Elektrooniliste allkirjade ja lepingute järsk suurenemine koroonakriisi ajal: nende efektiivsuse selgitus
Koroonaviiruse kriisi tõttu on kaugtöö laienemisega kaasnenud elektrooniliste lepingute arvu suurenemine. Elektroonilistes lepingutes pole vaja posti teel saadetud dokumente allkirjastada ja tagasi saata, vaid piisab sisu kontrollimisest arvutis või muus seadmes ja allkirjastamisest, mis säästab oluliselt aega ja vaeva.
Siin selgitame elektroonilise allkirja ja elektroonilise lepingu kehtivust.
Lepingud ja lepingudokumendid
Õiguslikud õigused ja kohustused tekivad osapoolte kokkuleppel, mida nimetatakse “lepinguks”. Kui õigused ja kohustused tekivad kokkuleppel, siis milleks on vaja “lepingudokumenti”?
Tsiviilõigus ja lepingud
Lepingud ei pea olema kirjalikud. Leping võib olla sõlmitud suuliselt ja suuline lubadus võib olla leping. Kuid kui lepingu üle tekib vaidlus, peab lepingu olemasolu tõestama ja suulise lepingu puhul ei pruugi tõendeid olla. Sellisteks juhtudeks on vaja lepingut kirjalikult, et seda saaks vaidluse korral tõendina kasutada.
Siiski, tsiviilkohtumenetluses ei piirdu lepingu tõendamiseks esitatavad dokumendid ainult paberil lepingutega. Videolindile salvestatud videod või magnetkettale salvestatud elektroonilised andmed võivad samuti olla tõendid.
Tsiviilseadustiku kohaselt,
Tsiviilseadustik (Lepingute sõlmimine ja vorm) § 522
Leping jõustub, kui üks pool teeb ettepaneku lepingu sõlmimiseks (edaspidi “ettepanek”) ja teine pool selle aktsepteerib.
2 Lepingute sõlmimiseks ei ole vaja kirjalikku vormi ega muid vorminõudeid, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab teisiti.
See säte tähendab, et leping jõustub, kui mõlema poole tahe on ühtlustatud. Teises lõigus on öeldud, et lepingu sõlmimiseks ei ole vaja kirjalikku vormi ja vormi saab vabalt valida. Seetõttu ei ole praegu probleemi, kui kõik lepingud on digitaliseeritud.
Kuid nagu teises lõigus on öeldud “välja arvatud juhul, kui seadus sätestab teisiti”, on seadusi, mis nõuavad kirjalikku vormi, ja sel juhul on lepingu sõlmimise tingimuseks tavaliselt kirjalik dokument.
Näiteks kautsjonilepingud või maarende ja üürilepingud ei ole kehtivad, kui neid ei ole sõlmitud kirjalikult. Kuid kautsjonilepingute puhul on tsiviilseadustiku § 446 lõige 2 sätestanud, et “kautsjonileping ei ole kehtiv, kui seda ei ole sõlmitud kirjalikult”, kuid lõige 3 sätestab, et “kui kautsjonileping on sõlmitud elektromagnetilise salvestuse teel, loetakse see kirjalikuks lepinguks ja kohaldatakse eelmise lõigu sätteid”. Seega on elektrooniline leping kehtiv.
Teiselt poolt, kingituslepingud võivad olla suulised, kuid kui need ei ole kirjalikud, võib lepinguosaline lepingust taganeda. Kautsjonilepingute puhul on kirjalik leping kohustuslik, seega võib elektroonilise kautsjonilepingu puhul olla võimalik lepingust taganeda.
Lisaks on näiteks kodumüügi puhul müüjal kohustus anda ostjale kirjalik dokument, mis selgitab lepingu tingimusi, ja kui seda ei tehta, ei hakka jahutusperiood käima. Tarbijatel on samuti vaja jahutusperioodi jooksul kirjalikult taganeda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja lepingud
Vastavalt Jaapani tsiviilseadustiku (Japanese Civil Code) paragrahvile 522 lõige 2, on lepingud kehtivad ka ilma kirjaliku vormita, kui eraldi ei ole sätestatud teisiti. Kuid lepingu kehtivuse ja selle tunnustamise kohtus tõendina on kaks erinevat küsimust. Kui lepingu üle tekib vaidlus, tuleb lepingu kehtivust tõendada.
Kas digitaliseeritud lepingud on kohtus kehtivad? Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Japanese Code of Civil Procedure) kohaselt on dokumendi tõendamise kohta sätestatud:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (dokumendi loomine) paragrahv 228
Dokumendi loomise tõepärasust tuleb tõendada.
(…)
4. Erakirja puhul, kui sellel on allkiri või pitser, eeldatakse, et see on loodud tõepäraselt.
Paragrahv 228 Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestab, et dokumendi loomise tõepärasust tuleb tõendada, vastasel juhul ei tunnustata selle tõendusväärtust. Praktikas võib olla keeruline tõendada dokumendi tõepärast loomist. Näiteks laenulepingu puhul peab olema selge, kes selle kirjutas või lõi, kuid see võib olla keeruline tõendada.
Seetõttu on sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud “eeldatakse, et see on loodud tõepäraselt”, kui erakirjal on allkiri või pitser. Teisisõnu, “allkiri või pitser” on dokumendi “tõepärase loomise” eelduseks.
Kuid see ei tähenda, et pitseri olemasolu korral peetakse seda automaatselt tõepäraseks, vaid tuleb tõendada, et see kuulub konkreetsele isikule. Kui tegemist on ametliku pitseriga, saab selle kuuluvust tõendada pitseri tõendiga, kuid kolmanda osapoole pitseri kasutamisel võib isiku tõendamine olla keeruline.
Elektroonilise dokumendi puhul on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 231 sätestatud “kohaldamine dokumentidele sarnastele esemetele”, mis ütleb, et “selle jaotise sätted kohalduvad ka dokumentidele, mis ei ole dokumendid, kuid on loodud teabe esitamiseks, nagu joonised, fotod, helilindid, videolindid jne”. Seega, ka elektroonilisi dokumente käsitletakse selle sätte alusel dokumentidega võrdsetena ja isegi e-kirju tunnustatakse kohtus tõendina, kui nende sisu on usaldusväärne.
Elektroonilise allkirja seadus ja lepingud
“Elektroonilise allkirja seadus (Seadus elektrooniliste allkirjade ja autentimisteenuste kohta)” on seadus, mis määratleb “elektroonilise allkirja” mõiste ja efektiivsuse ning reguleerib selle autentimisteenuseid, sätestades elektroonilise allkirja õigusliku kehtivuse.
Elektroonilise allkirja määratlus on järgmine:
Elektroonilise allkirja seaduse paragrahv 2
Selles seaduses tähendab “elektrooniline allkiri” meetmeid, mis on tehtud teabe suhtes, mida saab salvestada elektromagnetilisse kirjasse (kirje, mis on loodud elektroonilisel, magnetilisel või muul viisil, mida ei saa inimese taju abil tuvastada ja mida kasutatakse arvutiinfotöötluseks. Järgnevalt sama.), mis vastab järgmistele nõuetele:
1. See on mõeldud näitama, et vastav teave on loodud isiku poolt, kes võttis vastava meetme.
2. See võimaldab kontrollida, kas vastavat teavet on muudetud.
Kokkuvõttes on “elektrooniline allkiri” “meetme”, mis on tehtud teabe suhtes, mida saab salvestada elektromagnetilisse kirjasse, “näitab, et meetme võtnud isik on looja” ja “võimaldab kontrollida, kas teavet on muudetud”.
Praegu on elektroonilise allkirja realiseerimise mehhanism krüptograafiline tehnoloogia, mida nimetatakse avaliku võtme krüptograafiaks. See loob krüptovõtme ja dekrüpteerimisvõtme paarid ning kui on olemas krüptotekst, mida saab dekrüpteerida kindla dekrüpteerimisvõtmega, saab tõestada, et see krüptotekst on originaaltekst, mida ei ole krüpteeritud krüptovõtmega, mis vastab sellele dekrüpteerimisvõtmele.
Kui teete ühe neist kahest võtmest avalikuks interneti kaudu ja hoidke krüptovõtme salajase võtmena, siis krüptoteksti, mida saab dekrüpteerida avaliku võtmega, eeldatakse, et see on krüpteeritud salajase võtme haldaja poolt. See mehhanism, mis võimaldab eeldada, et elektroonilise faili looja ja loodud faili ei ole muudetud, on avaliku võtme krüptograafia.
Kuid elektroonilise allkirja seaduse sätetes ei nõuta avaliku võtme krüptograafia kasutamist. See on seetõttu, et kui uus tehnoloogia muutub praktiliseks tulevase tehnoloogia arengu tõttu, on see ette nähtud, et seda saab seaduslikult käsitleda elektroonilise allkirjana, ilma et see oleks piiratud avaliku võtme krüptograafiaga, sest võib leida parema viisi isikusamasuse ja muutmatususe tõestamiseks.
Elektroonilise allkirja seaduses on elektrooniliste dokumentide kohta öeldud:
Elektroonilise allkirja seadus (Elektromagnetilise kirje tõelise loomise eeldus) paragrahv 3
Elektromagnetiline kirje, mis on loodud teabe esitamiseks (välja arvatud ametniku poolt ametikohustuste täitmiseks loodud kirje), eeldatakse, et see on tõeliselt loodud, kui sellele on tehtud isiku poolt elektrooniline allkiri (piiratud juhtudel, kui see on tehtud ainult isiku poolt, kes haldab korrektselt vajalikke sümboleid ja esemeid).
Kui on tehtud elektrooniline allkiri, mida saab teha ainult isik ise, eeldatakse, et see on tõeliselt loodud.
Kas see on isiku poolt tehtud elektrooniline allkiri, saab tõestada elektroonilise sertifikaadi abil. Pitseri puhul kontrollitakse pitseri sertifikaadi abil, kas pitseri jäljend ja pitser on samad, kuid elektroonilise allkirja puhul saab elektroonilise sertifikaadi abil kontrollida, kas see on õige. Elektroonilises sertifikaadis sisalduv “avalik võti” on teave, mida kasutatakse elektroonilise allkirja kontrollimiseks, nii et elektroonilise allkirja, mida saab kontrollida avaliku võtmega, saab tõestada, et see on isiku oma.
Kokkuvõte
Internetis ja muudes sarnastes keskkondades toimuvates suhtlustes ei ole vaja teise osapoolega silmast silma kohtuda. Seetõttu on oluline kontrollida, kas info vastuvõtja ja saatja on tõepoolest need, kes nad väidavad end olevat, ning kas info ei ole vahepeal muudetud. Selleks on olemas efektiivne vahend – digitaalallkiri.
Digitaalallkiri omab sama jõudu nagu tavaline allkiri. Digitaalsed lepingud on samuti kehtivad ning neid saab kasutada tõendina kohtus.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Elektrooniliste lepingute turvalise kasutamise vajadus suureneb tulevikus üha enam. Meie büroos koostame ja vaatame üle lepingud erinevate juhtumite jaoks, alates Tokyo börsi esmaste ettevõtete (TSE Prime) kuni idufirmadeni. Kui teil on lepingute kohta küsimusi, palun vaadake allpool toodud artiklit.