Kuidas kaitstakse autoriõigusi välismaal? Selgitus kahe rahvusvahelise lepingu kohta

Kuigi Jaapani-siseselt võib olla teadmisi autoriõiguse kohta, võib autoriõiguse käsitlus välismaal oluliselt erineda. Kuna “Jaapani autoriõiguse seadus” erineb riigiti, on oluline mõista ja järgida selle riigi “autoriõiguse seadust”, kus kavatsetakse teoseid kasutada.

Selles artiklis selgitame välismaal kehtiva autoriõiguse põhitõdesid ja kahte rahvusvahelist lepingut. Enne teoste kasutamist välismaal soovitame kindlasti tutvuda nende põhimõtetega.

Autoriõiguse seadus

Autoriõigus on õigus, mis antakse teose loonud autorile. Autoriõigus eksisteerib, et kaitsta autori huve teose loata paljundamise ja kasutamise eest, samuti ohu eest, et teost kasutatakse ilma loata erinevates meediumites, nagu internetis.

Autoril on õigus keelata teose kasutamine teiste poolt või lubada selle kasutamist tasu eest (või tasuta). Samuti on võimalik lubada teose kasutamist teatud tingimustel.

Jaapani autoriõiguse seaduse (著作権法) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt on teos defineeritud kui “mõtte või tunde loominguline väljendus”, mis hõlmab peamiselt kirjandust, teadust, kunsti ja muusikat. Näiteks kuuluvad siia alla teadusartiklid, muusika, romaanid, filmid, fotod, maalid, animatsioonid ja mängud.

Allikas: Jaapani Kultuuriasutus｜”Teos – Paragrahv 2 (Definitsioon)”[ja]

Eelduslikult antakse autoriõigus automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei ole vaja registreerida üheski asutuses.

Internetiajastul on autoriõigus muutunud veelgi olulisemaks ja selle kaitsmise tähtsus on kasvanud. Kui ettevõte edastab teavet, on oluline mõista autoriõigust, et vältida teiste autoriõiguste rikkumist loata reprodutseerimise või teisese kasutamise kaudu.

Autoriõiguse käsitlus välismaal

Paljud inimesed mõtlevad, kuidas käsitletakse Jaapanis avaldatud teoseid teistes riikides. Selles artiklis selgitame põhjalikult autoriõiguse käsitlust välismaal.

Autoriõigusel pole piire

Jaapanis loodud teoste autoriõigus kehtib automaatselt ka välismaal. Seda seetõttu, et autoriõigusel pole piire.

Maailmas on kaks peamist autoriõigust kaitsvat lepingut: “Bern konventsioon” ja “Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon”.

Jaapan on samuti nende lepingute liige. Berni konventsiooniga on liitunud 168 riiki ja Ülemaailmse autoriõiguse konventsiooniga 100 riiki. Nende lepingute olemasolu tagab, et autoriõiguse seadused on erinevates riikides sarnased.

Paraku, riikides, mis ei ole nende lepingute liikmed, ei pruugi Jaapanis kaitstud autoriõigus üldse kehtida. Näiteks Iraanis ja Etioopias, mis ei ole nende lepingute liikmed, ei pruugi Jaapani autoriõigusel olla mingit tähendust.

Siiski, lisaks nendele autoriõiguse lepingutele on olemas ka TRIPS-leping, mis on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kaitsta intellektuaalomandi õigusi kaubanduses. Riikides, mis on TRIPS-lepingu liikmed, võib autoriõigus olla kehtiv.

Kaitseperiood on lühem, kui see on vastu võetud

Jaapani autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõiguse kaitseperiood “70 aastat pärast autori surma”, kuid välismaal on riike, kus on kehtestatud erinevad kaitseperioodid.

Näiteks Euroopa Liidu (EL) riigid, Ameerika Ühendriigid ja Austraalia on kehtestanud sama 70-aastase kaitseperioodi pärast autori surma nagu Jaapan, kuid Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Pakistan ja teised Lähis-Ida riigid ning Taiwan ja Egiptus on kehtestanud lühema, 50-aastase kaitseperioodi pärast autori surma, samas kui Mehhikos on see periood kõige pikem, 100 aastat pärast autori surma.

Autoriõigusel ei ole piire, kuid kaitseperioodi osas on igal riigil erinevad seisukohad.

Teisalt on erinevates lepingutes kehtestatud miinimumkaitseperioodid. Erinevate lepingute kohaselt kehtestatud autoriõiguse miinimumkaitseperioodid on järgmised:

Bern Convention’i kohaselt on kehtestatud miinimumkaitseperiood 50 aastat pärast autori surma.

Universal Copyright Convention’i kohaselt on autoriõiguse kaitseperiood 25 aastat pärast autori surma, kuid see on ainult miinimumkaitseperiood. Riigid võivad kehtestada pikema kaitseperioodi. Lepingus on sätestatud, et põhimõtteliselt tuleb teiste riikide teoseid kaitsta samaväärselt kodumaiste teostega.

Välismaiste teoste puhul, isegi kui teie riigi seaduste kohaselt on kaitseperiood 25 aastat pärast autori surma, tuleb Jaapanis sama teose puhul kaitsta autoriõigust 70 aastat pärast autori surma.

Samamoodi, kui Jaapani teose kaitseperiood on teises riigis kehtestatud 25 aastaks pärast autori surma, kehtib selles riigis 25-aastane autoriõiguse kaitseperiood.

Näiteks, Jaapanis kaitstakse Egiptuse autori teoseid Jaapani autoriõiguse seaduse alusel, samas kui Egiptuses kaitstakse Jaapani autori teoseid Egiptuse autoriõiguse seaduse alusel.

Seega, kuna mõnes riigis võib autoriõiguse kaitseperiood olla lühem, olge ettevaatlik, kui avaldate teoseid välismaal.

Riigiti erinevad “teoste” standardid

Välismaal teoste käsitlemisel ja standardite järgimisel tuleb olla ettevaatlik. Isegi kui teos on Jaapanis kaitstud, ei pruugi see välismaal samamoodi kaitstud olla. Isegi kui riik on liitunud mõne ülalmainitud lepinguga, on teoste määratlus riigiti erinev.

Jaapani Berni konventsiooni poolt omaks võetud “vormivabaduse põhimõte” sätestab, et “autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omamiseks ja teostamiseks ei ole vaja registreerimist, teose esitust, autoriõiguse märgistamist ega muid vorminõudeid”. Paljudes riikides, sealhulgas Jaapanis, kehtib autoriõiguse seadus selle põhimõtte alusel.

Kuid minevikus ei kehtinud see põhimõte Ameerika Ühendriikides, kus autoriõigust ei tunnustatud, kui teosel ei olnud © (copyright-märki).

See tulenes asjaolust, et Ameerika Ühendriikides kehtis kuni hiljuti süsteem, kus autoriõigus tunnustati alles pärast teose registreerimist valitsusasutuses (vorminõude põhimõte). Alles Heisei 1. aastal (1989) sõlmisid Ameerika Ühendriigid Berni konventsiooni ja võtsid omaks vormivabaduse põhimõtte.

Allikas: Jaapani Kultuuriamet | Välismaiste teoste kaitse[ja]

Kuna Berni konventsiooni ja Ülemaailmse autoriõiguse konventsiooni liikmelisus ja teoste tunnustamise määrused on riigiti erinevad, tuleks sihtriigi autoriõiguse kohta eelnevalt uurida.

Kaks rahvusvahelist lepingut autoriõiguse kohta

Autoriõiguse seaduse osas toimivad mitmed rahvusvahelised lepingud, mis edendavad mõistlikku ja järjepidevat teoste kaitset riikide lõikes. Lepingud määravad kindlaks miinimumkaitse standardid ning liikmesriigid rakendavad neid oma jurisdiktsioonis, tagades seeläbi autoriõiguste kaitse üle riigipiiride.

Siin selgitame kahte peamist lepingut.

Bern’i konventsioon

Bern’i konventsioon (Berne Convention) on üks vanimaid ja olulisemaid rahvusvahelisi autoriõiguse kaitse lepinguid.

See on leping, mis võeti vastu 1886. aastal Šveitsis Bernis, määrates kindlaks rahvusvahelised reeglid autoriõiguse kohta, keskendudes Euroopa riikidele. Lepingut on korduvalt muudetud ja tänapäeval on selle ratifitseerinud umbes 180 riiki. Jaapan ühines selle lepinguga 1899. aastal ning Ameerika Ühendriigid liitusid lõpuks 1989. aastal.

Bern’i konventsiooni eripäradeks on “võrdne kohtlemine” ja “vormivabadus”.

Võrdne kohtlemine

Bern’i konventsioon rõhutab, et välisautoritele ja nende teostele tuleb anda samaväärsed õigused ja kaitse nagu kodumaiste autorite teostele.

Vormivabadus

Bern’i konventsioon sätestab põhimõtte, et autoriõiguse tekkimiseks ei ole vaja täita mingeid konkreetseid protseduure või nõudeid. Autoriõigus tekib automaatselt ja teos on kaitstud alates selle loomise hetkest.

Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon

Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon on leping, mis koostati 1952. aastal Šveitsis Genfis ja jõustus 1955. aastal. Kuna see algatati UNESCO poolt, nimetatakse seda ka UNESCO konventsiooniks. Jaapan allkirjastas selle lepingu 1977. aastal.

Kui Bern’i konventsioon loodi, olid Ameerika Ühendriigid ja mitmed Ladina-Ameerika riigid juba kehtestanud oma autoriõiguse lepingud, mis nõudsid autoriõiguse tekkimiseks registreerimist (“vorminõue”). Seetõttu mängis see leping sillaks Bern’i konventsiooni liikmesriikide ja nende riikide vahel, kes kasutasid vorminõuet.

Seega, Ülemaailmse autoriõiguse konventsiooni liikmesriikide teosed saavad kaitse ka ilma registreerimiseta, kui teosel on märgitud autori nimi, avaldamise aasta ja © sümbol, mis vastab vorminõudele.

Autoriõiguste kaitse edendamine välismaal

Lõpetuseks tutvustame Jaapani Kultuuriasutuse algatust autoriõiguste kaitse edendamiseks välismaal.

Autoriõiguste süsteemi arendamine

Jaapani Kultuuriasutus tegeleb Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas autoriõiguste seaduste süsteemi arendamise ja toetamisega (Aasia piirkonna autoriõiguste süsteemi levitamise edendamise projekt).

Konkreetsed tegevused hõlmavad:

• Kohalike seminaride korraldamist autoriõiguste süsteemi teemal
• Rahvusvaheliste konverentside korraldamist autoriõiguste teemal
• Jaapanis toimuvate koolituste korraldamist süsteemi arendamise toetamiseks

jne.

Lisaks osaleb Jaapani Kultuuriasutus aktiivselt rahvusvaheliste reeglite loomises ja autoriõigustega seotud rahvusvaheliste probleemide lahendamises. Nad osalevad majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel ja WIPO ringhäälingulepingu aruteludes, et kaitsta Jaapani autoriõigusi.

Viide: Jaapani Kultuuriasutus｜Autoriõiguste kaitse edendamine välismaal[ja]

Õiguste jõustamise toetamine

Jaapani Kultuuriasutus tugevdab autoriõiguste rikkumiste korral järelevalvet, tehes valitsustevahelisi taotlusi. Nad korraldavad regulaarselt valitsustevahelisi konsultatsioone riikidega, kus Jaapani sisu rikkumisi esineb sageli, et tagada seaduste nõuetekohane rakendamine.

Samuti edendavad nad keskkonna loomist, pakkudes koolitusseminare õiguskaitseorganite töötajatele, koostades käsiraamatuid autoriõiguste rikkumiste vastu võitlemiseks välismaal ja luues nõustamiskeskusi.

Lisateabe saamiseks vaadake linki “Autoriõiguste rikkumiste (piraatlus) vastaste meetmete käsiraamatute loetelu”.

Seal on põhjalik ülevaade autoriõiguste rikkumiste vastastest meetmetest erinevates riikides ja autoriõiguste jõustamise olukorra uurimisaruannetest.

Viide: Autoriõiguste rikkumised (piraatlus)｜Meetmete käsiraamatute loetelu[ja]

Kokkuvõte: Piiriülesed autoriõiguse probleemid – konsulteerige spetsialistiga

Autoriõiguse käsitlusviisid erinevad riigiti. On oluline eelnevalt põhjalikult uurida sihtriigi autoriõiguse olukorda, sealhulgas erinevate lepingute liikmelisust ja riiklikke reegleid. Samuti tuleb arvestada, et sihtriike võib olla mitu, mis võib muuta käsitluse keerulisemaks.

Soovitame konsulteerida spetsialistiga, kui tegemist on autoriõiguse käsitlemisega välismaal.

Meie büroo meetmete tutvustus

Monolith Law Office on advokaadibüroo, millel on rikkalik kogemus IT, eriti interneti ja õiguse valdkonnas. Viimastel aastatel on globaalne äritegevus üha laienenud ning spetsialistide poolt läbiviidava õigusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi rahvusvahelise õiguse küsimustes.

Monolith Law Office’i tegevusvaldkonnad: Rahvusvaheline õigus ja välisäri[ja]