Ettevõtetele, kes soovivad laieneda Euroopasse: olulised punktid seoses Euroopa Liidu õiguse ja õigussüsteemiga
EL-i õigus on seaduste kogum, mille on EL-i liikmesriikide poolt EL-ile delegeeritud poliitikavaldkondades kehtestanud EL ise. EL-i õigusel on eelisjärjekord liikmesriikide põhiseaduste ja seaduste ees. EL-i õiguse oluliseks tunnuseks on see, et mitmes riigis kasutatakse ühiseid seadusi.
Sõltuvalt EL-i õiguse liigist võib liikmesriikidel olla vajadus asendada EL-i õigus oma riigi seadustega. On oluline kontrollida, kas liikmesriigid kasutavad sama EL-i õigust või kohaldavad oma riigi seadusi, ning käituda vastavalt.
Siin selgitame EL-i õiguse ja EL-i õigussüsteemi aluseid.
EL-i ajalugu ja liikmesriikide muutumine
EL ehk Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik liit, mis põhineb Euroopa Liidu lepingul ning hõlmab majandus- ja rahaliitu, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning politsei- ja kriminaalõiguse koostööd.
EL-i tegevuse keskus asub Belgias Brüsselis. Ühtse turusüsteemi loomiseks EL-i liikmesriikide vahel on ühisraha hädavajalik. 1999. aastal võeti kasutusele EL-i ühisraha euro.
EL-i liikmesriike on praegu 27 (seisuga märts 2024). Algseid liikmesriike oli kuus, kuid pärast kuut laienemist on liikmesriikide arv tõusnud 27-ni.
Aastakümme | Liikmesriigid |
Algusliikmed (1952) | Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland |
Esimese laienemine (1973) | Taani, Iirimaa, Suurbritannia |
Teine laienemine (1981) | Kreeka |
Kolmas laienemine (1986) | Portugal, Hispaania |
Neljas laienemine (1995) | Austria, Soome, Rootsi |
Viies laienemine (2004, 2007) | Küpros, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia |
Bulgaaria, Rumeenia | |
Kuues laienemine (2013) | Horvaatia |
2020. aastal lahkus liidust Suurbritannia. Lisaks on Island, Serbia, Türgi, Makedoonia ja Montenegro liikmesriikide kandidaadid. Tänapäeva EL on arenenud Euroopa Söe- ja Teraseühendusest (ESTÜ), mille asutasid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland.
Traditsiooniliselt koosnes EL kolmest sambast: Euroopa Ühendused (EÜ), ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning politsei- ja kriminaalõiguse koostöö (PKJK). Praegu on need kolm struktuuri ühendatud EL-i põhiseaduslepingu alusel. EÜ on EL-i poolt absorbeeritud ja EL-ile on antud üks rahvusvaheline juriidiline isik. Kõik EL-is kasutatud ühendused on asendatud liiduga ja EL saab sõlmida rahvusvahelisi lepinguid EL-i nime all.
ELi õigussüsteem erineb oluliselt Jaapani omast
ELi õigussüsteem koosneb kolmest osast: primaarõigusest, sekundaarõigusest ja kohtupraktikast. Selgitame iga õigusliigi sisu.
Õigusliik | Sisu |
Primaarõigus | ELi asutamislepingud ja nende muudatused, mis on aluslepingud. |
Sekundaarõigus | Primaarõiguse aluslepingutest tuletatud õigusaktid, mida nimetatakse ELi õiguseks. |
Kohtupraktika | Kohtupraktikal ei ole siduvat jõudu, kuid see aitab ELi õigust arendada. ELi Kohtul on ainupädevus primaar- ja sekundaarõiguse tõlgendamisel. |
Primaarõigus: EL-i aluslepingud
Primaarõigus koosneb Euroopa Liidu (EL) aluslepingutest, nagu näiteks EL-i põhileping. Need lepingud on koostatud kõigi liikmesriikide valitsuste osalusel toimuvatel valitsustevahelistel konverentsidel ja need on vastu võetud ning kehtestatud kõigi liikmesriikide ühehäälse otsusega. Primaarõigus jõustub pärast kõigi liikmesriikide ratifitseerimismenetlust. EL-i primaarõigus vastab Jaapani põhiseadusele.
EL-i lepingud ja EL-i toimimise lepingud on Lissaboni lepinguga (2009) muudetud ja need moodustavad praegused aluslepingud. EL-i lepingute ja EL-i toimimise lepingute protokollid ning lisadokumendid on samuti aluslepingute osa. Kuna Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on EL-i seadusandlikud organid, peavad nad järgima primaarõigust. Primaarõigus sätestab järgmist:
- EL-i eesmärgid, eesmärgid ja põhimõtted
- Institutsionaalsed korraldused
- Seadusandlikud menetlused
- Olulised poliitikaküsimused
- EL-i kodanike õigused
Lisaks ülalmainitud aluslepingutele hõlmab primaarõigus ka EL-i põhiõiguste hartat, mis omab samaväärset õiguslikku väärtust, ja üldpõhimõtteid, millele Euroopa Kohtu õiguspraktika toetub. Primaarõigus on mänginud olulist rolli inimõiguste arengus Euroopa Ühenduses.
Lisaks on kõik rahvusvahelised organisatsioonid asutatud rahvusvahelise õiguse alusel, seega on rahvusvaheline tavaõigus samuti primaarõigus. Rahvusvaheline tavaõigus viitab rahvusvahelises ühiskonnas järgitavatele reeglitele. Kuna EL-is on enamik asju reguleeritud kirjalike reeglitega, ei pruugita rahvusvahelist tavaõigust alati primaarõigusena käsitleda.
Sekundaarõigus: Põhilepingute alusel kehtestatud “EL-i õigus”
Sekundaarõigus on esmase õiguse ehk põhilepingute alusel kehtestatud õigusaktid, mida nimetatakse EL-i õiguseks. Esmasele õigusele vastuolus olev sekundaarõigus on kehtetu. Sekundaarõiguse kehtestamisel tuleb näidata selle õigusakti eesmärki.
Kui õigusakti eesmärki ei näidata või see on puudulik, võib see kaasa tuua olulise menetlusnõuete rikkumise ja õigusakti kehtetuks tunnistamise. Liikmesriikide siseriiklik õigus rakendub eelisjärjekorras ja see hõlmab ka ettevõtlusega seotud sisu.
Sekundaarõigus jaguneb viieks liigiks: määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Need eristuvad rakendusala ja õigusliku siduvuse tugevuse järgi.
Määrused
Määrused rakenduvad liikmesriikide siseriikliku õiguse ees eelisjärjekorras ning neil on otsene mõju liikmesriikide valitsustele, ettevõtetele ja eraisikutele. Määrused on õigusaktid, mis hakkavad kõigis liikmesriikides kehtima kohe ja ei vaja liikmesriikide siseriiklikku seadusandlust, avaldades otsest õiguslikku mõju liikmesriikide valitsustele. Liikmesriikidel on keelatud takistada määruste otsese mõju avaldumist.
Määrustel on peaaegu sama õigusjõud kui parlamentaarsel seadusel ja need on ühed kõige tugevama õigusliku mõjuga EL-i õiguse vormid.
Näiteks REACH-määrus on EL-i keemiliste ainete halduse õigusakt. EL-i territooriumil toodetud või kasutatud keemilistele ainetele kehtestatakse registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piirangute kohustused.
Direktiivid
Direktiivid avaldavad otsese õigusliku mõju liikmesriikide valitsustele. Direktiivides on määratletud poliitilised eesmärgid ja täitmise tähtajad ning nende vastuvõtmisel peavad liikmesriigid tähtaja jooksul võtma meetmeid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Milliseid meetmeid võtta, on jäetud liikmesriikide otsustada ja need ei rakendu otseselt ettevõtetele ega eraisikutele.
Näiteks WEEE-direktiiv ja RoHS-direktiiv. WEEE-direktiiv, mis käsitleb elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, kehtestati taaskasutuse ja ringlussevõtu edendamiseks ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete vähendamiseks. RoHS-direktiiv on inimeste ja keskkonna mõjutamist vältiva teatud ohtlike ainete kasutamise piirangute kohta käiv EL-i õigusakt. Praegu on piiratud kümne aine kasutamine.
Otsused
Otsused on õigusaktid, mis omavad otseseid õiguslikke mõjusid kindlatele liikmesriikide valitsustele, ettevõtetele või eraisikutele. Otsused on individuaalsed ja konkreetsete meetmetega ning nende vastuvõtmise menetlus sõltub käsitletavast poliitikavaldkonnast. Otsused lisatakse, kui muudetakse olemasolevat EL-i õigust, harmoneeritud standardite nimekirja või Euroopa standardeid.
Näiteks otsus RoHS-direktiivi kohaldamisest erandite lisamise kohta. RoHS-direktiivis on määratletud erandid, mis lubavad teatud ohtlike ainete sisaldust tehniliselt asendamatute kasutusalade puhul.
Soovitused
Soovitused on Euroopa Komisjoni selged ootused liikmesriikide valitsustele, ettevõtetele ja eraisikutele teatud toimingute või meetmete võtmiseks. Soovitustel puudub õiguslik siduvus, kuid neil on poliitiline mõju. Soovitused omavad liikmesriikide vahel vajalike õigusaktide kehtestamise kaudset mõju.
Arvamused
Arvamused on Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu või Euroopa Parlamendi selged seisukohad konkreetsetel teemadel. Arvamustel puudub õiguslik siduvus.
Kokkuvõte: Äritegevuse laiendamine EL-i liikmesriikidesse – konsulteerige EL-i õiguse tundva advokaadiga
Jaapanis on õigussüsteemi tippu asetatud põhiseadus, millele järgnevad lepingud, seadused, valitsuse määrused, ministeeriumide määrused ja määrustikud – kokku kuus õiguse kihti. Seevastu EL-il on kolm õiguse kihti: primaarõigus, sekundaarõigus ja kohtupraktika, mis on võrreldes Jaapaniga lihtsam.
Jaapan kohaldab ainult riigisisest õigust. EL-is aga kehtivad nii liikmesriikide riigisisene õigus kui ka EL-i poolt kehtestatud ja liikmesriikide vahel ühine õigus – EL-i õigus. EL-i õigusel on riigisisese õiguse ees eelisõigus ja see on ühtne kõikide liikmesriikide vahel.
EL-i õigusest rääkides on direktiivid sellised, mille puhul on igal liikmesriigil oma riigisisene õigus. Kuna liikmesriikide õigusaktides võib esineda erinevusi, on eriti oluline olla direktiivide lugemisel tähelepanelik.
Kuna EL-i õigus erineb paljuski Jaapani õigusest, soovitame küsimuste korral pöörduda spetsialisti poole. Kui otsite õigusalast äripartnerit, võtke ühendust Monolithi õigusbürooga. Monolithi õigusbüroo on IT valdkonna spetsialist, kes pakub teenuseid IT ja intellektuaalomandi õiguse, mainekahju juhtimise ja muudes valdkondades.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolith õigusbüroo on IT-alal, eriti interneti ja õiguse valdkonnas, rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimastel aastatel on globaalne äritegevus üha laienenud ja professionaalsete õiguslike kontrollide vajadus on suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi rahvusvahelise õiguse valdkonnas.
Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Rahvusvaheline õigus ja välisäri[ja]
Category: General Corporate