Jaapani äriühinguõiguses asutamisel oleva ettevõtte nimel tegutseva asutaja õiguslik käsitlus

Ettevõtte asutamine ei ole lihtsalt jada bürootoiminguid. Õiguslikult käsitletakse organisatsiooni asutamisdokumentide koostamisest kuni ettevõtte registreerimise lõpuleviimiseni kui “asutamisjärgus olevat ettevõtet” Jaapanis. See etapp on tulevase äritegevuse aluse loomiseks oluline periood, kuid samal ajal on see õiguslikult väga ebamäärane ja sisaldab palju riske. Asutamisjärgus ettevõttel ei ole veel täielikku juriidilist isikut. Siiski on vajalik sõlmida mitmesuguseid lepingulisi toiminguid, nagu tulevase ettevõtte jaoks kontori rentimine või töötajate palkamine. Siin tekib põhiküsimus: kas asutajate poolt asutamisjärgus ettevõtte nimel tehtud toimingud kuuluvad õiguslikult tulevikus asutatavale ettevõttele? Ja kes lõpuks vastutab nende toimingute tulemusena tekkinud kohustuste eest? Näiteks, kui enne asutamist sõlmitud kõrge hinnaga liisinguleping osutub ettevõtte äriplaaniga sobimatuks, kas seda lepingut saab tühistada või peaks vastutust kandma asutaja isiklikult?

Käesolevas artiklis keskendume sellele keerulisele “asutamisjärgus oleva ettevõtte” õiguslikule seisundile Jaapanis. Täpsemalt selgitame, millised toimingud võib asutamisjärgus ettevõte teha ja kuidas neid õiguslikke toimeid käsitletakse, lähtudes Jaapani äriühinguõigusest ja sellega seotud kohtupraktikast. Lisaks käsitleme, millised õiguslikud kohustused lasuvad asutajatel ja teistel asjaosalistel, kui ettevõtte asutamine on edukas või kui see kahjuks ebaõnnestub. See hõlmab vastutust ettevõtte enda ees, kolmandate osapoolte ees, kellega tehinguid tehakse, ning “pseudo-asutajate” ees, kes ei ole küll asutajad, kuid on asutamisprotsessis sügavalt kaasatud. Nende küsimuste mõistmine on hädavajalik, et ettevõtte asutamise protsess sujuks ja tulevikus õigusvaidlusi ennetataks.

Jaapani ettevõtte asutamisel ja selle tegevuses

Ettevõtte asutamisprotsessis loovad asutajad põhikirja ja alustavad tegevust ühise eesmärgi, ettevõtte asutamise suunas. Sellest hetkest kuni ettevõtte seadusliku loomiseni registreerimise kaudu nimetatakse seda organisatsiooni “asutamisel olevaks ettevõtteks”. Kuna see asutamisel olev ettevõte ei oma veel Jaapani ettevõtete seaduse (Japanese Companies Act) alusel juriidilist isikustaatust, tõlgendatakse selle õiguslikku olemust sarnasena “õigusvõimeta ühendusega”. Õigusvõimeta ühendus on organisatsioon, mis on varustatud grupi struktuuriga, kus toimub hääletamine enamuse põhimõttel, mis jätkub liikmete vahetumisest hoolimata ning mille organisatsioon määrab esindamise viisi, üldkoosoleku toimimise, vara haldamise ja muud olulised aspektid ühendusena.

Asutamisel oleva ettevõtte organina tegutsevad asutajad ettevõtte asutamiseks vajalike esindajatena piiratud ulatuses. Asutajate poolt tehtud toimingute õiguslikud tagajärjed, kas need kuuluvad asutatud ettevõttele või mitte, sõltuvad toimingute olemusest. Konkreetselt küsitakse, kas toimingud on asutamisel oleva ettevõtte eesmärkide piires. Asutamisel oleva ettevõtte tegevus jaguneb suuresti kaheks: “ettevõtte asutamiseks hädavajalikud toimingud” ja “ettevõtte äritegevuse ettevalmistamisega seotud toimingud”, viimane jaguneb omakorda “avamise ettevalmistamise toiminguteks” ja “äritegevuse toiminguteks”. Lisaks on olemas ka Jaapani ettevõtete seaduse poolt eraldi reguleeritud “varade ülevõtmise” toimingud.

Ettevõtte asutamiseks hädavajalikud toimingud

Esiteks on ettevõtte asutamise eesmärgi saavutamiseks teatud toimingud, mis on seaduslikult või faktiliselt hädavajalikud. Nende hulka kuuluvad põhikirja koostamine, asutajate poolt aktsiate märkimise leping, asutamisel välja antavate aktsiate märkijate värbamine ning asutamiskoosoleku korraldamine. Need toimingud on otseselt seotud asutatava ettevõtte eesmärkidega. Seetõttu kuuluvad nende toimingute tulemusena tekkivad õigused ja kohustused loomulikult ettevõttele pärast selle asutamist. Näiteks võib asutajate poolt notari tasude maksmine põhikirja kinnitamiseks või aktsiate märkijate värbamiseks tehtud reklaamikulud pärast ettevõtte loomist ettevõtte kuludeks lugeda. Nende toimingute mõju ettevõttele kuulumise üle tekib harva õiguslikke vaidlusi.

Äritegevuse ettevalmistamine Jaapanis

Järgnevalt käsitleme ettevalmistavaid toiminguid, mida on vaja teha, et äritegevust Jaapanis pärast ettevõtte asutamist sujuvalt alustada. Neid nimetatakse äritegevuse ettevalmistavateks toiminguteks ja need eristuvad otseselt äritegevuse alustamisest. Äritegevuse ettevalmistavate toimingute konkreetsete näidetena võib tuua äripindade üürilepingute sõlmimise, kontoriseadmete ja tarvikute ostu ning töötajate töölepingute sõlmimise.

Need äritegevuse ettevalmistavad toimingud ja nende õiguslik mõju ei ole alati üheselt ettevõttele omistatavad. Kohtupraktika kohaselt omistatakse need toimingud ettevõttele pärast selle asutamist ainult siis, kui need on “objektiivselt vaadatuna äritegevuse ettevalmistamiseks vajalikud” ning kui need on tehtud asutajate volituste piires. Näiteks ühes kohtuotsuses (Oita ringkonnakohtu otsus, 24. märts 1986 (1986)) leiti, et ettevõtte asutamise ajal sõlmitud töötajate töölepingud olid ettevõtte äritegevuse alustamiseks hädavajalikud ja seetõttu omistati need lepingud asutamisjärgsele ettevõttele.

Kuid selliste vajaduste hindamine on range. Näiteks ärimahtudega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrge maksumusega kinnisvara ostmine või äritegevuse alustamiseks ilmselgelt mittevajalike töötajate palgamine võib olla asutajate volituste ületamine ja põhimõtteliselt ei omistata neid toiminguid asutamisjärgsele ettevõttele. Sellisel juhul peab vastutust kandma toimingu sooritanud asutaja isiklikult.

Äritegevus Jaapani ettevõtte asutamisel

Äritegevus Jaapani ettevõtte asutamisel viitab olukorrale, kus ettevõte alustab oma põhitegevust juba asutamisprotsessi käigus. Näiteks kui tootmisettevõte hakkab asutamise ajal tooteid valmistama ja müüma või kui konsultatsioonifirma sõlmib asutamise ajal kliendiga konsultatsioonilepingu ja hakkab teenuseid osutama.

Asutamisjärgus ettevõttel puudub veel juriidiline isik ning seega ka võime olla äritegevuse subjekt. Seetõttu käsitletakse asutamisjärgus ettevõtte poolt tehtud äritegevust põhimõtteliselt volitust ületava tegevusena, mis ei kuulu ettevõttele pärast selle asutamist. Isegi kui selline äritegevus toob kasumit, kuuluvad sellega seotud õigused ja kohustused põhimõtteliselt tegevust sooritanud asutajale isiklikult.

Siiski on võimalik, et asutatud ettevõte annab tagantjärele heakskiidu sellisele äritegevusele. Heakskiit tähendab, et ettevõte väljendab oma tahet omistada endale tagantjärele õigusliku toimingu mõjud, mis algselt ei kuulunud talle. Kui ettevõtte asutamise järel otsustab juhatus või muu sobiv organ, et äritegevuse mõjud võetakse ettevõtte poolt üle, siis erandjuhul on võimalik need ettevõttele omistada. Siiski on see erandlik meede ja asutamisjärgus äritegevuse alustamine kaasneb suurte õiguslike riskidega.

Vara üleandmine Jaapani ettevõtteõiguse alusel

Lõpetuseks on Jaapani ettevõtteõiguses eraldi sätestatud tegevusena “vara üleandmine”. Jaapani ettevõtteõiguse (平成(1989)) 28. artikli 2. punkti kohaselt tähendab vara üleandmine “aktsiaseltsi asutamise järel üleantava vara ja selle väärtuse ning üleandja nime või nimetuse kokkulepet”. Konkreetselt tähendab see lepingut, milles asutajad lubavad ettevõtte asutamise järel omandada kindla vara (näiteks kinnisvara või masinad) kindla hinnaga, mille on lubanud vara omanik.

Kuigi vara üleandmine sarnaneb ettevõtte avamise ettevalmistustega, on selle õiguslik käsitlus oluliselt erinev. Vara üleandmine ei ole asutajate isikliku otsuse alusel vabalt teostatav tegevus, vaid selle sisu tuleb kirjeldada põhikirjas, et see oleks kehtiv. Seda nimetatakse põhikirja eriliseks asutamisklausliks. Põhikirja kirjutamise kaudu avalikustatakse teistele aktsionäridele ja võlausaldajatele ette, millist vara ettevõte asutamise järel omandab ja kui palju selle eest tasutakse, et vältida ettevõtte varade kahjustamist vara ebaõiglase ülehindamise tõttu.

Kui vara üleandmise leping sõlmitakse ilma seda põhikirjas kirjeldamata, on leping põhimõtteliselt kehtetu. Isegi kui ettevõtte asutamise järel nõukogu lepingu heaks kiidab, ei saa kehtetut tegevust kehtivaks muuta. Selles küsimuses on Jaapani ülemkohus (昭和(1926)) 1968. aasta 24. detsembri otsusega selgelt otsustanud, et põhikirjas kirjeldamata vara üleandmine on kehtetu ja seda ei saa heakskiiduga kehtivaks muuta. Seega, kui on kindlaks määratud, et ettevõte omandab asutamise järel teatud vara, on vajalik järgida protseduuri, mis nõuab selle kirjeldamist põhikirjas.

Vastutus ettevõtte asutamisel

Ettevõtte asutamisprotsessis võivad tekkida mitmesugused õiguslikud vastutused. Need vastutused lasuvad peamiselt asutajatel ja hõlmavad mitmekesiseid valdkondi. Käesolevas artiklis käsitleme vastutust, mis tekib pärast aktsiaseltsi loomist, kolmandatele osapooltele ning niinimetatud “pseudoasutajatele”.

Vastutus pärast aktsiaseltsi loomist

Asutajad peavad ettevõtte asutamisel täitma oma ülesandeid heaperemeheliku hoolikusega. Kui nad rikuvad seda kohustust, võivad nad olla kohustatud hüvitama asutatud ettevõttele tekitatud kahju.

Jaapani äriühingu seaduse (会社法) artikkel 52 lõige 1 sätestab, et kui asutaja on oma kohustusi ettevõtte asutamisel eiranud, vastutab ta aktsiaseltsile tekitatud kahju hüvitamise eest. Näiteks võib see hõlmata tarbetult suuri asutamiskulusid või ettevõttele kahju tekitavaid ebasobivaid ettevalmistavaid tegevusi. Seda vastutust ei saa vabastada ilma kõigi aktsionäride nõusolekuta (Jaapani äriühingu seaduse artikkel 54 lõige 1).

Lisaks, kui asutamisel tehtud mitterahaline sissemakse või varade üleandmine on põhikirjas märgitud väärtusest oluliselt madalam, lasub asutajatel eriline vastutus. Jaapani äriühingu seaduse artikkel 52-2 lõige 1 sätestab, et sellisel juhul peavad asutajad solidaarselt hüvitama puudujääva summa. See on range vastutus ettevõtte varade kindlustamiseks ja asutajad ei saa sellest põhimõtteliselt vabaneda, isegi kui nad tõendavad, et nad ei ole oma kohustusi eiranud.

Vastutus kolmandatele osapooltele

Asutajad võivad vastutada ka kolmandatele osapooltele, kellele nad on ettevõtte asutamisel tegevusi teostanud.

Esiteks, kui asutaja on ettevõtte asutamisel tegutsenud pahatahtlikult või raske hooletusega, vastutab ta kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitamise eest (Jaapani äriühingu seaduse artikkel 53 lõige 1). Näiteks võib see hõlmata olukordi, kus asutaja on esitanud kolmandatele osapooltele vale äriplaani, et laenu saada.

Veelgi olulisem on vastutus juhul, kui ettevõte ei saa loodud. Kui asutamisprotsess ebaõnnestub ja ettevõte ei saa loodud, peavad asutajad solidaarselt vastutama tehtud tegevuste eest (Jaapani äriühingu seaduse artikkel 56). Näiteks, kui ettevõtte asutamise eeldusel sõlmitud kontori üürilepingu osapoolteks saavad asutajad, kui ettevõte ei saa loodud. Samuti peavad asutajad solidaarselt kandma tegevustega seotud kulud. See säte on mõeldud kauplemispartnerite kaitsmiseks ja näitab asutajaks olemise suurt vastutust.

Pseudoasutajate vastutus

Lõpuks võivad vastutada isikud, kes ei ole formaalselt asutajad, kuid on tegelikult ettevõtte asutamisel osalenud. Seda nimetatakse “pseudoasutaja” vastutuseks.

Jaapani äriühingu seaduse artikkel 55 toob välja kaks juhtumit. Esimene on isik, kes on nõustunud oma nime või ettevõtte nime ja toetust aktsiaseltsi asutamisele kajastama või salvestama aktsiate avaliku pakkumise reklaamides või muudes sellega seotud dokumentides või elektroonilistes kirjetes. Näiteks võib see hõlmata olukordi, kus tuntud ettevõtja lubab kasutada oma mainet ettevõtte asutamisel. Teine juhtum on isik, kes ei ole põhikirjale alla kirjutanud ega oma nime sinna pitseriga vajutanud.

Need isikud loetakse asutajateks ja neil lasub samasugune vastutus (vastutus ettevõtte ja kolmandate osapoolte ees), mida oleme eelnevalt asutajate puhul kirjeldanud. See põhineb mõttel, et kui isik on oma nime või tegevusega loonud usaldust ettevõtte asutamise suhtes, peaks ta vastutama selle usalduse eest. Ettevõtte asutamisel osaledes tuleb arvestada, et isegi kui te ei ole ametlikult asutaja, võib teie osalus tuua kaasa suure õigusliku vastutuse.

Kokkuvõte

Ettevõtte asutamine on uue äri alustamisel lootusrikas samm, kuid sellega kaasnevad keerulised õiguslikud küsimused, nagu selles artiklis kirjeldatud. Eriti “asutamisjärgus ettevõtte” üleminekuperioodil tehtud toimingute kehtivus ja vastutuse asukoht võivad olla keerulised hinnata ilma spetsiifiliste teadmisteta. Asutajate volituste ületamine võib pärast asutamist ettevõttele ootamatuid koormaid kaasa tuua ning asutajad võivad isiklikult kanda piiramatut vastutust. Kui tähelepanuta jäetakse rangelt reguleeritud toimingud, nagu varade üleandmine, võib see põhjalikult kõigutada planeeritud äri aluseid. Nende riskide eelnev tuvastamine ja nõuetekohane haldamine on sujuva ettevõtte asutamise ja tuleviku tervisliku juhtimise saavutamiseks esimene samm.

Monolith õigusbüroo omab ulatuslikke kogemusi ettevõtete õigusnõustamisel, eriti ettevõtte asutamise eelsetes ja järgsetes etappides tekkivate mitmesuguste õigusprobleemide osas. Meie sügav mõistmine Jaapani (jaapani) ettevõtteseadusest võimaldab meil analüüsida asutamisjärgus ettevõtte toiminguid ja vastutust puudutavaid potentsiaalseid riske ning pakkuda klientidele parimaid lahendusi. Lisaks kuuluvad meie büroosse mitmed inglise keelt kõnelevad spetsialistid, kes omavad välisriikide advokaadikvalifikatsioone, võimaldades meil pakkuda rahvusvaheliselt tegutsevatele klientidele keelebarjäärita detailset ja täpset õigusabi. Kui teil on ettevõtte asutamise olulises faasis õiguslikke muresid, võtke kindlasti ühendust Monolith õigusbürooga.