Mis on „Juhend NFT-de juhusliku tüüpi müügi kohta“? Selgitame hasartmängukuritegudele mittevastavaid tüüpe
Viimastel aastatel on NFT (Non-Fungible Tokens ehk asendamatud tokenid) äri kiiresti arenenud, peamiselt Läänes. NFT-de tehingute maht suurenes 2021. aastal eelmise aastaga võrreldes 215 korda ja NFT turg laienes kiiresti.
Eriti populaarne on juhusliku müügi teenus, mis kasutab NFT-sid. Kuid Jaapanis on seotud seadused ja määrused veel välja töötamata, mis on paljudele idufirmadele takistuseks. Selle probleemi lahendamiseks koostasid 12. oktoobril 2022 (Gregoriaani kalendri järgi) viis NFT-ga seotud organisatsiooni (BCCC, JCBI, JCBA, JBA, C-SEP) “Juhusliku müügi teenuse juhend[ja]“.
Selles artiklis näitame juhendi põhjal, millised on need tüübid, mida ei peeta hasartmängudeks, ning selgitame, mida ettevõtjad peaksid tarbijakaitse seisukohast silmas pidama.
Mis on NFT?
Web3.0, nagu metaversum, põhineb plokiahela tehnoloogial (detsentraliseeritud pearaamatu tehnoloogia) ja liigutab erinevaid internetis toimuvaid tegevusi traditsioonilistelt keskselt juhitavatelt platvormidelt üksikisikutele. See loob uue maailma, mille tunnusjoonteks on “detsentraliseeritud haldamine”, “väärtuse tõendamine” ja “läbipaistvus”.
NFT tähendab “Non-Fungible Token”, mis tõlgitakse jaapani keelde kui “非代替性トークン”. Siin kasutatav “token” viitab elektroonilisele tõendile, mis on välja antud plokiahela tehnoloogia abil.
NFT kasutab plokiahela tehnoloogiat, et muuta digitaalsete teoste jäljendamine ja kopeerimine keeruliseks. Viimastel aastatel on NFT-de tulekuga muutunud digitaalsete varade autentsuse ja tehingute ajaloo selgitamine lihtsamaks ning plokiahel on hakanud täitma autentsustõendi rolli. Teisisõnu, digitaalsetele andmetele, mida ei saa materialiseerida, on võimalik anda haruldane väärtus.
Seega on NFT-st saanud viis, kuidas esindada ainulaadsete krüptovarade, digitaalse kunsti teoste ja reaalse maailma varade omanikke. Täpsemalt öeldes, virtuaalruumi krüptovaradel pole “omandamise” mõistet, seega kasutatakse mõistet “omamine”.
NFT-d saab hallata ainult plokiahela rahakotis oleva privaatvõtme tundja, seega on võimalik neid ainuomandada. Kuna omaniku teave ja tehingute ajalugu on salvestatud plokiahelasse, on võimalik õigused teistele üle kanda, st teha üleandmisi.
Seotud artikkel: Mis on NFT seaduslikud piirangud? Advokaat selgitab[ja]
NFT-de juhusliku tüüpi müügi nelja liiki
NFT-de juhusliku tüüpi müük tähendab NFT-de müügimeetodit, kus pakutav NFT määratakse juhuslikult. Juhendis klassifitseeritakse juhusliku tüüpi müük järgmisteks neljaks liigiks.
1. Kapselautomaadi müük
Müügimeetod, mis sarnaneb kapselautomaadiga, kus mündi sisestamisel ja pöörleva hoova keeramisel tuleb välja kapslis mänguasi. Müügifirma poolt ettevalmistatud mitmest NFT-st valitakse juhuslikult üks NFT, mis ilmub pärast kasutaja poolt ostuhinna tasumist ja saadud NFT sisu selgub.
2. Pakettmüük
Müügivorm, kus luuakse mitmest NFT-st juhuslikult koostatud pakett, mille sisu pole teada. Pärast kasutaja poolt ostuhinna tasumist selgub pakutud NFT sisu.
3. Paljastusmüük
Müügivorm, kus esitatakse mitu sama kujundusega NFT-d, millest kasutaja valib vabalt ostetava NFT. Pärast ostuhinna tasumist muutub NFT kujundus ja selgub kasutaja poolt saadud NFT kujundus.
4. Juhusliku genereerimise müük
Müügimeetod, kus kasutatakse programmi, mis genereerib NFT-d, kombineerides juhuslikult osadeks jaotatud pildiandmeid. Pärast kasutaja poolt ostuhinna tasumist selgub genereeritud NFT sisu.
Allikas: “Juhend NFT-de juhusliku tüüpi müügi kohta[ja]“
Kas NFT-de juhuslik müük vastab hasartmängusüüle?
NFT-de juhusliku müügi puhul on oht, et see võib vastata hasartmängusüüle. Selles peatükis selgitame, kas NFT-de juhuslik müük vastab hasartmängusüüle, jagades selle pakendimüügi juhtumiteks ja muudeks juhtumiteks.
Hasartmängu kuriteo nõuded
Karistusseadustik sätestab hasartmängu kuriteo järgmiselt:
Paragrahv 185 (Hasartmäng)
Isik, kes on hasartmängu mänginud, karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 jeeni või trahviga. Kuid see ei kehti juhul, kui panuseks on ajutine meelelahutus.
Paragrahv 186 (Pidev hasartmäng ja kasu saamine hasartmängukohtade avamisest jne)
1. Isik, kes on pidevalt hasartmänge mänginud, karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
2. Isik, kes on avanud hasartmängukoha või ühendanud mängureid kasu saamise eesmärgil, karistatakse vähemalt kolme kuu kuni viieaastase vangistusega.
Hasartmängu kuriteo toimepanemise nõuded on järgmised:
“Hasartmäng” tähendab, et kaks või enam isikut vaidlevad ① “juhusliku võidu või kaotuse” üle, ② “vara või varalise kasu” saamiseks, ③ “võidu või kaotuse” üle. Kuid kui panuseks on “ajutine meelelahutus”, siis hasartmängu kuritegu ei ole toime pandud.
Kuid isegi kui ülaltoodud ①~③ kehtivad, ei kehti see seaduses sätestatud juhtudel.
① “Juhuslik võit või kaotus” tähendab, et võit või kaotus sõltub juhusest, st võitjat või kaotajat ei saa kindlalt ette näha ega vabalt kontrollida.
② “Vara või varaline kasu” ei piirdu ainult rahaga, vaid hõlmab kõiki objekte, millel on kindel varaline väärtus (näiteks raha, maa, autod, brändikaubad, kaardimängud, varad, teenuste pakkumine jne).
③ “Võidu või kaotuse vaidlemine” tähendab, et võitja saab vara ja kaotaja kaotab selle. Kui üks osapool ei kaota vara, siis ei saa seda pidada “võidu või kaotuse vaidlemiseks” (näiteks loterii või tombola ei kuulu selle alla).
“Kui panuseks on ajutine meelelahutus”, siis hasartmängu kuritegu ei ole toime pandud. See sätte eesmärk on eitada karistust, kuna karistatav ebaseaduslikkus on nõrk.
Kohtupraktika kohaselt tähendab “ajutine meelelahutus”, et see on väike asi, mis on mõeldud koheseks meelelahutuseks (Suurkohtu otsus 1929. aasta (Shōwa 4) 18. veebruaril). Tüüpiline näide on juhtum, kus panuseks on söök. Raha panustamine, isegi kui summa on väike, ei kuulu erandisse, nagu kohtupraktika näitab. (Kõrgeima kohtu otsus 1948. aasta (Shōwa 23) 7. oktoobril)
NFT-de pakendimüük ja hasartmängusüüteo otsustamine
Kui NFT-sid müüakse juhuslikult pakendina, ei saa eitada, et see, millise NFT saab omandada või kas saab omandada haruldase ja kõrge hinnaga edasimüüdava NFT, sõltub punktist ① “juhuslikkus” ja ostjate vahel tekib “võitja ja kaotaja”.
Sellistest asjaoludest lähtuvalt on märgata seisukohti, mis viitavad hasartmängusüüteo tekkimisele NFT-de pakendimüügi korral. Ja punkti ③ varade “võitluse kaotamise” suhte tunnustamiseks peab ühe poole saadud kasu põhinema teise poole majanduslikul koormusel ja ostetud pakend ei oma müügihinda väärtust.
Eeldades seda, ei saa põhimõtteliselt NFT-de pakendimüüki tunnustada varade “võitluse kaotamise” suhtes müüja ja ostja vahel või ostjate vahel.
Allikas: “Majandusministeerium | <Hasartmängusüüteo ümber käivate küsimuste kohta[ja]>”
Juhusliku müügi ja hasartmängude kuriteo seaduslikkuse analüüs, välja arvatud NFT paketimüük
Järgnevalt selgitame hasartmängude kuriteo seost juhusliku müügi tüüpidega (gacha-müük, avamismüük, juhusliku genereerimise müük), välja arvatud paketimüük. NFT-de esmase turu müügihind määratakse müügifirma äranägemise järgi.
Juhusliku müügi korral, välja arvatud paketimüük, saab müügifirma müügihinna eest raha, kasutaja aga ostuhinna eest NFT-d, seega üldiselt ei teki “võit-kaotus” suhet.
Siiski, kui müügifirma ja kasutaja vahel on võimalik näha “võit-kaotus” suhet, võib tekkida hasartmängude kuriteo oht, seega on vaja hoolikalt kaaluda ärimudelit.
Kui kaasas on NFT sekundaarturu
Selgitame hasartmängude seadusega seotud küsimusi, kui müügifirma korraldab NFT-de juhusliku müügi ja lisab sekundaarturu (turuplatsi).
Esmase turu tehingud on müügifirma ja kasutaja vahelised tehingud, samas kui sekundaarturu tehingud on kasutajate vahelised tehingud. Seega, kui arutame hasartmängude seaduse kohaldatavust, ei ole õige vaadelda müügifirma ja kasutaja suhet kui ühtset turgu.
Lisaks kujundatakse sekundaarturul edasimüügihinnad eraldi asjaolude põhjal, mis erinevad esmase turu NFT-müügihindade määramisest. Seega, on vaja uurida, kas iga turg vastab hasartmängude seaduse nõuetele.
Teisest küljest, kui müüja lisab sekundaarturu ja nõustub ostma madalama hinnaga kui müügihind, võib hasartmängude seadus olla kohaldatav, kuna müügi- ja ostutehingud toimuvad ühtselt.
NFT esmase turu eraldi müügihinna määramine
Kui müügifirma määrab esmase turu jaoks juhusliku tüüpi NFT-le eraldi ühiku müügihinna, tuleb seda teha arvestades juhusliku tüüpi müügihinna ja eraldi müügihinna erinevusi.
Konkreetselt võib kaaluda järgmisi võimalusi:
(a) Kui määratakse sama hind kõigile juhusliku tüüpi NFT-dele, olenemata nende haruldusest, siis isegi kui juhusliku tüüpi müügihind on vabalt määratud, ei teki tõenäoliselt “vaidlust vara saamise või kaotamise” üle.
(b) Teisalt, kui juhusliku tüüpi NFT-dele määratakse eraldi müügihind sõltuvalt nende haruldusest, tuleb jälgida, et juhusliku tüüpi müügihind ei ületaks kõige madalamat eraldi müügihinda.
Siiski, kui esmase turu juhusliku tüüpi NFT-d müüakse hiljem kasutajate vahel teisejärgulisel turul, võib tekkida “vaidlus vara saamise või kaotamise” üle müügifirma ja kasutaja vahel. Müügifirmal tuleb teisejärgulise turu ärimudeli kaalumisel olla ettevaatlik.
Tarbijakaitse seisukohast tähelepanu vajavad punktid
Kui teostate NFT-de juhuslikku müüki, on tarbijakaitse seisukohast oluline pöörata tähelepanu teatud punktidele, mis sõltuvad iga ettevõtte äritegevusest.
Korrektne infovahetus jne
Kuigi suurte tehingusummade kasutamine ei ole äritegevuse meetodina tingimata hukka mõistetav, tuleb arvestades hasartmängude seaduse kaitsealust, isegi kui müügimeetod ei kuulu hasartmängude seaduse alla, vältida tarbijate õnneotsimise liigset õhutamist ebaõigete andmete või müügitingimuste tõttu, mis takistavad tarbijate ratsionaalset valikut.
Konkreetselt võib kaaluda järgmisi punkte:
(a) Kui NFT-de esmase turu müügihind ei erine oluliselt harulduse tõttu, tuleks vältida järgmisi tegevusi:
- Individuaalsete NFT-de puhul, vältida meetodeid, mis tekitavad tarbijates ülemäärast teadlikkust objektiivsetest väärtuserinevustest (näiteks: teatud tegelaskuju väärtuse ülemäärane reklaamimine, teatud tegelaskuju eelisjärjekorras käsitlemine mängus jne).
(b) Kui müügiettevõte seab esmase turu jaoks juhusliku müügihinna ja eraldi müügihinna, on soovitatav järgida järgmisi punkte:
- Seada eraldi müügihind, mis ei erine oluliselt juhusliku müügihinna hinnast
(c) Vältida info pakkumist, mis tugevalt õhutab õnneotsimist (näiteks: teatud NFT-de puhul vihjatakse tulevasele hinnatõusule või spekulatiivsele väärtusele, mis suurendab tarbijate ostusoovi).
(d) Kui müüte avalikustades väljalaske arvu ja esinemise tõenäosuse, tuleks vältida järgmisi tegevusi, mis on ebaõiglased esitused auhinnaseaduse alusel (petlikud esitlused ja eelised):
- Teatud NFT-de puhul, näidata väljalaske arvu, mis on suurem kui tegelik väljalaske arv
- Teatud NFT-de puhul, näidata esinemise tõenäosust, mis on suurem kui tegelik esinemise tõenäosus
(e) Järgmised tegevused, mis võivad põhjustada tarbijatele ebaproportsionaalselt suuri kulusid soovitud NFT-de saamiseks, on ebaõiglased esitused auhinnaseaduse alusel (petlikud esitlused ja peibutusreklaamid) ning neid tuleks vältida:
- Teatud NFT-de puhul, seada äärmiselt madal esinemise tõenäosus ja müüa teatades, et NFT ilmub kergesti
- Müüa teatades, et NFT ilmub, hoolimata sellest, et selle ilmumise tõenäosus on olematu
(f) Teatud NFT-de puhul, tuleks vältida järgmisi tegevusi, mis on ebaõiglased esitused auhinnaseaduse alusel (petlikud esitlused ja eelised):
- Müüa nii, et tarbijad ei saa teada, et on tehtud muudatusi, mis vähendavad tarbijatele esitatud väljalaske arvu või esinemise tõenäosust
Alaealiste kaitsmine
Alaealised ei ole täielikult otsustusvõimelised ja on seetõttu kergesti kaasatud suurtesse kulutustesse, lisaks võivad müügiettevõtted ja teisejärgulised turuosalised kannatada kahju, kui alaealiste tühistamisõigus (Tsiviilseadustiku paragrahv 5 lõige 2) on tunnustatud. Seetõttu, kui on võimalik kinnitada, et teenust kasutavad alaealised, võib olla soovitatav võtta järgmisi meetmeid:
(a) On soovitatav, et kasutajad saaksid vanemate nõusoleku NFT-ostuteenuse kasutamiseks või ostu sooritamiseks, näiteks määrates teenuse kasutamise tingimustes, et vanemate nõusolek on vajalik.
(b) On soovitatav seada piirangud ostetavale summale või ostukordadele, näiteks kehtestades kulutuste ülempiiri.
Kokkuvõte: NFT müügi puhul konsulteerige advokaadiga
Ülaltoodud punktid selgitavad NFT-de “juhusliku müügiteenuse suuniseid”, mis kehtestati 12. oktoobril 2022 (Gregoriuse kalendri järgi).
Märtsis 2022 avaldati ajakohastatud “NFT äri suunised[ja]” (Jaapani krüptovaluuta äriühingute ühendus), kuid NFT müügifirmadel on oluline analüüsida NFT-de ja NFT-ga seotud toodete/teenuste õiguslikku olemust tsiviilõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi õiguse (autoriõiguse seadus, patendiseadus, kaubamärgiseadus) jms valguses ning mõelda individuaalselt ja konkreetselt, millised õiguslikud meetmed on sobivad soovitud NFT müümiseks.
Lisaks tuleb neid küsimusi pidevalt kontrollida ja ajakohastada, et need vastaksid kiiresti laieneva ja areneva NFT äri ning Web3.0 ja metaversumi (virtuaalse ruumi) tegelikkusele. NFT müügi ärimudeli puhul soovitame seadusliku äritegevuse läbiviimiseks konsulteerida advokaadiga.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolith õigusbüroo on IT- ja eriti interneti- ning õigusvaldkonna kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Meie büroo pakub täielikku tuge äritegevusele, mis on seotud krüptovarade, NFT-de ja plokiahelaga. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.
Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Krüptovara, NFT, plokiahel[ja]
Category: IT