vaikimiskohustus ei ole tühistatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 220, lõige 4, punkt Ha).

Kriminaalkohtumenetluses võib advokaat keelduda konfiskeerimisest, kui ta hoiab või omab asju, mis on seotud kellegi teise saladusega, mille ta on oma töö käigus usalduseks saanud (Kriminaalmenetluse seadustiku (刑事訴訟法) artiklid 105 ja 222, lõige 1, esimene lause). Samuti võib ta keelduda tunnistamast fakte, mis on seotud kellegi teise saladusega, mille ta on oma töö käigus usalduseks saanud (Kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 149).

Kui advokaadi ja tema kliendi vahelise telefonikõne pealtkuulamiseks on kohtunik väljastanud pealtkuulamisorderi (Jaapani side pealtkuulamise seaduse (通信傍受法) artikkel 3, lõige 1), ei tohi uurimisasutused seda pealt kuulata, kui see on seotud advokaadi tööga (Jaapani side pealtkuulamise seaduse artikkel 15).

Kui advokaadilt nõutakse, et ta ilmuks tunnistajana parlamendi ette seaduseelnõu või muu riigiasjade uurimise eesmärgil (viide põhiseaduse artiklile 62), võib ta keelduda vande andmisest, tunnistamisest või dokumentide esitamisest, mis on seotud kellegi teise saladusega, mille ta on oma töö käigus usalduseks saanud (Parlamendi tunnistajate seaduse (議院証言法) artikkel 4, lõige 2).

Nagu on sätestatud Advokaadiseaduse (弁護士法) artiklis 23, on advokaadil tugev õigus hoida saladuses fakte, mida ta on oma töö käigus teada saanud.

Konfidentsiaalsuskohustusest vabastamise ulatus

Juhul, kui seadus sätestab teisiti

Advokaadiseaduse (Jaapani advokaadiseadus) paragrahvi 23 kohaselt “Kui seadus sätestab teisiti, ei kehti see piirang”. See viitab järgmistele juhtudele:

• Tsiviilasjades, kui konfidentsiaalsuskohustusest on vabastatud (Jaapani tsiviilkohtumenetluse seaduse paragrahv 197 lõige 2). Näiteks, kui klient on nõusoleku andnud.
• Kriminaalasjades, kui isik on nõusoleku andnud või kui tunnistamisest keeldumist peetakse õiguste kuritarvitamiseks ainult süüdistatava kasuks (Jaapani kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 149).

Kui on õigustatud põhjus

Advokaadi ametialaste põhimõtete paragrahvi 23 kohaselt “ilma õigustatud põhjuseta”, kuid Jaapani Advokaatide Liidu “Advokaadi ametialaste põhimõtete teise versiooni selgitus” (2012. aasta märts) kohaselt on “õigustatud põhjus” järgmine:

• Kui klient on nõusoleku andnud.
• Kui advokaadil on vaja enda kaitseks.
  Näiteks, kui advokaat ise on seotud tsiviil-, kriminaal- või muu vaidlusega või kui ta peab enda kaitsmiseks või tõendamiseks distsiplinaarmenetluses või vaidluste lahendamisel avaldama teavet.
• Kui advokaat peab kaitsma oma mainet ja kõrvaldama suured arusaamatused, või kui advokaati kahtlustatakse sundtäitmise takistamises, tõendite varjamises, dokumentide võltsimises jne, peab ta ise need kahtlused kõrvaldama. Sellisel juhul võib tunnistamise ja arestimise vajadus olla olulisem kui keeldumiskohustus ja seega võib advokaat avaldada kliendi konfidentsiaalset teavet enda kaitseks.

Juhul, kui advokaat rikub konfidentsiaalsuskohustust

Advokaadiseaduse (Jaapani advokaadiseadus) paragrahvi 23 rikkumise eest ei ole otseselt karistust ette nähtud.
Kuid konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral võib advokaat olla silmitsi tsiviilõiguslike trahvide, kriminaalkaristuste ja advokatuuri distsiplinaarkaristustega.

Tsiviilõiguslikud trahvid

Advokaat on kohustatud “täitma oma ülesandeid hea halduri hoolsusega, järgides mandaadi olemust” (Tsiviilseaduse paragrahv 644), millest tuleneb tsiviilõiguslik konfidentsiaalsuskohustus.

Seega, kui advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine kahjustab kliendi seaduslikult kaitstavaid huve, on advokaat kohustatud maksma kahjutasu.

Lisaks, kui advokaat on kliendiga sõlminud eraldi konfidentsiaalsuslepingu, võib advokaat olla vastutav trahvi eest, mis põhineb lepingu tingimustel.

Kriminaalkaristused

Kriminaalseadustiku paragrahv 134 lõige 1 sätestab, et “arst, apteeker, ravimimüüja, ämmaemand, advokaat, kaitsja, notar või isik, kes on olnud ühes neist ametitest, kes ilma õigustatud põhjuseta avaldab teavet, mida ta on oma töö käigus saanud teada, karistatakse kuni kuue kuu pikkuse vangistuse või kuni 100 000 jeeni suuruse trahviga”. Seega on advokaatidele kohaldatav konfidentsiaalsuse rikkumise karistus.

Advokatuuri distsiplinaarkaristused

Advokaadiseaduse paragrahv 56 lõige 1 sätestab, et “advokaat või advokaadibüroo, kes rikub seda seadust või kuulub advokatuuri või Jaapani Advokatuuri Liidu põhikirja, kahjustab advokatuuri korra või mainet või teeb muul viisil oma ametikohustuste täitmisel või väljaspool seda midagi, mis on vastuolus tema väärikusega, peab vastu võtma distsiplinaarkaristuse”.

Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine advokaadi poolt on tõenäoliselt selle sättega vastuolus ja advokaat võib saada distsiplinaarkaristuse oma advokatuurilt.

Advokaadiseaduse paragrahv 57 sätestab, et distsiplinaarkaristused hõlmavad “hoiatust”, “äritegevuse peatamist kuni kaheks aastaks”, “liikmeskonnast väljaarvamist” ja “väljaviskamist”.

Kui advokaat saab väljaarvamiskorralduse, ei saa ta enam advokaadina tegutseda. Väljaviskamiskaristus on sarnane, kuid lisaks ei ole advokaadil lubatud kolme aasta jooksul uuesti advokaadi kvalifikatsiooni omandada.

Kokkuvõte: Advokaadi konfidentsiaalsuskohustus

Nagu näha, võib advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine kaasa tuua rasked karistused. Konfidentsiaalsuskohustus on äärmiselt oluline, kuna see loob aluse advokaadi ja kliendi vahelisele usaldussuhtele.

Paljud advokaadid järgivad rangelt määratletud konfidentsiaalsuskohustust oma töös. Võite julgelt advokaadiga nõu pidada.