Millised on juhtumid, kus netis levitatav laim ja kiusamine vastavad Jaapani 'usalduse hävitamise' ja 'äritegevuse takistamise' seadusele?

Internetis toimuvate laimavate ja solvavate veebilehtede või foorumipostituste kustutamiseks või postitajate tuvastamiseks on vaja väita, et “see artikkel on ebaseaduslik”. Esimene kaalutav “ebaseaduslikkuse” põhjus on au teotamine (auõiguse rikkumine).

Kuid kui tegemist on äritegevuse usaldusväärsust kahjustava tegevusega, võib see karistusseadustiku järgi olla krediidikahjustuse või äritegevuse takistamise kuritegu ning selliste postituste puhul tuleb esitada krediidikahjustuse või äritegevuse takistamise väiteid.

Karistusseadustiku § 233

Isik, kes levitab valeuudiseid või kasutab pettust, kahjustab kellegi usaldusväärsust või takistab tema äritegevust, karistatakse kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga.

Sellised teod on ebaseaduslikud ja tsiviilõiguslikult ka õigusvastased.

Tsiviilseadustiku § 709

Isik, kes tahtlikult või hooletuse tõttu rikub teise isiku õigusi või seadusega kaitstud huve, on kohustatud hüvitama sellest tuleneva kahju.

Lisaks tsiviilõiguslikule üldisele õigusvastasele vastutusele võib ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (ebaõiglase konkurentsi seadus) artikli 2 lõike 1 punkti 14 alusel äritegevuse usaldusväärsust kahjustava valeinfo avaldamise või levitamise eest nõuda peatamist, ennetamist või kahju hüvitamist. Siiski peab ebaõiglase konkurentsi seaduse alusel krediidikahjustuse toimepanija olema konkurentsiseoses. Millal siis tegelikult otsustatakse, et “usaldusväärsust on kahjustatud”? Vaatame mõnda tüüpilist “usaldusväärsuse kahjustamise” juhtumit.

https://monolith.law/reputation/netslander-against-companies[ja]

Juhtum, kus postitus mixi kogukonnas väidetavalt kahjustas mainet

Sotsiaalvõrgustiku “mixi” kogukonnas “Mõtleme osteopaatia ja kiropraktika juhtimisele” kirjutas isik, kes nimetas end “osteopaatia ja nõelravi kliiniku avamise, nõelravi kooli loomise, tervisekindlustuse käsitlemise, kindlustusorganisatsiooni seadistamise jms professionaalseks (spetsialiseeritud) produtsendiks”, et “Osakas on prokuratuuri käsi jõudnud pehmendusorganisatsiooni enda juurde ja avastatud on tõepoolest 21 miljardi jeeni suurune organiseeritud kindlustuspettus. Tegelikult, kui see juhtub, läheb kliinik pankrotti” ja “Liikmed saavad nõudeid, millest nad pole üldse teadlikud, suurendavad retsepti ja suurendavad nõudeid, saavad toetust ja kui selles olukorras läheb läbi üks kontroll, on kindlustusandjalt nõutav hüvitis tohutu summa ja see on kurb tegelikkus, et see läheb pankrotti ja perekond on enesetapu või ööpõgeniku äärel”.

Kaebaja, kes on tuntud kui “Zenjukyo” ja on kooperatiiv, mis koosneb judo terapeutidest ja nõelravi terapeutidest ning on loonud ka Heisei Medical Academy (Heisei meditsiiniakadeemia), mis on judo terapeutide ja nõelravi terapeutide koolitusasutus, esitas hagi nõudes immateriaalse kahju hüvitamist tsiviilseadustiku artikli 709 alusel maine ja krediidi kahjustamise eest ning äriühingu laimamise eest, mis põhineb ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse artikli 2 lõike 1 punktil 14. Sellele vastates otsustas Osaka ringkonnakohus,

Kui võtta aluseks tavalise lugeja (antud kogukonna liikme) tavaline tähelepanu ja lugemisviis, võib seda pidada faktiks, mis näitab, et kaebajale tehti prokuratuuri poolt uurimine ja et kaebajaga liitumine toob kaasa kahju. Seega, kuna faktid, mida näitas antud postitus 2, võivad alandada kaebaja sotsiaalset hindamist ja krediiti, võib tunnistada, et kaebaja maine ja krediit on antud postituse 2 tõttu kahjustatud.

Osaka ringkonnakohtu otsus 21. oktoobril 2010 (2010. aasta)

Ja määras, et kostja peab maksma 500 000 jeeni suuruse immateriaalse kahju ja 50 000 jeeni suuruse advokaaditasu. Siiski ei tunnustanud kohus kaebaja nõuet, mis põhines ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusel, kuna ei saanud tunnistada, et kostja on kaebajaga konkurentsiseoses.

https://monolith.law/reputation/honor-infringement-and-intangible-damage-to-company[ja]

Juhtum, kus ebaseaduslik juurdepääs käsitleti maine kahjustamisena

On olnud juhtumeid, kus online-mängu pakkuja endine töötaja tegi ebaseadusliku juurdepääsu mängu haldamise programmile, suurendas mängusisese virtuaalraha hulka ja müüs selle virtuaalraha ja esemete kauplejatele reaalse raha eest, mis kahjustas pakkuja mainet. See tegevus kvalifitseerus ebaseaduslikuks tegevuseks, mis kahjustas pakkuja mainet, ja pakkuja nõudis endiselt töötajalt kahjutasu. See endine töötaja oli juba süüdistatud ebaseadusliku juurdepääsu seaduse rikkumises ja mõisteti süüdi, saades karistuseks ühe aasta vangistust ja nelja-aastase tingimisi karistuse. Tsiviilkohtuasjas, mis puudutas seda juhtumit, otsustas Tokyo ringkonnakohus:

Hageja, kes omab online-mängu mängusisese süsteemi hooldamise ja haldamise õigusi, tegi ebaseadusliku juurdepääsu haldamise programmile, muutis andmeid, suurendas virtuaalraha hulka ja müüs selle RMT-kauplejatele. See suurendas oluliselt mängusisese virtuaalraha ringlust, mis on sarnane reaalse rahaga. Selline hageja tegevus kahjustab hageja online-mängu haldamise õigusi ning mängusüsteemi ja haldusstruktuuri usaldusväärsust, sealhulgas virtuaalraha, ja võib seega kvalifitseeruda ebaseaduslikuks tegevuseks hageja suhtes.

Tokyo ringkonnakohus, 23. oktoober 2007 (2007. aasta) otsus

Ja määras kahjutasuks maine kahjustamise eest 3 miljonit jeeni ja advokaaditasud 300 000 jeeni, kokku 3,3 miljonit jeeni. Tegelikult võis maine kahjustamine mõjutada negatiivselt mängu sisseostutulu jne, ja arvestades, et selle juhtumi kohta tehti palju reportaaže, võis see mõjutada ka mängu kasutajaid väljaspool mängu, on see juhtum, kus maine kahjustamine tunnistati.

https://monolith.law/reputation/unauthorized-computer-access[ja]

Pretsedent seoses krediidikahju ulatusega krediidikahjust

On juhtum, kus inimene valas kodumajapidamises kasutatava pesuvahendi paberpakendis olevasse apelsinimahla, mille ta oli ostnud mugavuspoest, ja esitas politseile valedeklaratsiooni, et mahlas oli võõrkeha. Seejärel lasi ta meedial teavitada, et mugavuspoes müüdi ja eksponeeriti võõrkehadega saastunud apelsinimahla. Kuigi see on kriminaalkohtuasi, on see otsus, mida tsiteeritakse erinevates kohtades kui pretsedenti, mis laiendas “krediidikahju” ulatust krediidikahjus. Jaapani Ülemkohus on öelnud:

Jaapani kriminaalkoodeksi (Japanese Criminal Code) artikkel 233, mis sätestab krediidikahju kuriteo, on mõeldud inimese sotsiaalse hindamise kaitsmiseks majanduslikust aspektist. Artiklis 233 mainitud “krediidikahju” ei tohiks piirduda ainult sotsiaalse usaldusega inimese maksevõime või maksetahte suhtes, vaid peaks hõlmama ka sotsiaalset usaldust müüdavate toodete kvaliteedi suhtes.

Jaapani Ülemkohus, 11. märts 2003 (2003)

Ja lisas, et “süüdistatav levitas valeuudiseid, et ta müüb kehva kvaliteediga tooteid, rikkudes seeläbi ülalmainitud mugavuspoes müüdavate toodete suhtes ühiskondlikku usaldust”, ja mõistis süüdistatava süüdi, määrates talle 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, mille täitmisele pööramine peatati 3 aastaks. Seni oli krediidikahju kuritegu tunnistatud toime panduks ainult juhul, kui oli rikutud “sotsiaalset usaldust inimese maksevõime või maksetahte suhtes” (Jaapani Ülemkohus, 18. detsember Taisho 5 (1920) ja Jaapani Ülemkohus, 12. aprill Showa 8 (1933)), kuid krediidikahju ei tohiks piirduda ainult maksega seotud usaldusega. Selle otsuse tulemusena on nüüd tunnistatud, et krediidikahju kuritegu on toime pandud ka juhul, kui levitatakse valeinformatsiooni, mis halvendab ettevõtte poolt müüdavate toodete või pakutavate teenuste kvaliteeti.

Juhtum, kus veebisaidile postitatud laimakirjed tunnistati krediidikahjustuseks

Klient, kes ostis meresõiduks mõeldud paadi, oli rahulolematu paadi uppumisõnnetuse puhul paadi tootnud ettevõtte ja selle esindaja reageeringuga. Ta postitas oma veebilehe foorumisse paaditootjat ründavaid kommentaare ja laskis lugejatel, kes sellele vastasid, postitada järjest laimavaid kommentaare. Selle tulemusena nõudsid ettevõte ja esindaja C kahjutasu lugejalt B, kes postitasid kommentaare, ja veebilehe haldajalt A, kes neid ignoreeris.

Paadi ostja A väitis, et uppumise põhjuseks oli paadi defekt, kuid tegelikult oli õnnetuse põhjuseks see, et A paigaldas abimootori paadi tagaosas asuvasse tugevdamata ossa ilma tootja või esindajaga konsulteerimata. Lisaks juhtus uppumisõnnetus umbes 3 aasta ja 4 kuu pärast paadi üleandmist. Tavaliselt on selle suurusega paadi ostu-müügilepingus kvaliteedigarantii periood märgitud ühe aastana. Seega on mõistlik eeldada, et ka selle paadi kvaliteedigarantii periood on sama. Kohtu hinnangul ei olnud tootjal erilise olukorra tõttu, kus paigaldati abimootor, kohustust kvaliteedigarantiid kanda.

A-d süüdistati selles, et ta “varjas kõige olulisemat fakti uppumisõnnetuse kohta, paigaldades abimootori paadi tagaosas asuvasse tugevdamata ossa, ja põhjustas paljudele lugejatele, kes ei teadnud olukorrast, eksiarvamusi või eelarvamusi, mis viisid nad postituste tegemiseni. See on vastuolus õigluse ja aususega, mis on hädavajalikud vaba ja tervisliku arvamuskultuuri arendamiseks internetis.”

Lisaks süüdistati B-d, kes vastas A-le, selles, et ta “ei püüdnud õnnetuse põhjuseid ja fakte täpselt mõista, kasutas interneti kaudu toimuvate isiklike rünnakute eskaleerumise mõju ja kirjutas lugejatele ründavaid ja radikaalseid kriitilisi kommentaare, mis mõjutasid postituste jätkumist.”

Nende artiklite tõttu ei müüdud ühtegi meresõiduks mõeldud paati ja paaditootmine ja -müük lõpetati sisuliselt. Tokyo kõrgem kohus määras 17. juunil 2009 (Heisei 21. aasta):

• A-le, et ta peab maksma C-le 500 000 jeeni hüvitist vaimse kannatuse eest, mida C koges seoses A poolt foorumisse postitatud kommentaaridega ja B kommentaaride ignoreerimisega, lisaks 50 000 jeeni advokaaditasusid, ning C ettevõttele 1 000 000 jeeni hüvitist krediidikahjustuse tõttu tekkinud immateriaalse majandusliku kahju eest ja 100 000 jeeni advokaaditasusid
• B-le, et ta peab maksma C-le 150 000 jeeni hüvitist vaimse kannatuse eest, mida C koges seoses B poolt foorumisse postitatud kommentaaridega, lisaks 10 000 jeeni advokaaditasusid, ning C ettevõttele 300 000 jeeni hüvitist krediidikahjustuse tõttu tekkinud immateriaalse majandusliku kahju eest ja 30 000 jeeni advokaaditasusid

Kohus tunnistas, et tegemist oli au ja krediidi kahjustamisega ning tunnustas immateriaalset kahju.

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

https://monolith.law/reputation/expressions-and-defamation[ja]

Kokkuvõte

Ettevõttele kõige lihtsamini kahju tekitamise viis on “usalduse kaotamine”. Kui ettevõttel on rahalisi raskusi ja tekib kuulujutt, et “see ettevõte on varsti pankrotis”, siis on olukord väga tõsine. Usalduse loomine võtab aega, kuid selle hävitamine on lihtne. Enne internetti tekitati usalduse kaotust erinevatel viisidel, kuid interneti levikuga on levinud “kuulujuttude levitamine internetis”. Internetis leviv usalduse kaotus levib laialdaselt ja kiiresti, seega kui te ei reageeri kohe, võib olukord muutuda parandamatuks. Usalduse kaotuse kuritegu erineb au teotamise ja solvamise kuritegudest, kuna see ei ole avalduse alusel toime pandud kuritegu ja politsei saab tegutseda ka ilma avalduseta. Kuid tegelikkuses on enamikul juhtudel nii, et kui avaldust ei esitata, ei tegutse politsei, ja isegi kui nad tegutsevad, võtab see aega, seega tuleb seda käsitleda nagu avalduse alusel toime pandud kuritegu. Enne kui on liiga hilja, peate nõu pidama advokaadiga ja võtma asjakohaseid meetmeid.