Blogide, foorumite jms internetis avaldatud tekstide ja e-kirjade autoriõiguse küsimused

Üksikisiku poolt kirjutatud tekstile tekib “autoriõigus”. Kui keegi teine kopeerib ilma loata teksti, millel on kellegi teise autoriõigus, tekib autoriõiguse rikkumise probleem. Selles mõttes võib teksti kirjutanud isik “monopoliseerida” õiguse avaldada seda teksti.

Kuid see tähendab ka seda, et kui keegi kirjutab mingi teksti, ei ole teistel lubatud sama teksti kirjutada. Näiteks, kui lihtsale faktile, nagu “Jaapani Reiwa aasta (Gregooriuse kalendri järgi 2019. aasta) kuupäeva ilm oli selge, temperatuur oli 23,4 kraadi ja niiskus oli 50%”, tekib autoriõigus, ei ole teistel lubatud sama teksti kirjutada. See on ilmselgelt ebamugav.

Autõriõigust ei tunnustata kõigi tekstide puhul. Õigustermineid kasutades nimetatakse seda “teose iseloomuks”. Tingimused, mille alusel tekstile (või muule) tunnustatakse autoriõigust, on see, et tekstil on tunnustatud “teose iseloom”.

Kui suures ulatuses tunnustatakse erinevate veebisaitidel nähtavate tekstide teose iseloomu? Selles artiklis tutvustame juhtumeid, kus teose iseloom on olnud probleemiks kohtuistungite kuulamise märkmete, anonüümsete postituste, töövahetuse info ja e-kirjade puhul.

Kohtuistungite jälgimise märkmete puhul

Hageja avaldas kohtuistungite jälgimise märkmed internetis. Kuid juhtus nii, et neid märkmeid kasutati artikli alusena, mis avaldati blogis ilma loata. Seetõttu väitis hageja, et tema autoriõigusi on rikutud, ja nõudis “Yahoo! Blogi” käest saatja teabe avalikustamist ja artikli kustutamist.

Hageja jälgis Tokyo ringkonnakohtus toimunud Livedoori juhtumi kohtuistungit, kus Takafumi Horie vastas väärtpaberitehingute seaduse rikkumise süüdistusele. Hageja koostas kohtuistungil toimunud tunnistajate ülekuulamise tulemuste põhjal märkmed ja avaldas need internetis. Kuid kolmas isik kopeeris need märkmed ilma hageja loata ja postitas need “Yahoo! Blogi” alla pealkirjaga “Yahoo! Blogi – Livedoori ohvrite päevik”.

Esimese astme kohus lükkas hageja nõude tagasi, väites, et hageja märkmed ei kuulu autoriõiguse seaduse 2. peatüki 1. lõike 1. punkti “teosed” alla. Hageja esitas apellatsiooni, kuid apellatsioonikohus viitas autoriõiguse seaduse 10. peatüki 2. lõike 2. punktile, mis ütleb, et “lihtsad faktide edastused ja ajakirjandus ei kuulu eelmises lõigus nimetatud teoste alla”.

Kui keelelise väljenduse sisu on ainult “faktide” kirjeldamine (sel juhul viitab “fakt” konkreetsele olukorrale, seisundile või olemasolule, näiteks “kes ütles mida, millal ja kus”, “mingi asi eksisteerib”, “milline on mingi asja seisund”) ilma erilise hinnangu või arvamuse lisamata, siis ei saa öelda, et kirjeldaja on väljendanud oma “mõtteid või tundeid”.

Intellektuaalomandi kõrgem kohus, 11. detsember 2008 (2008)

Kohtuistungite jälgimise märkmete (hageja märkmete) iga kirjelduse loovust uuriti üksikasjalikult ja nende teose staatus lükati tagasi, mistõttu lükati tagasi ka teabe avalikustamise ja artikli kustutamise nõue. Teos on “mõtete või tunnete loov väljendus” (autoriõiguse seaduse 2. peatüki 1. lõige) ja selle nõudeks on loovus. Siiski on oluline märkida, et kohtuistungite jälgimise märkmete üldist teose staatus ei lükatud tagasi.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

https://monolith.law/reputation/provider-liability-limitation-law[ja]

Postituste puhul veebifoorumites

On olnud juhtumeid, kus hagejad, kes on kirjutanud tekste veebilehe foorumisse, on nõudnud raamatu avaldamise peatamist ja kahjutasu maksmist kostjatelt, kes on loonud raamatu, kopeerides (taasavaldades) osa neist tekstidest, väites, et nende autoriõigusi on rikutud. Infoteenuste, kirjastamise jms tegevusaladega tegelev aktsiaselts juhtis ühte oma tegevusvaldkonda, hotellihuviliste sõpruskonna ja infovahetuse liikmeskonna organisatsiooni, luues veebilehele foorumi, kus liikmed postitasid tekste kasutades hüüdnimesid ja vahetasid infot. Kümme neist kaebasid autoriõiguste rikkumise pärast kohtusse.

Kohus märkis esmalt, et isegi anonüümse autoriõiguse avaldamine ei takista autoriõiguse tunnustamist autoriõiguse seaduse alusel,

Autoriõiguse seaduse kaitse alla kuuluvad teosed peavad olema “loovalt väljendatud mõtted või tunded”.
“Mõtete või tunnete väljendamine” ei hõlma juhtumeid, kus lihtsalt kirjeldatakse fakte, kuid isegi kui fakte kasutatakse materjalina, piisab sellest, kui autor väljendab oma hinnangut, arvamust jne faktidele. Lisaks, et olla “loovalt väljendatud”, piisab sellest, kui autor avaldab mingil moel oma isiksust, ja ei ole vaja, et see oleks rangelt võttes originaalne. Teisest küljest, kui tegemist on keelest koosneva teosega, mis on väga lühike või mille väljendusvorm on piiratud, nii et teisi väljendusviise ei saa ette kujutada, või kui väljendus on tavaline ja tavaline, ei saa seda pidada loovaks väljenduseks, kuna autori isiksus ei ilmne.

Tokyo District Court otsus 15. aprillil 2002 (2002)

ja otsustas sellest lähtuvalt hagejate kirjelduste autoriõiguse olemasolu. Mõned hagejate kirjeldused, kus autor on avaldanud oma isiksust, võib pidada “loovalt väljendatud mõteteks või tunneteks” ja tunnustasid autoriõigust, käskis kostjatel maksta autoriõiguse rikkumisest tulenevat kahjutasu ja käskis raamatut hävitada ja avaldamist keelata.

Näiteks üks kostjate kirjeldustest oli:

Plaanin suvel minna Aasia kuurorti kuni üheksaks päevaks. Esimene valik on Ubud. Kuid kaaslane ütleb, et ta ei taha Ubudis üheksa päeva veeta, sest ta saab sellest kindlasti tüdima.

ja vastav taasavaldatud tekst oli:

Plaanin suvel minna Aasia kuurorti kuni üheksaks päevaks. Esimene valik on Ubud, kuid kaaslane ütleb, et ta ei taha Ubudis üheksa päeva veeta, sest ta saab sellest kindlasti tüdima.

See otsus oli esimene, mis tunnustas veebilehe tekstide autoriõigust, kuid otsustas, et autoriõiguse olemasolu hindamisel ei ole põhjust eristada veebilehe tekste ja üldisi tekste.

Töövahetuse info puhul

Hageja ettevõte loonud ja oma veebisaidil avaldanud töövahetuse info teksti kopeeris või tõlkis ja avaldas selle ilma loata kostja ettevõte oma veebisaidil. Hageja ettevõte väitis, et see rikkus autoriõigusi (kopeerimisõigus, tõlkeõigus, edastamisõigus) ja autori isiklikke õigusi (õigus säilitada samasus) ning nõudis avaldamise lõpetamist ja kahjude hüvitamist. Hageja ettevõte, mis kasutab veebisaite ja muid vahendeid töövahetuse info pakkumiseks, viis läbi intervjuu töövahetuse info avaldamist sooviva ettevõttega (Chantilly), koostas teksti ja avaldas selle töövahetuse infona. Kostja ettevõte sai samalt ettevõttelt tellimuse töövahetuse info reklaami loomiseks ja avaldamiseks oma veebisaidil ning kopeeris või tõlkis ja avaldas hageja ettevõtte töövahetuse info teksti.

Kohus leidis, et

Chantilly töövahetuse info reklaami loomisel on ettevõtte eripärana välja toodud tellimuste sisu, asjaolu, et selle asutasid insenerid, tööpakkumise nõuded, töö sisu, töö rahuldust pakkuvad aspektid, töö raskused, vajalikud kvalifikatsioonid, töölepingu tüüp jne. Lisaks on kasutatud konkreetseid näiteid, muudetud kirjastiili, esitatud iseloomulikke pealkirju nagu “Insenerid on alati esikohal” ja “Teise aasta insenerilt”, et köita lugejate tähelepanu.

Tokyo District Court, 22. oktoober 2003 (2003)

ning leidis, et “kuna tekstis on kasutatud küsimusi, mis köidavad lugejate tähelepanu, ja lõpetatud laused nii, et need jätab järelmõtte, võib öelda, et tekstis on näha autori loovust”, ning kinnitas, et tegemist on autoriõigusega kaitstava teosega. Kohus määras makstavaks 150 000 jeeni autoriõiguse kasutamise eest, 500 000 jeeni advokaaditasudeks, kokku 650 000 jeeni.

Kostja ettevõte väitis, et kuna töövahetuse info loodi intervjuude põhjal ettevõttega, on autoriõiguse omanik ettevõte, mitte hageja, ja isegi kui hageja oleks autoriõiguse omanik, oleks ta ainult kaasautor. Kuid kohus leidis, et autoriõiguse omanik on see, kes tegelikult loob teose, mitte see, kes lihtsalt pakub ideid või materjali.

Muuseas, hageja töövahetuse info näide on järgmine:

Kas antud projekt aitab inseneril oma oskusi parandada…
Kas saab omandada tööalaseid teadmisi ja oskusi, mis aitavad karjääri edendada…
Kas arenduskeskkond ja tingimused vastavad soovidele…
Kui üks projekt on lõpule viidud, kas insener, kes selles osales, saab tööst sügavat rahuldust kõigis aspektides.
See on kriteerium, mille alusel Chantilly valib projekte.

ja kostja töövahetuse info, mida peeti selle kopeerimiseks, on järgmine:

Kas antud projekt aitab inseneril oma oskusi parandada…
Kas saab omandada tööalaseid teadmisi ja oskusi, mis aitavad karjääri edendada…
Kas arenduskeskkond ja tingimused vastavad soovidele…
Kui üks projekt on lõpule viidud, kas insener, kes selles osales, saab tööst sügavat rahuldust kõigis aspektides.
See on kriteerium, mille alusel Chantilly valib projekte.

See oli see.

https://monolith.law/corporate/quote-text-and-images-without-infringing-copyright[ja]

E-kirja puhul

Autor, kes oli seotud samasoolise suhtega Yukio Mishimaga, avaldas autobiograafilise tunnistusromaani oma suhetest Mishimaga. Raamatus avaldati 15 seni avaldamata Mishima kirja ja postkaarti (kõnealused kirjad). Mishima lapsed, kes on autoriõiguse seaduse 116. paragrahvi alusel pärast autori surma isiklike huvide kaitsjad, nõudsid raamatu avaldamise, levitamise jms peatamist, raamatu hävitamist ja kahjutasu autoriõiguse rikkumise eest, väites, et see rikub Mishima avaldamisõigust (autoriõiguse seaduse 60. paragrahv).

Selles kohtuasjas leidis kohus, et kirjades väljendatud emotsioonid, eluvaated, maailmavaated jne on erinevad kirjandusteostest ja on väljendatud lihtsate sõnadega. Kõik kõnealused kirjad on selgelt Mishima Yukio isikliku mõtte või emotsiooni väljendused. Kohus kinnitas kirjade autoriõiguse (Tokyo kõrgema kohtu otsus 23. mail 2000). Kas e-kirju võib pidada autoriõigusega kaitstavaks?

Usulise organisatsiooni liige, kes on hageja, nõudis veebisaidi “Tõeline olukord” lehel “Kas on olemas ähvardusi või sundi?” postitatud e-kirja edastamist, väites, et see rikub tema autoriõigust ja autori isiklikke õigusi. Ta nõudis saatja teabe avalikustamist teenusepakkujalt.

Kaebaja teenusepakkuja väitis, et see on ainult “faktide edastamine ja ajakirjandus” (autoriõiguse seaduse 10. paragrahvi 2. lõige) ja et e-kirja väljendus on tavaline ja tavaline ning kirjutaja isiksus ei avaldu, seega ei saa seda pidada autoriõigusega kaitstavaks. Kuid kohus leidis, et:

• “Kirjutame palju ‘nukkude vorme’!”
• Kas pole palju neid, kes on lõpuks saanud ‘nukkude meeleolu’?
• Kas see väärtuslik aeg, kuni õpetaja B korraldab ‘Ise Jingu’ vahendamise, pole meile mõeldud rohkem ja rohkem ‘nukkude vorme’ kirjutama?

sisaldab isikupäraseid väljendeid ja

See on mõne lausega tekst, mis ei saa olla sama, olenemata sellest, kes selle loob. Seetõttu võib e-kirja pidada keeleliseks autoriõigusega kaitstavaks teoseks.
Kaebaja väidab, et e-kirja sisu on ainult faktide edastamine ja ajakirjandus, kuid kuna e-kiri sisaldab isikupäraseid väljendeid, ei saa seda pidada ainult faktide edastamiseks ja ajakirjanduseks.

ja tunnistas selle autoriõigusega kaitstavaks teoseks, öeldes, et “artikkel säilitab e-kirja olulised väljenduslikud omadused ja artiklit lugedes saab lugeja otse tunda e-kirja olulisi väljenduslikke omadusi, seega võib artiklit pidada e-kirja füüsiliseks koopiaks”. Kuna hageja on näidanud soovi kasutada autoriõiguse rikkumise tõttu ebaseadusliku tegevuse tõttu kahju hüvitamise õigust, määras kohus saatja teabe avalikustamise.

Kui lähtuda üldisest arusaamast kirjade kohta, on raske öelda, et e-kiri edastab ainult “fakte”, seega on loomulik, et kaebaja väide lükati tagasi. Kuid isegi kui “mõtted või emotsioonid” on väljendatud, ei peeta seda autoriõigusega kaitstavaks, kui see pole loov. Kohtuotsuses ei ole seda punkti üksikasjalikult käsitletud, kuid autoriõiguse tunnustamine põhineb otsusel, et “see ei saa olla sama väljendus, olenemata sellest, kes selle loob”.

Kokkuvõte

Internetis leiduvate erinevate tekstide autoriõiguste ulatuse tunnustamine on väga keeruline küsimus. Kui teil on täpne teave tsitaatide kohta ja te kasutate õiget protseduuri, pole probleeme. Kuid teiste blogide, veebisaitide artiklite või teistelt saadud e-kirjade hooletu kopeerimine ja postitamine oma blogisse või sotsiaalmeediasse on väga ohtlik. Kui te märkate, et olete kogemata rikkunud kellegi teise autoriõigusi või vastupidi, võite arvata, et teid on rikutud, pöörduge kogenud advokaadi poole. Kiire reageerimine on vajalik.