Õiguste piirangud Jaapani autoriõiguse seaduses: erandid õiglase kasutamise jaoks

Jaapani autoriõiguse seadus (著作権法) sätestab oma esimeses artiklis seaduse eesmärgid. Need eesmärgid on kahepoolmelised: ühelt poolt kaitsta autoriõiguste omanike, nagu kirjanike, esitajate ja salvestiste loojate õigusi ning teiselt poolt pöörata tähelepanu nende kultuuriliste saavutuste õiglasele kasutamisele. Nende kahe eesmärgi tasakaalustamine aitab kaasa kultuuri arengule, mis on Jaapani autoriõiguse seaduse põhiline idee. Selle tasakaalu saavutamiseks annab seadus autoritele eksklusiivseid õigusi, nagu paljundamis- ja etendamisõigus, kuid samas sätestab ka “autoriõiguse piirangud”, mis võimaldavad teatud tingimustel kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid ilma õiguste omaniku loata. Need piirangud on Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahvides 30 kuni 50 üksikasjalikult kirjeldatud. Need sätted täidavad olulist rolli tagamaks teoste sujuvat kasutamist kogu ühiskonna hüvanguks. Siiski ei ole need erandid tingimusteta lubatud, vaid neile on kehtestatud ranged nõuded. Käesolevas artiklis käsitleme eriti ettevõtluse ja organisatsioonide juhtimisega seotud olulisi autoriõiguse piiranguid, nagu kasutamine hariduslikel eesmärkidel, mittetulunduslik etendamine ja tsitaadiõigus, selgitades nende konkreetset sisu ja rakendamisel vajalikke ettevaatusabinõusid, lähtudes Jaapani seadustest ja kohtupraktikast. 

Autoriõiguse kasutamine haridusvaldkonnas Jaapanis

Jaapani autoriõiguse seadus (Japanese Copyright Law) tunnustab hariduse tähtsust ja on seetõttu kehtestanud mitmeid erandeid autoriõiguse kasutamiseks haridusasutustes. Need erandid on loodud selleks, et tagada vajaliku teabe ja õppematerjalide sujuv kasutamine hariduse valdkonnas, kuid nende kohaldamisala ja tingimused on rangelt määratletud.

Õppematerjalide ja õpikute avaldamine Jaapanis

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 33 lubab avaldatud teoste kasutamist õppematerjalides, kui see on vajalik hariduseesmärkidel ja piiratud ulatuses. See säte võimaldab kasutada kvaliteetseid ja mitmekesiseid teoseid õppematerjalides alates algõppest kuni kõrghariduseni, tagades hariduse kvaliteedi. Siiski ei tähenda see tasuta kasutamise õigust. Õpikutesse teoste lisajad peavad teavitama autoreid kasutamisest ja maksma autoriõiguse omanikele kompensatsiooni, mille summa määrab igal aastal Kultuuriameti peadirektor. Lisaks sellele lubab Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 33(3) luua nägemispuudega õpilastele suurendatud kirjaga õppematerjale (suurendatud õppematerjalid). Ka sel juhul on vajalik kompensatsiooni maksmine, kui materjale levitatakse ärilistel eesmärkidel.

Kopeerimine ja muu taoline tegevus haridusasutustes Jaapanis

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 35 käsitleb laiemat haridustegevust. See säte lubab haridustöötajatel ja õppuritel koolides ja muudes haridusasutustes kopeerida või avalikult edastada (näiteks veebitundide kaudu) avaldatud teoseid õppetöö käigus kasutamise eesmärgil, kui see on tunnistatud vajalikuks.

Selle sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud mitmed olulised nõuded. Esiteks peab kasutaja olema “mitteärilistel eesmärkidel loodud kool või muu haridusasutus”. See hõlmab lasteaedu, põhikoole, keskkoole ja ülikoole, kuid mitte ettevõtete poolt hallatavaid koolituskeskusi või kasumit taotlevaid õppeasutusi. Teiseks peab kasutamine olema “õppetöö käigus vajalikuks tunnistatud ulatuses” ja see ei tohi “ebamõistlikult kahjustada autoriõiguse omaniku huve”. Näiteks tegevus, kus õpilastele müügiks mõeldud töövihikute või kogumike täielikke koopiaid jagatakse, võib kahjustada autoriõiguse omaniku turuhuve ja seega ei kuulu selle sätte kohaldamisalasse.

Kompensatsioonimaksed on samuti oluline teema. Kui materjale kopeeritakse kontaktõppe jaoks, ei ole kompensatsioonimakse vaja, kuid kui materjale edastatakse avalikult distantsõppe jaoks interneti kaudu, peab haridusasutuse pidaja maksma kompensatsioonimakse määratud haldusorganisatsioonile (SARTRAS).

Artikli 35 kohaldamisala mõistmisel on ettevõtetele eriti tähtis teada, et ettevõtte sees toimuv töötajate koolitus ei kuulu selle sätte alla. Ettevõtted on kasumit taotlevad organisatsioonid ja nende tegevuse osana toimuv koolitus ei vasta “mitteärilistel eesmärkidel loodud haridusasutuse” nõudele, mille on kehtestanud Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 35. Seega, kui koolitusmaterjalina jagatakse kommertsraamatute peatükke või avaldatakse spetsialistide artikleid ilma loata ettevõtte intranetis, on autoriõiguse rikkumise tõenäosus väga suur.

Haridusliku kasutuse võrdlus

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artiklid 33 ja 35 võimaldavad mõlemad teoste kasutamist hariduslikel eesmärkidel, kuid nende eesmärgid ja nõuded erinevad. Artikkel 33 käsitleb teoste avaldamist ametlikes “õpikutes” ja seda kasutavad peamiselt õpikute kirjastajad. Selleks on vajalik maksta hüvitist, mille suuruse määrab kindlaks Kultuuriameti peadirektor. Teisalt reguleerib artikkel 35 teoste kasutamist igapäevases “õppetöös”, mida viivad läbi õpetajad ja õpilased. Näost näkku toimuvas õppetöös on paljundamine tasuta, kuid veebipõhise õppetöö puhul on avaliku esituse eest vaja maksta hüvitist, sõltuvalt kasutusviisist. Mõlema sätte erinevuste mõistmine on hädavajalik seaduslikuks teoste kasutamiseks haridusvaldkonnas.

Alljärgnev tabel võrdleb hariduslikel eesmärkidel teoste kasutamise erandeid.

Mittetulunduslikud etendused ja muud esitused

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikli 38 lõige 1 võimaldab teatud tingimustel avalikult esitada, etendada, näidata või suuliselt edastada avaldatud teoseid ilma autoriõiguse omaniku loata. See säte on mõeldud kultuuritegevuse ja mittetulundusühingute ürituste, nagu kogukonna kultuurisündmused, edendamiseks, et toetada avalikku huvi.

Selle erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised kolm tingimust:

1. Mittetulunduslik eesmärk (mittetulunduslikkus)
2. Piletiraha või muu tasu puudumine kuulajatelt või vaatajatelt (tasuta)
3. Esinejatele või etendajatele tasu maksmata jätmine (tasuta esinemine)

Neid nõudeid tõlgendatakse rangelt. Kui ükski neist ei ole täidetud, ei saa selle sätte alusel vabastust. Näiteks, kui sissepääs on tasuta, kuid esinejatele makstakse honorari, siis kolmandat nõuet ei ole täidetud ja on vajalik autoriõiguse omaniku luba. Lisaks piirdub see säte ainult etenduste ja näitamistega ning ei hõlma teoste koopiate levitamist ega internetis jagamist.

Ettevõtluses on “mittetulundusliku eesmärgi” tõlgendamine eriti oluline. Tegevused, mis võivad esmapilgul tunduda mittetulunduslikud, võivad kaudselt ettevõtte kasumit suurendada ja seega kvalifitseeruda “tulunduslikuks eesmärgiks”. Selles osas on Jaapani kohtud teinud olulise otsuse seoses taustamuusika esitamisega kauplustes. Kaupluse omanikud võivad väita, et kuna nad ei küsi klientidelt muusika eest otsest tasu, on tegemist mittetulundusliku tegevusega. Siiski on kohtud leidnud, et muusika kasutamine kaupluse õhkkonna parandamiseks ja klientide ostusoovi suurendamiseks aitab kaudselt kaasa müügitulemuste paranemisele ja seega on tegemist tulundusliku kasutusega.

Seda kohtuotsuse loogikat saab rakendada ka teistele ettevõtlustegevustele. Võtame näiteks olukorra, kus ettevõte korraldab oma töötajate heaolu edendamiseks tasuta filmiõhtuid. Kuigi otsest kasumit ei teki, võib töötajate moraali tõstmine ja tootlikkuse suurendamine olla kaudne tulunduslik eesmärk, mis võib artikli 38 kohaldamise välistada. Samamoodi nõuab ettevõtte fuajees külastajatele mõeldud filmi DVD esitamine luba, kuna see tegevus on seotud ettevõtte maine parandamise kommertsliku eesmärgiga. Seega on “mittetulunduslikkuse” ulatus piiratud ja ettevõtetel tuleb selle erandi kasutamisel olla ettevaatlikud.

Tsitaat

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) artikkel 32 sätestab, et avaldatud teoseid võib tsitaadina kasutada, kui see on kooskõlas õiglase tavaga ning toimub teaduslikel, arvustuslikel või muudel õigustatud tsitaadi eesmärkidel ja piirides. See on oluline sätte, mis võimaldab viidata olemasolevatele teostele ja arendada oma mõtteid ja arvamusi, toetades sellega väljendusvabadust.

Jaapani kohtupraktika on kehtestanud mitmeid kriteeriume, mille alusel peetakse tsitaati seaduslikuks. Eriti oluline on Jaapani Ülemkohtu 1980. aasta 28. märtsi (昭和55年3月28日) otsus, tuntud kui “Paroodia-montaazhi juhtum”. Selles otsuses nõuti, et tsitaadi ja autori enda teose vahel peab olema selge eristatavus ning autori teos peab olema “peamine” ja tsitaat “alluv”.

Mõiste “tsitaat” ei piirdu ainult akadeemiliste artiklite või arvustuste kasutamisega. Hilisem kohtupraktika on näidanud, et see kehtib ka praktilisema kaubandustegevuse puhul. Üks selline näide on Intellektuaalomandi Kõrgema Kohtu 2010. aasta 13. oktoobri (平成22年10月13日) otsus, tuntud kui “Kunstiekspertiisi juhtum”. Selles juhtumis vaidlustati kunstiteoste ekspertiisi tegeva ettevõtte tegevus, kus ekspertiisi objektiks olnud maali värvilise koopia lisamine ekspertiisi aruandele peeti autoriõiguse rikkumiseks.

Esimese astme kohus tunnistas autoriõiguse rikkumist, kuid Intellektuaalomandi Kõrgem Kohus lükkas selle otsuse ümber, leides, et värvilise koopia lisamine ekspertiisi aruandele on Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 32 kohane seaduslik “tsitaat”. Kohus rõhutas, et koopia lisamise eesmärk ei olnud kunstiteose nautimine, vaid ekspertiisi objekti selge tuvastamine ja ekspertiisi aruande võltsimise vältimine. See tunnistati õigustatud kasutuseks “uurimise” või “arvustamise” eesmärgil ning leiti, et ekspertiisi aruanne on “peamine” ja lisatud maali koopia on ainult “alluv” roll, et identifitseerida ekspertiisi objekti. Lisaks leiti, et selline kasutamine on kooskõlas kunstiteoste ekspertiisi valdkonna õiglase tavaga ning ekspertiisi aruannete levitamine ei kahjusta autori majanduslikke huve. See otsus näitab, et “tsitaat” võib kehtida ka osaliseks kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, kui see on funktsionaalne ja hädavajalik, ning on oluline pretsedent ettevõtetele, kes tegelevad analüüsi, kontrolli ja aruandlusega.

Autoriõiguste piirangute kasutamisel ühised tähelepanekohad

Autoriõiguste piirangute kasutamisel on vaja lisaks konkreetsete sätete nõuete täitmisele pöörata tähelepanu ka mitmetele ühistele kohustustele ja piirangutele.

Allika selge näitamise kohustus

Kui kasutate autoriõiguse piirangute alusel teoseid, näiteks tsiteerides (artikkel 32) või kasutades hariduslikel eesmärkidel (artiklid 33 ja 35), on teil üldjuhul kohustus selgelt näidata teose allikat. See nõue on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse artiklis 48. Allika selge näitamine peab toimuma viisil ja ulatuses, mis on antud teose kasutamise viisi arvestades mõistlik. Üldiselt hõlmab see autori nime või teose pealkirja. Kui te ei täida seda kohustust ja rikute autoriõiguse seaduse artiklit 48, võib teid karistada vastavalt autoriõiguse seaduse artiklile 122, seega on vajalik olla ettevaatlik.

Autori isiksuse õiguste ja nende suhe

Üks olulisemaid tähelepanekohti on autori isiksuse õiguste ja nende suhe. Jaapani autoriõiguse seaduse artikkel 50 sätestab selgelt, et autoriõiguse piirangute sätteid ei tohi tõlgendada nii, et need mõjutavad autori isiksuse õigusi. Autori isiksuse õigused on õigused, mis kaitsevad autori isiklikke huve ja neid käsitletakse eraldi varaliste õigustena, mida autoriõigus esindab. Nende hulka kuuluvad õigus otsustada, kas avaldamata teos avaldatakse (avaldamisõigus), õigus otsustada, kas teosel kuvatakse autori nimi (nime kuvamise õigus) ja õigus, et teose sisu või pealkirja ei muudeta autori tahte vastaselt (identiteedi säilitamise õigus).

See säte tähendab, et isegi kui autoriõiguse piirangute alusel on lubatud teose “koopiate tegemine” või “ettekandmine”, ei ole lubatud teost omavoliliselt “muuta”. Autoriõiguse piirangud piiravad peamiselt autoriõiguse kui varalise õiguse kasutamist, kuid autori vaimse seotuse ja au kaitsvaid isiksuse õigusi ei piirata üldjuhul. See aspekt oli oluline ka eelmainitud “paroodia ja montaaži juhtumi” otsuses, kus leiti, et teise pildi originaalfotoga ühendamine ja muutmine rikkus identiteedi säilitamise õigust. Kui ettevõtted kasutavad autoriõiguse piiranguid, näiteks teise ettevõtte aruannet kriitilisel eesmärgil tsiteerides, ja lõikavad või kleepivad aruande teksti nii, et see moonutab konteksti, või jäetakse tahtlikult välja osa tekstist, muutes originaali tähendust, võib see kaasa tuua isiksuse õiguste rikkumise riski. Õiguspärase kasutamise ja õiguste rikkumise piir peab alati olema teadvustatud.

Kokkuvõte

Nagu käesolevas artiklis ülevaadatud, kaitseb Jaapani autoriõiguse seadus (Japanese Copyright Law) autorite õigusi tugevalt, pakkudes samal ajal erandeid teatud eesmärkidel nagu haridus, mittetulunduslik tegevus ja õigustatud tsitaadid. Siiski on need “autoriõiguse piirangud” rangelt piiratud erandid ja nende kohaldamisele on seatud ranged nõuded. Eriti ettevõtluses tuleb arvestada mitmete tähelepanekutega: hariduslikel eesmärkidel mõeldud erandid ei kehti ettevõttesisese koolituse puhul, mittetulunduslikud nõuded võidakse laialdaselt tõlgendada kaudsete äriliste eesmärkide hõlmamiseks ning autori isiksuse õigusi, eriti teose terviklikkuse säilitamise õigust, tuleb igal juhul austada. Nende sätete lihtsustatud tõlgendamise asemel on oluline hoolikalt kaaluda, kas konkreetne kasutusviis ja olukord vastavad täielikult seaduslikele nõuetele, et tagada vastavus ja vältida tarbetuid õigusvaidlusi.

Monolith õigusbüroo (Monolith Law Office) omab rikkalikke kogemusi keerukate Jaapani autoriõiguse küsimuste lahendamisel, pakkudes õigusnõustamist arvukatele kodu- ja välismaistele klientidele. Meie büroos töötab mitmeid inglise keelt kõnelevaid spetsialiste, kellel on välisriikide advokaadikvalifikatsioonid, võimaldades meil pakkuda asjakohast tuge rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtetele, et nad saaksid järgida Jaapani intellektuaalomandi seadusi. Kui vajate nõu käesolevas artiklis käsitletud teemadel või soovite hinnata konkreetsete juhtumite õiguslikke riske, võtke kindlasti ühendust meie bürooga.